Eesti hariduspoliitika ja -praktika: tegijad ei tea ja teadjad ei tee?

1. Eesti hariduspoliitika ja -praktika: tegijad ei tea ja teadjad ei tee? Aaro Toomela kultuuri- ja neuropsühholoogia professor Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut

2. Taustaks Igasuguse otsustuse aluseks on informatsioon. Paljudele ehk ootamatult kehtib see printsiip ka hariduspoliitikas jm. haridusvaldkonna otsuste tegemisel. Otsuse aluseks olev informatsioon on erineva väärtusega; alates vähimast: * kaasasündinud info * assotsiatiivne õpitud kogemus * muljed, arvamused, isiklikud elukogemused * teaduslik teadmine, mis on vähemalt välja uuritud usaldusväärsusega, heal juhul lisaks sisaldab ka teadmise asja olemusest

3. Minult paluti ettekannet, kuna olen (olnud) mitme suure uuringu juht või peakonsultant. Selles kontekstis pakuti mulle jututeemaks vastamist niisugusele küsimusele: “millised tegevused oleksid riigi või KOV või kooli tasandil vajalikud seoses õpetaja igapäevase tööga või õpetaja toetamisega, et paraneks õppetöö kvaliteet.” Selle küsimuse põhjalik vastamine käib palju üle konverentsiettekande piiride. Seepärast piiran ennast päevakajalise taustaga, lootuses sellest midagi sisukat ja põhimõttelist tuletada.

4. Vastuste otsimisel ja teema üle mõtisklemisel kasutan teadlase elukutsest tulenevat võimalust toetuda nii enda kui ka teiste uuringutele. Päevakajalised näited korjasin kokku nii, et saaksime koos avastada võimalusi paremate otsuste tegemiseks alates hariduspoliitikast kuni õpetaja igapäevatööni ... samuti avastame, kuidas otsustada ei oleks tarvis.

5. 1. Haridus vajab otsuseid, mitte uusi uuringuid (PM, 24.08.2012) «Meil ei ole puudus teaduslikest uuringutest, spetsialistidest ja nende soovitustest. Kes koostasid haridusstrateegia, olid haridusvaldkonna spetsialistid,» rääkis Aaviksoo. ... «Mida ei ole, on otsused. Otsustest on puudus, oskusest otsusteni jõuda. Seepärast arvan, et nagu ikka elus, tuleb teha valikuid ja leida prioriteete,» leidis ta.

6. Kahtlemata on õige, et piisava taust-informatsiooni valdamisel peab otsustama ja midagi tegema hakkama. Tingimusel, et meil on piisav ja asjakohane info olemas .... DELFI VIDEO: Jaak Aaviksoo: strateegiatesse tasub suhtuda kerge skepsisega; 10.08.2012: Haridusküsimuste kokkuleppele jõudmine on tema sõnul keerulisem kui paljudes teistes elu valdkondades. „Meie teadmised haridusest ja haritusest on veel väga kesised," avaldas ta selle põhjuse. „Palju sellest on eelteaduslik. Paljusid seisukohti tuleb ümber hinnata."

7. Kas 2 nädala jooksul viidi läbi kõik otsustamiseks vajalikud uuringud? – ilmselt on hariduspoliitikutel olnud võtta põhjendused, mille alusel on tehtud parimad otsused. Meil on igasuguseid otsuseid ja esiplaanile toodud otsustamist vajavaid teemasid – gümnaasiumide (funktsionaalne) lahutamine, koolikatsed, emakeelse hariduse (mitte) võimaldamine, uue õppekava vastuvõtmine ja seejärel kohe selle muutmine praktilisemaks, koolimajade remont, õpetajakoolitus, jne.

8. Ehk ma eksin? Aga ei: SELETUSKIRI Põhikooli- ja gümnaasiumi-seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde (Eesti hariduse 5 väljakutset dokumendist):Kõige kiiremat lahendust vajavateks ülesanneteks Eesti hariduses on haridusasutuste võrgu korrastamine, sealhulgas põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine; õpetajakoolituse kvaliteedi tõus koos õpetajatele väärika palga tagamisega; põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatu tegelik ellurakendamine, kõrg- ja kutsehariduses õiglast juurdepääsu kindlustava ning õppekvaliteeti toetava rahastamismudeli juurutamine, jne.

