Omavalitsuste piirkondlikud ja regionaalsed üldhuvid

1. Omavalitsuste piirkondlikud ja regionaalsed üldhuvid Vello Jõgisoo, juhatuse esimees Aarne Rentik, MSc, tegevdirektor Mikk Lõhmus, PhD, Saue abivallavanem

2. Millest räägime I omavalitsusüksuste üldhuvid II regionaalarengu projekt: „Pealinnaregiooni omavalitsusüksuste koostöö- ja haldusvõimekuse tõstmine“ – koostööliidu põhimõtted III miks alustada/jätkata diskussiooni?

3. Omavalitsusüksuste üldhuvid I Üldhuviteenused ehk üldist avalikku huvi pakkuvad teenused -avalik hüvis- II Piiriülesed koostegevusvaldkonnad: • piirkonnas - kaks või enam omavalitsusüksust, ei pea olema samas maakonnas; Harju maakonnas (2008 – 2011) tehtu alusel, sh nt pealinnapiirkonna koostööprojekt. Valdkonnad allpool. • regioonis- maakond või suurem territoriaalne ulatus. Nt: ruumiline planeerimine; sotsiaalhoolekanne; lastekodud; maakonna kultuuripärandi ja rahvakunsti traditsioonide säilitamine; põhikoolijärgne üld- ja kutseharidus; jäätmehooldus; - Oluline on efektiivne teenuspiirkond, koostegevuse ökonoomika

4. Ametkondlikud piirid Allikas: Siseministeerium

5. Pealinnaregiooni koostöömudel Pealinnaregiooni omavalitsusüksuste koostöö – ja haldusvõimekuse tõstmine Projekti periood: 15. august 2009 - 15. veebruar 2011 Projekti rahastus - Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismid ja projekti partnerid Projekti partnerid - Tallinna linn, Kiili vald, Rae vald, Saue vald, Saue linn, Jõelähtme vald, Harku vald, Viimsi vald, Maardu linn, Saku vald Projekti eelarve - 2 984 888 kr/190 770 € s.h. EAS toetus 2 537 000 kr/162 144 € Eesmärk: Tõsta pealinnaregiooni koostöö- ja haldusvõimekust ühiste avalike teenuste arendamise teel

6. LÜ(d) koostöömudeli väljatöötamiseks • Kokku leppida Pealinnaregiooni ühiste avalike teenuste loetelu • Kasvatadaomavalitsusteteadlikkustühiseltteenusteosutamiseefektiivsusest • Teostada Kopenhaageni, Oslo ja Helsingi pealinnaregioonide koostöö kogemuste uuring ja analüüs sellest, mis oleks koostööpiirkonnale (Pealinnaregioonile) kasulik sealt üle võtta • Töötada välja ühtsed kvaliteedistandardid kokkulepitud avalike teenuste osutamisel • Teostadaeksperthinnangühisteteenusteosutamisejuhtimis-ja finantseerimismudeli kohta ning välja töötada pealinnaregiooni ühiste avalike teenuste osutamise koostöömudel • Teostadajuriidilinehinnangühisteteenusteosutamiseõiguslikuraamistikukohta ning ette valmistada omavalitsuste tasandil seadusandlikud aktid teenuste delegeerimiseksningosutamiseks (tellimiseks). KoostadaPealinnaregiooni(koostööpiirkonna) regulatsioon. • Ette valmistada vajalikud seadusmuudatusettepanekud riiklikul tasandil.

7. Pealinnaregiooni omavalitsusüksuste koostöö- ja haldusvõimekuse tõstmine – kuus avalikku teenust, millele koostati teenusstandardite ettepanekud, lahenduste maj.analüüs ja koostegevuse (põhimõttelised) mudelid: • Jäätmekäitlus – jäätmeveo korraldus, jäätmejaamad • Vee- ja kanalisatsioonimajandus – hinnakujundusmehhanism, teenuse kvaliteet, projektide realiseerimise protsess (sh liitumine ja kasutamine) • Sademevesi – KOV-i ja vee-ettevõtja vaheline regulatsioon, maksustamise hinnaarvestuse alused • Kergliiklusteed– planeerimine, korrashoid • Planeeringud – planeeringute vormistamise nõuded, arendajatega sõlmitavad lepingud • Ühistransport • NB! käsitlemata jäid: haridusasutuste võrgustik , sotsiaalteenuste tagamine, …

