1 / 45

Haigusjuht

Margit Kaasik 3. aasta resident. Haigusjuht. 29.06.09 LTKH EMO. 25-aastane meespatsient Varem terve Kaebused Alakõhuvalu Appendicitis ac? Urolithiasis? Lab.analüüsid normis. UH leid. Neerud normis V.cava on ebaühtlase laiusega

ilyssa
Download Presentation

Haigusjuht

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Margit Kaasik 3. aasta resident Haigusjuht

  2. 29.06.09 LTKH EMO 25-aastane meespatsient • Varem terve • Kaebused • Alakõhuvalu • Appendicitis ac? Urolithiasis? • Lab.analüüsid normis

  3. UH leid • Neerud normis • V.cava on ebaühtlase laiusega • Keskkõhus veeniga seotud 4,6 cm läbimõõduga vedelikukogum, tõenäoliselt veenilaiend • Doppleriga uuringul veeni verevoolule iseloomulik pilt, sees trombimasse

  4. KT-angiograafia kõhuaordist ja alumisest õõnesveenist • V.azygos ja v.hemiazygos laiad • Atrofeerunud alumine õõnesveen suubub paremasse kotta • Rinnaosas lai venoosne põimik

  5. Retroaortaalne vasak neeruveen • Paremal enam keskkõhus veenilaiendid • Alumist õõnesveeni infrarenaalses ei ole

  6. Ilikaalveenid laiad • Lumbaal-põimiku veenid laiad

  7. Lisaks • Aordist a.hepatica sin eraldi haruna • Trombi kindlalt ei näe

  8. 03.07.09 • Patsient suunatud PERH-i • Veresoontekirurgia osakonda infrarenaalses osas oleva alumise õõnesveeni anomaalia tõttu • Hematoloogia osakonda lümfoomi välistamiseks

  9. 03.07.09KT-uuring • Allkõhus enam paremal polütsükliline lisamass • Laienenud vaagnaveenid • Alumine õõnesveen puudub kuni neeruveenideni • Vasemal neeruvärati piirkonnas laiad kontrasteeruvad veresooned • Õõnesveen neeruveenide koondumisest, edasi südameni jälgitav • Lai v.azygos ja v.hemiazygos Kokkuvõte: õõnesveeni väärareng: infrarenaalset õõnesveeni ei ole

  10. 03.07.09KT-uuring • Allkõhus enam paremal polütsükliline lisamass • Laienenud vaagnaveenid • Alumine õõnesveen puudub kuni neeruveenideni • Vasemal neeruvärati piirkonnas laiad kontrasteeruvad veresooned • Õõnesveen neeruveenide koondumisest, edasi südameni jälgitav • Lai v.azygos ja v.hemiazygos Kokkuvõte: õõnesveeni väärareng: infrarenaalset õõnesveeni ei ole

  11. 03.07.09KT-uuring • Allkõhus enam paremal polütsükliline lisamass • Laienenud vaagnaveenid • Alumine õõnesveen puudub kuni neeruveenideni • Vasemal neeruvärati piirkonnas laiad kontrasteeruvad veresooned • Õõnesveen neeruveenide koondumisest, edasi südameni jälgitav • Lai v.azygos ja v.hemiazygos Kokkuvõte: õõnesveeni väärareng: infrarenaalset õõnesveeni ei ole

  12. 03.07.09KT-uuring • Allkõhus enam paremal polütsükliline lisamass • Laienenud vaagnaveenid • Alumine õõnesveen puudub kuni neeruveenideni • Vasemal neeruvärati piirkonnas laiad kontrasteeruvad veresooned • Õõnesveen neeruveenide koondumisest, edasi südameni jälgitav • Lai v.azygos ja v.hemiazygos Kokkuvõte: õõnesveeni väärareng: infrarenaalset õõnesveeni ei ole

  13. 08.07.09MRT-uuring

  14. Luuüdiuuring • Tsütoloogiline uuring: maliigse haiguse tunnuseid ei sedasta • Histoloogiline uuring: kõik rakuliinid piisavalt esindatud

  15. Uuringutega välistatud maliigne vereloomehaigus • Kinnitunud kaasasündinud väärarendi diagnoos • Kirurgiline ravi ei ole hetkel vajalik, vajadusel korduvpöördumine • Soovitav tarvitada Hjertemagnyli 1 tbl päevas