9. Kesksete otsustatavate teemade loetelu lubab üheselt järeldada – vajalikke uuringuid kas pole või ei saa otsustajad neist aru. Kuidas nii? Igas situatsioonis saab teha hulganisti kasulikke otsuseid; erinev on aga nende otsuste alusel tehtu kasulikkuse määr ja vastavus vajaduste hierarhiale – raudteel seistes lähenevat rongi märgates võib otsustada rongi eest ära minna aga võib ka otsustada oma kingad taskurätiga puhtaks nühkida – nii ehk näeme surnuna ilusamad välja.

10. Maailmas on tehtud sadu väga põhjalikke haridusökonoomilisi uuringuid hindamaks, kuidas efektiivsemalt piiratud ressursi kasutada 291 keskkooli uuring Soomes: ... koolide rahastamissüsteemi erinevused ei seostu õpilaste edukusega; õpetaja kvaliteedi näitajad panustavad oluliselt. (Economics of Education Review, 1998, Vol. 17, No. 4, pp. 377-394) 243 kooli 188 000 õpilase uuring Hawail: kui erinevused õpilaste taustas (kodu, etc.) arvesse võeti, eristusid koolid, milles hea õpikeskkond (toetav juht, õpiorientatsioon klassis, jne.) (Educational Administration Quarterly, 2000, Vol. 36, No. 4, pp. 513-552)

11. >7000 õpilase rohkem kui 800-st Pakistani maapiirkonna koolist: akadeemilises edukuses ei loe õppematerjalide kvaliteet, enamus kooli infrastruktuuri näitajaid (kas koolil on raamatukogu, tahvlid), samuti mitmed õpetaja formaalsed tunnused, nagu läbitud õppeasutus. Oluline on õpetaja tegelik kvalifikatsioon, laste-õpetajate suhtarv. Siiski ... Kooli infrastruktuuris oli ka olulisi näitajaid – koolil võiks olla oma ... peldik. [A.T.: Ja mitte 120 milj. krooni maksnud Tallinnas juhtunud 21. kooli ”renoveerimine”] (Economics of Education Review, 1997, Vol. 16, No. 2, pp. 127-142)

12. Uuringud näitavad üheselt – kooli toetamise prioriteetideks on õpetaja ja õpetaja ja õpetaja. Tõsi – see teema on ka ilmumas ... aga ... ... oleme jah raudteel seistes kingad puhtaks saanud, lipsu või sallikese kenasse lehvi sättinud ja ehk mitme muugi iluoperatsiooniga toime tulnud. Kuid kahekümnest aastakäigust õpilastest on rong juba üle sõitnud. Ka tulevikus ei paista asjade seis tingimata paranevat. Juttu muidugi on õpetajakoolituse parandamisest, kuid selle kõrval kujuneb plaan seda parandamist ainult sõnadesse jätta:

13. Jaak Aaviksoo: Uued nõudmised loengutele EPL, 21.august 2012: Mulle endale meeldib mõte lubada loengutes esitada vaid ettekandja enda teadustulemusi, aga see võib paljude jaoks olla liiga karm ja loengud võivad päris ära jääda. Sellest oleks kahju. Ehk ka õpetajakoolituses saaksid õppejõud vähemalt proovidagi oma uuringute tulemustest rääkida? Vist siiski mitte, saime ju teada, et ”Meil ei ole puudus teaduslikest uuringutest” ja kaua ikka saab juba ei tea kui ammu tehtud uuringutest jutukesi vormida?