8. Teenusstandardite struktuur Avalike teenuste standardite koostamise LÜ Esitada kindlatel standardite koostamise alustel avalike teenuste vorm ning töötada välja sisu valitud valdkondades – omavalitsusüksuste vaheliseks kooskõlastamiseks ning kehtestamiseks. Sellega määratletakse avalike teenuste kvaliteedi miinimumnõuded, et tagada omavalitsusüksuste elanike vajaduste rahuldamine. Nõuded teenustele alljärgnevas struktuuris: • Teenuse nimetus • Mõisted • Teenuse eesmärk • Teenuse osutamise aluseks olevad õigusaktid • Teenuse tarbijad • Teenuse tarbijate õigused ja kohustused • Teenuse sisu • Teenuse osutamise maht • Teenuse kättesaadavus (sh tähtajad, teenusele pääsud) • Nõuded töökorraldusele (sh Tellija ja teenuse osutaja vahelised suhted) • Teenuse rahastamine • Nõuded personalile • Järelevalve • Kaebuste käsitlemine • Seosed teiste teenustega • Kontaktandmed • Informatsioon teenuse standardi avaldamise, jõustumise ja muutmise kohta

9. Koostööliidu vajadus ja põhimõttedtehtud töö aluselMikk Lõhmus, PhDTallinna Tehnikaülikool

10. Koostööliidu vajadus • Eesti praktika näitab, et õiguslikel, majanduslikel, omavalitsuspoliitilistel jne põhjustel vabatahtlik koostöö ei toimi. • Pealinnaregiooni uuringu käigus jõuti järeldusele, et olemasolevad õiguslikud- ja organisatsioonilised võimalused ei ole efektiivse ja tulemusliku avalike teenuste tagamise seisukohalt otsrabekohased

11. Koostööliidu vajadus • Lahenduseks pakuti nn kohustuslike ühisteenuste mudelit (koostööliitu) avaliku huvi seisukohalt olulistes valdkondades. • Mudel oleks rakendatav mitte üksnes pealinnapiirkonnas, vaid oleks kohaldatav mistahes Eesti piirkonnas ja mistahes ühisteenuse tagamiseks. • Koostööliit ei välista vabatahtlikku koostööd teistes valdkondades ja teiste partneritega.

12. Koostööliidu põhimõtted • Koostööliit on avalik-õiguslik juriidiline isik. • Seadus sätestab kohustuslikult ühiselt täidetavad ülesanded ja osutatavad teenused. • Ühiselt täidetavate ülesannete mahus on koostööinstitutsioonil volitusnormi piires õigus anda ka õigustloovaid akte. • Selline lahendus piirab paratamatult kohaliku omavalitsuse autonoomiat, kuid kaaluv avalik huvi ja omavalitsuste osalemine otsustusprotsessis muudab riive proportsionaalseks.

13. Koostööliidu põhimõtted • Juhtimisel eesmärk: tagada nii “suurte” kui “väikeste” huvid. • Koostöömudeli otsustusorganis lähtutakse põhimõttest, et ükski partner ei saa üle 50% häältest/kohtadest.

14. Harjumaa mittetulundusühenduste ja kohalike omavalitsuste koostöö tugevdamine avalike teenuste osutamisel http://www.heak.ee/index.php?id=42 Projekti üldeesmärk oli Harjumaa kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühenduste koostöö tugevdamine avalike teenuste osutamisel. Projekti otsesed eesmärgid: omavalitsuste vahelise koostöö süvendamine ühiste teenuste väljaarendamiseks; mittetulundusühenduste valmisoleku ja suutlikkuse tõstmine ning oskuspotentsiaali parem ära kasutamine avalike teenuste osutamisel Paralleelselt viis Poliitikauuringute Keskus Praxis 2009. a läbi üle-Eestilise uuringu avalike teenuste delegeerimise olukorrast. Antud projekt keskendus spetsiifiliselt KOV-MTÜ koostöösuhetele, kuid laiemas kontekstis oli teemaks avalike (üldhuvi-) teenuste parem kättesaadavus ja teenuste kvaliteet.

15. Harjumaa mittetulundusühenduste ja kohalike omavalitsuste koostöö tugevdamine avalike teenuste osutamisel Kokkuvõte ja edasised tegevused riigi ja kohalike omavalitsuste koostöös avalike teenuste arendamise ja delegeerimise kontekstis: Määratleda avaliku teenuse mõiste ja ulatus Määratleda riigi ja omavalitsuse vastutused ja ressursid haldusülesannete teostamiseks Välja töötada ja kehtestada olulisemate avalike teenuste miinimumstandardid. Õiguslikult siduvate miinimumstandardite kõrval koostada teenuste sisukirjeldused ja väljundid.

