Avalik-õiguslikud juriidilised isikud

1. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud Leif Kalev Avaliku õiguse magistrikursus

2. Üldtunnused • Avalik-õiguslik juriidiline isik on loodud avalikes huvides: • Ta on asutatud eriseadusega (erand: avalik-õiguslikud ülikoolid) • Tal on selge(d) eesmärk(-gid), mis aitavad saavutada avalikke huve • Tal ei või olla tsiviilõigusi ja –kohustusi, mis on eesmärkidega vastuolus • Liike pole vormiliselt piiritletud (sageli ainulaadsed), saab kasutada varem tutvustatud teoreetilist tüübijaotust

3. Juriidiline ehk tehisisik • Juriidiline isik on õiguskorra subjekt: ta võib omandada õigusi ja võtta kohustusi, kõiki, mis pole omased ainult inimesele • Juriidiline isik on tuletis, abstraktsioon: ta on vorm isikute või vahendite ühendami-seks, et saavutada teatud eesmärke • Spetsialiseerumise põhimõte: ühendus luuakse ja toimib teatud kindla eesmärgi saavutamiseks

4. Juriidiline isik 2 • Juriidilisel isikul on ainelised vahendid ja iseseisev varaline vastutus, mis on lahus tema liikmete vahenditest ja vastutusest • Seaduses sätestatud juhtudel vastutavad juriidilise isiku liikmed või osanikud juriidilise isiku kohustuste eest täiendavalt ka oma varaga • Juriidilisel isikul võivad olla oma palgalised töötajad

5. Avalikkuse määratlemine • Avalik-õigusliku juriidilise isiku määratlemisel tuleks: • kõigepealt kindlaks teha, kas vastav seadus ei ütle selgesõnaliselt, et tegu on avalik-õigusliku juriidilise isikuga, • seejärel vajadusel selgitada juriidilise isiku tekkimise asjaolusid, • lõpuks vajadusel analüüsida juriidilise isiku sisulist tegevust, st kas ja mis alusel too täidab avalik-õiguslikke ülesandeid (huvi kui hindamisalus)

6. Põhikiri vm põhiürik • Põhiürikuga sätestatakse juriidilise isiku eesmärgid, ülesanded, ülesehitus, organite pädevus, vahendite kasutamise kord, töökord, lõpetamise kord jne • Üldjuhul on juriidilisel isikul põhikiri, ent esineb erandeid. Nt riigil on põhiseadus, KOV üksusel põhimäärus. Põhimõtteliselt võiks juriidiline isik tegutseda ka ainult teda loova seaduse alusel

7. Õigus- ja teovõime 1 • Avalik-õiguslikul juriidilisel isikul võivad põhimõtteliselt olla kõik tsiviilõigused ja –kohustused, välja arvatud need, mis on omased ainult inimesele • Praktikas ei või avalik-õiguslikul juriidilisel isikul olla tsiviilõigusi ja –kohustusi, mis on vastuolus nende eesmärkidega. Seetõttu võivad nende õigused ja kohtustused olla eraõiguslike juriidiliste isikutega võrreldes piiratumad

8. Õigus- ja teovõime 2 • Avalik-õiguslik juriidiline isik luuakse seadusega (nt Kultuurkapital) või selle alusel (korralduskorras, nt rahvaraamatukogu) • Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkib seaduses sätestatud ajast • Juriidiline isik on teovõimeline niivõrd, kui on moodustatud ja toimivad seaduse järgi tema juhtimiseks ja esindamiseks nõutavad organid

9. Juriidilise isiku organid • Juriidiline isik tegutseb organite kaudu. Organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks • Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid ja nende pädevus nähakse ette seadusega. Organi pädevust ei või üle anda muule organile või isikule, kui seaduses pole teisiti sätestatud • Organi liige ei või oma seadusest tulene-vaid organi liikme õigusi suvaliselt teisele üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti

10. Riiklik järelevalve • Riik teostab järelevalvet igasuguste juriidiliste isikute üle, ent avalik-õiguslikke ja eraõiguslikke eristab järelevalve ulatus • Avalik-õigusliku juriidilise isiku sisulise tegevuse üle teostatav riiklik järelevalve ja selle teostajad määratletakse tavaliselt juriidilise isiku alusseaduses. Järelevalve ulatus võib isikuti erineda • Ulatuslikum järelevalve võib toimuda ka eraõiguslike isikute üle ulatuses, milles nad täidavad avalik-õiguslikke ülesandeid