14. Kaks järeldust: 1. Vajalikke uuringuid on Eestis siiani liiga vähe. Vaja on suuremahulisi, kompleksseid, pikaajalisi uuringuid ja mitte väikesemahulisi nupukesi, mida ehk tõesti liiga palju on. Samuti pole tulevikuperspektiivi projektipõhistel paariaastastel ponnestustel. 2. Teine järeldus ilmus kommentaarina: Ogra Tsamegiõv 24.08.2012: «Meil ei ole puudus teaduslikest uuringutest ...» Puudu on vaid poliitik, kes enne otsustamist ka kuulaks soovitusi.

15. 2. Kui need pingeread midagi ütlevad, siis gümnaasiumiastme kohta. (PM, 29.08.2012) Aaviksoo: pingeread näitavad vaid gümnaasiumiastme taset: ... edetabelid ... mõistlikud inimesed saavad ju aru, mis seal kirjas on ja mida pole. ... Kui need pingeread midagi ütlevad, siis gümnaasiumiastme kohta. ... Kui ikkagi aastate kaupa koolid kas on või tasapisi jäävad sinna sappa, tuleb ikkagi mõelda, mis nende gümnaasiumiastmetega lahti on. ... Ja need koolid, kes on riigikeelele üleminekul olnud esirinnas, leiame ka gümnaasiumide pingereast eestpoolt

16. Mida siis neist edetabelistest arvatakse? DELFI VIDEO: Jaak Aaviksoo: milleks on noorel inimesel vaja taguda pähe lõikuvate kõõlude teoreem? 12.august 2012 Riigieksamite tabelite osas on Aaviksoo sõnul vaja pingutada ja hakata mõõtma lisand-väärtust, et hinnangud koolide üle langetatakse selliselt, kus sisendi väärtus lahutatakse väljundi väärtusest. Hendrik Agur: koolide pingeread on igati positiivsed. PM, 05.09.2012 Koolide riigieksamite tulemused on konkreetsed, selgelt mõõdetavad ja usaldusväärsed andmed, mis mõõdavad kooli kvaliteeti.

17. Tõepoolest, Pingereas tõusnud koolid: see on süstemaatilise töö tulemus; 29.08.2012: Riigieksamite tulemuste põhjal valminud koolide pingereas märkimisväärselt tõusnud koolid peavad seda kas õpilaste hea eksamivaliku või kooli süstemaatilise töö tulemuseks ning rõõmustavad edu pärast. Kuigi ... Pingereas kukkujad: töö käib tellija materjalist, 29.08.2012: Riigieksamite tulemuste põhjal koostatud koolide pingereas kõvasti kukkunud koolide juhid peavad põhjuseks kooli lõpetanud lennu nõrkust.

18. ... ja tegelikult ei puutu kool üldse asjasse: Psühholoog: koolide pingerida näitab sotsiaalset probleemi, Jüri Allik, 24.08.2011 ... haritud ja ühiskonnas kõrgel positsioonil olevate vanemate lapsi õpetatakse ühtedes koolides ja teistes, kus riigieksamite tulemused on nõrgemad ... selles piirkonnas on sissetulekud väiksemad ja vanemate haridustase madalam ... Pingerida põhineb looduslikul valikul, laste looduslikul andekusel ja õpetajatel ei ole sellega mingit pistmist. Kui õpilased ei ole võimelised õppima headele hinnetele, siis ei ole seal midagi parata.

19. Arvamusi kokku võttes saame selge pildi: pingereas kõrgemal kohal koolides on õpetamine parem, kuna töö käib tellija materjalist ja koolil puudub üldse igasugune mõju õpilaste arengu erinevustesse. Järjekordselt saime ka kinnituse mõttele, et uuringuid on piisavalt ja vaja on vaid otsustada; ka otsus on olemas:

20. Neli ideed, kuidas reformida koolide pingerida! PM, 06.09.2012 Haridusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis annab aga mõista, et tema juhitaval ametkonnal on praegu niigi teemasid küllaga ... «Ma ei arva, et selliste pingeridade koostamine peaks praegu ministeeriumi prioriteet olema» Seda mõtet toetab ka kasvatusteadlane: Viive-Riina Ruus: ma pole enam eksamipingeridade vastu, PM, 04.09.2012 Leidkem parem rohkem selliseid olukordi, kus oleme vabad hindamise vaevast ega ole sunnitud tegelema hindamise, takseerimise, mõõtmise, hindeskaala väljamõtlemise ja hindamisobjektide paigutamisega sellele skaalale.