16. Miks alustada/jätkata diskussiooni? (1) 1. Seni tehtud algatused ja tööd – ideid on pakutud mitmeid. Vajalik süstematiseerida, edasi arendada ja otsustada. Tähtajaliselt. Näiteks:Harju maakonna “HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE REFORMI KOMISJONI RAPORT 2009.a” Harju Maavalitsus, HEAK ja HOL – seisukohad diskussiooni jätkamiseks Analüüsi kokkuvõte seisuga august 2011.a:

17. “HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE REFORMI KOMISJONI RAPORT”-i analüüs Efektiivse koostöö tagamiseks peab omavalitsusliitude tugevdamine olema kindel riiklik prioriteet. Omavalitsusliitu kuulumine peab olema kohustuslik. Maakondliku/ regionaalse koostöö koordineerijana on liit kõige sobilikum organ. Vajalik kategoriseerida omavalitsused vastavalt kohustustele ja pädevusele neid täita. Seda saab teha alles peale teenuspiirkondade ning nende sisu fikseerimist. Ühtlustada on vaja omavalitsuste ja piirkondade arengustrateegiate ja – kavade koostamispõhimõtted. Samuti on oluline see, et nimetatud arengudokumendid oleks kohustuslikud ka täitmise mõttes – oleks sidusad. Tuleb edasi arendada LEADER põhimõtet ja koostöömudeleid. Mõnes piirkonnas tuleb ehk LEADER gruppe restruktureerida, kuna nende tekkimine ei ole olnud sügavalt läbimõeldud vaid pigem emotsionaalne või fiskaalratsionaalne. Kindlasti peaks andma võimaluse LEADER piirkondades osaleda ka keskmise suurusega linnadel (n: Keila, Paldiski, Saue, Maardu) Tuleb jätkata omavalitsusesisest juhtimist reglementeerivate muudatuste sisseviimisega, mis tagavad kogukonna osaluse demokraatlikus juhtimises ka valimiste vahelisel ajal ja arendustegevustes. Muu hulgas tuleb seadustada külavanema institutsioon ja siduda ära küla ja valla arengukavad.

18. Komisjoni raporti lisaks olev ülesannete jaotuse plaan on asjakohane ning seda saab aluseks võtta teema edasiarendamisel. Avalike teenuste täitmise jaotamisel omavalitsus-, omavalitsuste koostöö- ja riikliku tasandi vahel peab järgima dimensiooni kogukondlik-üleriigiline ning lähtuma ka inimeste liikumisvõimalustest/turvalisusest. Kõik see, millel on selgelt kohalik (kogukondlik) iseloom, peaks olema omavalitsuste poolt otseselt täidetavad ülesanded. Näiteks sotsiaalhoolekande koduhooldus, alusharidus, algharidus jne. Gümnaasiumid, ühistransport, jäätmekäitlus, planeerimine seevastu peaksid olema koostöötasandi roll. Kõrgharidus, korrakaitse, riikliku tähtsusega teede ehitus peaksid olema riigi ülesandeks. Vajalik on rakendada omavalitsuste juhtimises kvaliteedijuhtimispõhimõtteid ja standardeid. Küsimus ei ole niivõrd selles, mida tehakse (funktsioonidel ja teenustel võib olla lokaalne spetsiifika) vaid see, kuidas kokkuleppeid ellu viiakse, kuidas toimub täitmine. Heaks standardiks võiks kasutada juhendmaterjali EVS 903:2010. Oluline on seisukoht, et keskvalitsus peab finantspoliitilistest muutustest omavalitsusi ette teavitama vähemalt 3 aastat. See aeg annaks omavalitsustel planeerida muudatuste järgseid tegevusi ja tulu-kulumudeleid. Omavalitsuse esindatus riigiga läbirääkimistel peab saama uue sisulise lahenduse. Linnade Liit ja EMOVL tuleks praegusel kujul lõpetada ning need peaksid asenduma ühe organisatsiooniga, mis oleks omavalitsusliitude katusorganisatsioon.

19. Miks alustada/jätkata diskussiooni? (2) 2. KOV kohustused/funktsioonid ja lõplik otsustamise õigus on KOVi pädevus, ülesannete täitmiseks leppida kokku erinevaid võimalusi, sh omavalitsusüksus ise, koostööpiirkond või regioon – tagades miinimumkvaliteedi. Tuleb hinnata, mis on avaliku teenuse maksumus? 3. Koostegevuse ökonoomika – institutsiooniökonoomika. Institutsioonid tagavad standardiseeritud käitumise korduvates olukordades, tagavad usaldusväärsuse ja tulemuslikkuse (halduslepingute rägastik tekitab segadust juurde, ….). 4. Auklik institutsionaalne võrgustik viib ratsionaalsuslõksu. Individuaalne ratsionaalsus juhib sotsiaalsesse lõksu. 5. Koostöökasude saamise eelduseks on asjaosaliste käitumise prognoositavus –vajalikud on nõuded avalikele teenustele ja teenuspiirkondade määratlus. • Omavalitsusüksuste kohustuste täitmiseks koostegevuse vormis volitusnormide väljatöötamine (teenuspiirkonnad ja regioonid) 6. Lisaks avalik õiguslikule koostöövariandile kaaluda liitude seaduse täiendamise võimalusi – ülesande/ülesannete täitmiseks efektiivse koostöö kohustusega. 7. Koostööliidu mudeli arendamisest ja rakendamisest ollakse huvitatud – Jäätmehoolduskoostöö arendamine HOLis: alates 1.augustist 2011 – 29.juuni 2012.a.

20. TÄNAME! info@hol.ee