11. Planeerimise õiguslik korraldus Leif Kalev Avaliku õiguse magistrikursus

12. Planeerimise mõiste • Planeerimine e. kavandamine: tulevikku suunatud eesmärkide püstitamine ja eesmärkide saavutamiseks vajalike rakendustegevuste ettekavandamine • Eesti planeerimisseaduse määratlus mugandatult: planeerimine on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi

13. Planeerimise tähendus • Planeerimine kui tänapäevase sotsiaalse õigusriigi oluline tegutsemisvahend • Riikliku planeerimise vajadus pole tänapäeval põhimõtteliselt vaieldav, tulenedes objektiivselt järjest suurenenud tööjaotuse vajadusest ka avalikus sektoris, kasutada olevate vahendite ja võimaluste vähesusest ning erinevatest huvidest pluralistlikus ühiskonnas. Planeerimise vajadust kajastab ka sotsiaalriigi põhimõte põhiseaduses

14. Planeerimise kujunemine • Planeerimine küllalt vana nähtusena, nt absolutism ja Politzeiwissenschaft/füsiokraadid • 19. sajandi liberaalses õigusriigis, mis pidas end ideaalis ohtusid ennetavaks korrariigiks, jäi tahaplaanile (riik reageeris repressiivselt korrarikkumistele) • Tänapäeva sotsiaalses õigusriigis, mis lisaks ohtude ärahoidmisele tegutseb soodustava halduse ja sotsiaalhoolekande vallas, on plaan riigi tegutsemise oluliseks vahendiks

15. Planeerimise ulatus • Planeerimine haakub otseselt teadmispõhise riigivalitsemise ideestikuga • Planeerimise abil ei tuleks mitte ainult avaliku võimu institutsioonide tegevust koordineerida ja sihipäraselt suunata, vaid ka anda impulsse majandus- ja sotsiaalsfäärile • Planeerimine peab siiski keskenduma üldise huvi küsimustele: plaaniga ei tohi „ära korraldada” inimese eraelu, on õigus vabale eneseteostusele • Paratamatu paradoksaalsus ja delikaatne tasakaal

16. Plaanide tüüpe Saksa näitel • Riigieelarve, liidumaade ja kohaliku omavalitsuse eelarve plaanid • Regionaalplaneeringud: • Regionaalsed üldplaneeringud, nt liidumaade ja piirkondade arengukavad, kohaliku omavalitsuse ehitus-, hoonestus- ja maakasutusplaanid • Territoriaalsed infrastruktuuri rajamise planeeringud • Liidu ja liidumaade ühisülesannete plaanid • Liidumaanteede vajaduse plaan • Plaanid keskkonnaõiguse valdkonnas, nt maastikuplaanid, õhu puhtuse säilitamise plaanid, müra vähendamise ja reovete ärajuhtimise plaanid • Vajaduste plaanid sotsiaalvaldkonnas, nt haiglate vajaduse plaan • Plaanid hariduse ja kõrghariduse valdkonnas, nt ülikoolide struktuuri- ja arengukavad • Ühe isikut puudutavad plaanid, nt puuetega inimese ühiskonda lõimimise ja karistuse täideviimise plaanid

17. Planeerimise põhiseadusõiguslikud probleemid • Seadused kui plaanid • Põhiõiguste kaitse • Võimude tasakaalu tagamine (EL!) • Kohaliku autonoomia ulatus • Üksikisiku planeerimises osalemise võimalused (Viljandi vangla, Saaremaa süvasadam vs. Tallinna Sakala keskus, Tallinna laululava pilvelõhkuja, Tartu Audentese Erakool) • Plaani tagamine

18. Halduslik planeerimine • Täidesaatev (seaduse täitmiseks) vs. planeeriv tegevus (halduse õigus püstitatud eesmärkide saavutamiseks ise endale tööeesmärgid ja rakendustegevused määrata, haldus n-ö programmeerib iseennast) • Plaani järgimine (tegevuses mitte vastuollu minek) vs. täitmine (aktiivne tegevus plaani ellurakendamiseks)