21. Kindlasti pole riigieksamitel ja mingisugusel tulemuste hindamisel-mõõtmisel mingit mõtet, sest muidu võime ehk kogemata teada saada: 1. Kas oleme oma (õpetamis- ja haridus-korralduslike tegevustega) saanud soovitud tulemuse. 2. Et midagi on vaja ette võtta, kui oodatud tulemust ei ole saadud. 3. Ehk saame midagi paremini teha isegi kui praegu (nt PISA või TIMSS järgi) asjad kenasti on.

22. Minul pole gümnaasiumi tasemel andmeid, aga nooremate õpilaste kohta on: Osades koolides on akadeemilised tulemused palju paremad:

23. Vaid natuke lähemalt vaadates näeme, et parim selles pingereas võib olla halvim; vaatame muutust ja mitte üksi väljundit:

24. Veelgi enam, lastel võiks ju ka meeldida koolis käia, ja “parimas” koolis ei pruugigi nii meeldiv olla kui parimas või “tavalises”:

25. Neist andmetest piisab järgmisteks järeldusteks: 1. Koolide erinevused väljundis ei kattu arenguliste muutustega; mõnedes koolides on õppe kvaliteet oluliselt parem. Väljundinäitajad ei osuta kooli tasemele. 2. Jutt kaasasündinud lootusetult muutumatust lapse kohast arengu pingereas on vale; kuigi arengupotentsiaalid on erinevad, saab seda arengupotentsiaali erineval määral realiseerida. 3. Sisukatest pingeridadest on kasu: me oleme leidnud koolid, kus tasub õpetamist õppimas käia ja teised, kus saaks asju parandada

26. Meie uuringutest on leida hulk täpsemaid järeldusi sellest, mis ja kuidas õpetajast sõltub või võib sõltuda. Järgnevalt mõned huvitavad näited (paljudest!) meie Eesti põhikooli efektiivsuse uuringust:

27. Aivar Ots: Kooliga rahulolu seos õpilase ja õpetaja omadustega: * Diferentseerunum isikus (s.t. mitmekesisema verbaalse enesepeegeldusega) on rohkem kooliskäimisega rahul:

28. Kehv õpetaja ei sega tarka last:

29. Tabelis toodud andmetest selgub: * Kõrgelt diferentseerunud isiksusega last segab autoritaarne ja allasuruv õpetaja vähem kui madalalt diferentseerunud isiksusega last  Muuhulgas järeldub, et õpilasi valinud koolides, kus laste tase on ühtlaselt väga kõrge, võib õpetaja ebakompetentsus laste kooliga rahulolus mitte peegelduda.  samuti on selge, et õpetajast sõltub laste rahulolu; osa õpetajaid panustavad aktiivselt koolivastikuse kasvu

30. Kas peaks lapsele näkku vaatama ja mõtlema ... see laps on kole, järelikult ....? Marja-Liisa Mailend: välimus seostub sotsiaalsete suhetega kehvasti õppivatel lastel: välimuselt mitteatraktiivseid lapsi ei kutsutaks sünnipäevale, neid ei tahetaks kaasa elukoha vahetamisel ega otsita neilt ka abi õppimisel ... kui nende õpiedukus on madal. Näiteks sünnipäevale kutsumine (tulemused olid sarnased ka teiste situatsioonidega):

32. Ehk võiks õpetaja mõelda: Mul muudki teha kui lapsele sotsiaalset võrgustikku ehitada? Marja-Liisa Mailend: akadeemiline edukus omakorda seostub sotsiaalsete suhetega. Esmalt selgub, et seos suhete ja õpiedukuse vahel on olemas ja seejärel, et 4. klassi tulemused olid paremad nendel 3. klassi lastel, kellel olid toetavad sotsiaalsed suhted:

34. Seejärel vaatasime 3. kl. sotsiaalse positsiooni seost 4. klassi akadeemiliste tulemustega eraldi 3. klassi akadeemilise edukuse gruppide kaupa:  Madala akadeemilise tasemega lastele on positiivne suhe oluline, akadeemiliselt edukatel lastel ei ole.

35. Paar kokkuvõtvat mõtet: * oluline ja üldteada kuid üldiselt ignoreeritud tulemus: inimesed on erinevad ja vastavalt ka erinevad nende parimad õpetamise viisid. Need erinevused pole õnneks igale unikaalsed; saame leida erinevalt arenevate õpilaste tüüpe  siit tuleneb, et meil on vaja veel rohkem hindamisvahendeid; õpilase tüüpe eristavate (sisuliselt kujundava hindamise!!!) vahenditega on meil ... ei olegi kuidagi * õpetajast sõltuvad paljud asjad kuigi vahel tulevad lapsed koolis toime hoolimata temast

36. 3. Arvajatest ja arvamuste aktsepteerimisest 3.1. Mitu korda peab ühte ja sama meest (= lolli mõtet) maha lööma? Nooremalt kooli ja kool lühemaks, PM, 23.08.2012, Jaak Vilo, Tartu Ülikooli professor ”Mis on see kooliküpsuse nõue, miks laps ei võiks nooremalt, viie-kuuesena minna kooli ja hakata seal lugemist-kirjutamist-arvutamist õppima? ... Minu vanemad ja ennekõike kool olid piisavalt julged, et mind kuueaastaselt kooli saata. ... Inglismaal läks mu laps kooli neljaselt, täismahus «eelklassi», uude võõrasse keelekeskkonda.”

37. Kui TARTU ÜLIKOOLI PROFESSOR ütleb, siis ... katsume seda juttu kuidagi ignoreerida ja viisakalt naeratades teemat vahetada. Eriti kui biofüüsikvõi mis iganes teise valdkonna esindaja – bioloog, füüsik, keemik või teoloog – endale võõras valdkonnas arvamusi hakkab esitama. Arukuse tunnuseks on ka oma teadmise piiride tajumine. * see kõik on juba olnud: koolimineku vanuse piirab bioloogiliselt määratud vanuse (natuke individuaalselt varieeruv) alampiir, enne mida Eesti kooli õpetamise metoodika(d) ei toimi.

38. * Piisab väga vähesest kasvatusvalla tundmisest, et teada – riikides, kus minnakse kooli nt. 3-aastaselt, minnakse meie mõistes lasteaeda. Ja Eesti lasteaias kasutatakse eakohaseid õpetamise meetodeid. Siit näitest saame õppida teadusliku mõtteviisi keskset tunnust – järeldused peavad tulenema selgetest ja asjatundlikest põhjendustest ... kooli võiks minna varem, kuna mina läksin ja minu laps ka? Kuid Luiz Inácio Lula da Silva õppis lugema 10 aastaselt, käis koolis 4 klassi ... ja oli edukas suurriigi president.

39. aga oli veelgi argumente: ... “Esiteks, lapsed pingutavad õppida nooremana, siis kui aju on paindlikum. Teiseks: ülikooli tuleks noored kaks aastat varem, oma eriala õpitakse siis, kui võimekus on suurim.” Veenvad? Võimekus on suurim ~17 aastaselt? Siis peaks ju kooli minema 17 aastaselt ja aasta-paariga kõik ära õppima? Ja aju paindlikkus – see peaks esitatud (ja üle-lihtsustatud) väidet arendades olema suurim sünni ajal, miks mitte kohe sünnitusmajas kool avada?

40.  arvata võib mida iganes, aga asjatundmatus ei sobi tuhandete laste kohta käivate otsuste aluseks. ... aga otsust ju pole? Tegelikult oli, ka Vilo märgib: Mingil hetkel mindi Eestis üle 12-aastasele haridusele ja lubati lapsed edaspidi kooli võtta kuueselt. See lubadus ununes ja nüüd on normiks, et lapsed lähevad kooli pigem hilis-seitsmeaastaselt. Professor või mitte, aga minu meelest ei väljenda head tahet soovitus teist korda sama reha otsa astuda.