19. Plaanide liigid ja õiguslik iseloom • Suunavad plaanid: statistilised andmed ja eelkalku-latsioonid, võimalikest arenguteedest teavitav iseloom, õigussiduvus puudub; võib liigitada reaaltoiminguteks • Mõjutavad plaanid: määratlevad arengutee ja rakendavad stiimuleid selle soodustamiseks (maksusoodustused või -lisad, maa sihtotstarbe määratlemine), ent ei ole ühemõtteliselt kohustavad; lai ring, siduvus ja õiguslik liik varieerub • Kohustuslikud plaanid: adressaatidele õiguslikult siduvad (kas igaühte puudutavad või avaliku võimu sisesed); kõikvõimalikud vormid: seadus, otsus, määrus, korraldus, haldusakt, halduseeskiri, reaaltoiming jne

20. Plaani tagamine • Stabiilsus vs. paindlikkus • Paratamatu riski jaotamise viis • Erinevused liigiti ja Saksa vs. Eesti praktika • Plaani kehtimajäämise nõue • Plaani järgmise vs. täitmise nõue • Üleminekusätete kehtestamise ja kohanemistoetuse andmise nõue • Kahju hüvitamise nõue

21. Plaanid Eestis: ruumiplaneeringud • Planeerimise käigus valmiv planeering on dokument, mis koosneb tekstist ja kaartidest. Planeeringute liigid on: • 1) üleriigiline planeering, mille eesmärk on riigi territooriumi ja asustuse arengu üldistatud, strateegiline käsitlemine; • 2) maakonnaplaneering, mille eesmärk on maakonna territooriumi arengu üldistatud käsitlemine, asustuse arengu tingimuste ja olulisemate infrastruktuuri objektide asukoha määramine; • 3) üldplaneering, mille eesmärk on valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks; • 4) detailplaneering, mille eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine linnades ja alevites ning teistel detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel. • Kohalik omavalitsus kehtestab valla või linna ehitusmääruse: • 1) valla või linna või selle osade planeerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmiseks; • 2) kohaliku omavalitsuse siseste ülesannete jaotuse määramiseks planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel.

22. Planeerimise põhimõtted • Planeeringute koostamine on avalik. Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. • Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel: • 1) uute hoonete, välja arvatud üksikelamu kõrvalhooned, suvila kõrvalhooned ja aiamaja kõrvalhooned ning teised kuni 20 m 2 ehitusaluse pindalaga väikehooned, ehitusprojekti koostamise ja püstitamise aluseks; • 2) olemasolevate hoonete, välja arvatud üksikelamu, suvila ja aiamaja ning nende kõrvalhooned, maapealsest kubatuurist üle 33 protsendi suuruse laiendamise ja selle ehitusprojekti koostamise aluseks; • 3) maa-alade kruntideks jaotamise korral. • Kinnisomandile võib planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi: • 1) detailplaneeringu koostamise kohustuse korral – kehtestatud detailplaneeringu alusel; • 2) detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral – kehtestatud üldplaneeringu alusel.

23. Sisulise arengu kavandamine • Kohaliku omavalitsuse arengukava: vallal või linnal peab olema arengukava, ja mis tahes eelarveaastal peab kehtiv arengukava hõlmama vähemalt kolme eelseisvat eelarveaastat (KOKS § 37 lg 3) • Koalitsioonileping • Riigieelarve • Seaduste sisulised taotlused • Üldised (Säästev Eesti 21) ja valdkondlikud (kõrgharidusstrateegia) üleriigilised arengustrateegiad (koordineerimisüksus Riigikantseleis)

24. Riigivaraõigus Leif Kalev Avaliku õiguse magistrikursus

25. Käsitletavad teemad • Riigivaraseadus • Riigihangete seadus • Riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seadus • Halduskoostöö seadus

26. Alused • PS § 114. Riigi vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra sätestab seadus • Riigivara on riigile kuuluvad asjad, rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. • Valdamine on tegelik võim asja üle, • Kasutamine on asja kasulike omaduste tarbimine • Käsutamine on asja saatuse üle otsustamine