41. Ilmselt ma liialdan ja korduvaid rumalusi Eestis ei kohta. Või siiski. 3.2. Palun, siin on reha ... astuge siia otsa ... ja veel ja veel ja veel ... Kas pole tore? Uus aabits võtab õpiisu, Järva Teataja, 13.09.2012, Merit Männi Alanud kooliaasta Türil suutis jälle üllatada I klassi lapsi ja nende vanemaid, sest kuigi eelmisel aastal kasutusele võetud Avita kirjastuse aabits ei leidnud head vastukaja, tuleb tänavugi selle abil tähed selgeks õppida.

42. Juttu on 2011. aastal ilmunud teosest, mille kohta kirjastus ütleb: “Õppe-komplekti uus aabits on valminud koostöös Eesti NUKUteatriga. See raamat ei ole Aabits vaid aabitsa nimeline (ilmselt heauskne) sigadus. Wikipediagi teab: ”Aabits on õpik, mille järgi õpitakse lugema.” Aabits on seega raamat, millega toetatakse õppimist – lugemaõppimise toeks peaks olema kaasatud teadmised lugemise mehhanismidest ja erinevatest lugemaõppimise teedest.

43. Aabitsa kirjutamise ♀♂-konnas peab olema ka teadlane, kes teab, millised on lugemise mehhanismid ja kuidas seda teadmist õpetamisel kasutada. -- Mitut erinevat lugemise kognitiivset mehhanismi teavad Eesti õpetajad? Kõnealuse aabitsa autorid ilmselt ei tea isegi, et selline teadmine olemas on.

44. Selle reha otsa oleme ennegi astnud. Korduvalt: ... ja mitmed teised, milles kaasaegse lugemisteaduse potentsiaal on kasutamata... probleem on suur, sest tavalised õpikute autorid on õpetamise vallas väga (VÄGA!) tagasihoidlike teadmistega.

45. Kokkuvõtteks Mida saaksime (teaduse toel) paremaks teha? 1. Otsuseid on vaja – aga need peavad olema teadmis-, mitte arvamus- või uitmõttepõhised. Homsete otsuste teadmised tuleb leida täna: 1.1. Pidevaid jätkuvaid hariduspoliitikaks olulisi uuringuid on vaja, mitte palju pisikesi vaid mõned suured ja pikaaegsed 1.2. Vaja on poliitikuid, kes rääkimisele ja otsustamisele kuulamise ja mõtlemise lisavad (ja need poliitikud saavad tulla vaid ... koolist!)

46. 2. Toimivat tagasisidesüsteemi on vaja: s.t. vahendeid, tulemuste tõlgendusõpet, läbiviimise ressurssi 2.1. Kooli tasemel – riiklik ”kujundav hindamine” 2.2. Õpilase tasemel – igapäevane kujundav hindamine 3. Kõige olulisem aga – õpetajaõpe ja õpetajatugi, mis vajab paremaid õpetajaõpetajaid ja motiveeritud õpetajaõpilasi. 3.1. Selleks on vaja õpetamisuuringuid

47. 3.2. Verevahetust õpetajaõpetajate seas 3.3. Mõtisklusi ebakompetentsuse riikliku toetamise vajalikkuse üle, nt. õppekava koostamises, õpikukirjutamises, ... 3.4. Motiveeritud ja arenguvõimelist õpetajat 3.5. Täiendõppe ressurssi, mis on püsivatel alustel ja mitte projektipõhine ega ka suvaline

48. Ja mis me nii saaksime? SELETUSKIRI Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde Eesti hariduskorraldus peab tagama, et kvaliteetne haridus oleks kõigile õpilastele kõikjal Eestis kõigil haridustasemetel võrdselt kättesaadav. Ja selle saaksimegi – sest kool, see on õpetaja ja õpetaja toetamine (vajadusel ka ebaõpetajate toetamine koolist lahkumisel) igas koolis ongi see ainuke tee (just, ainuke), mis tagab hariduse võrdse kättesaadavuse.

49. Tänan!