  16. Alumise õõnesveeni anomaaliad

  17. Sissejuhatus • Alumise õõnesveeni embrüogenees on kompleksne protsess • mitmete anastomooside teke kolme embrüonaalveeni paari vahel • subkardinaalne, postkardinaalne, suprakardinaalne veen • → mitmed variatsioonid • Abernethy 1793

  18. Etioloogia • 0,3%, 0,6-2% • Ramanathan T jt 2001 • Trombiteooria (1 perinataalne juht) • Tõeline embrüonaalne • Perinataalne neeruveeni tromboos → hüpoplastiline neer/neeru aplaasia • Enam parempoolne (Fernandez jt 2007)

  19. Koagulatsioonihäired • Leiden V faktori geenimutatsioon, protrombiini geenimutatsioon, madal proteiin S tase, kõrge seerumi homotsüsteiini tase (Gayer G. jt 2002) • Riskifaktor süvaveeni tromboosiks • 5 % kõikidest • Noored • > 50 % bilateraalne

  20. Promineeruvad • v.azygos, v.hemiazygos • Kollateraalid • ülenevad lumbaalveenid • paravertebraalne venoosne põimik • kõhu eesseina veenid Paravertebraalse venoosse põimiku lainemine – alaseljavalu

  21. Diferentsiaaldiagnoosid • Retroperitoneaalsed või mediastinaalsed • Lisamassid • Lümfadenopaatia

  22. Bass J.E jt 2000

  23. 6.-8.rasedusnädal • Tagumine kardinaalveen • Subkardinaalveenid (intersubkardinaalne ja postsubkardinaalne anastomoos) • Parem subkardinaalveen ja hepaatiline segment • Tagumised kardinaalveenid kraniaalsemalt atrofeeruma → alajäsemetest veri südamesse läbi postsubkardinaalse ja subkardinaalse-hepaatilise anastomoosi hepaatilisse segmenti PRERENAALNE SEGMENT Bass J.E jt 2000

  24. 6.-8.rasedusnädal • Suprakardinaalsed veenid • Suprasubkardinaalne anastomoos (suprakard ja tag kard veeni vahel) • Intersuprakardinaalne anastomoos • Seejärel suprakard veenidest kran ja kaud eralduvad → v.azygos ja lumbaalveenid • Vahepeal anastomoos kahe postkardiaalse veeni vaheline anastomoos ja tag ning lumbaalse kardinaalse veeni vahel Bass J.E jt 2000

  25. 6.-8.rasedusnädal • Atrofeeruvad tagumised kardinaalsed veenid → veri alajäsemetset suprakardinaalsest süsteemist suprasubkardinaalsesse anastomoosi → prerenaalsesse ossa • Lisaks šunteeritakse veri vasakust kehapoolest paremale läbi intersuprakardinaal- ja interpostkardinaalanastomoosi • Vasak suprakardinaalne veen kaob/liitub paremaga mitmete anastomooside teel viimasena Bass J.E jt 2000

  26. Lühendatult... • Prerenaalne segment – hepaatilisest segmendist ja paremast subkardinaalsest segmendist • Renaalne segment – suprasubkardinaalsest anastomoosist ja postsubkardinaalsest anastomoosist • Infrarenaalne segment – paremast suprakardinaalsest veenist • Iliakaalveenid – tagumistest kardinaalveenidest • V.azygos ja v.hemiazygos – suprakardinaalsetest veenidest

  27. Variatsioonid • Infrarenaalses segmendis 14 teoreetilist anatoomilist varianti – 11

  28. Parempoolse suprakardinaalse veeni regressioon, vasakpoolne suprakardinaalne veen jääb alles • Normaalne prerenaalne segment • Kulgeb aordi eest • 0,2-0,5% • Spontaanne aordi aneurüsmi ruptuur IVC-sse • Transjugulaarselt IVC filtri panek infrarenaalsesse ossa raskem Bass J.E jt 2000

  29. Bass J.E jt 2000

  30. Mõlemad suprakardinaalsed veenid alles, asümmeetria võimalik • 0,2-3% • Vasak neeruveen aordi eest • Variatsioonid – retroaortaalne vasak neeruveen • Korduv KATE, kui IVC filter Bass J.E jt 2000

  31. Bass J.E jt 2000

  32. Ei teki parema subkardinaalse veeni ja hepaatilise segmendi anastomoosi → parema subkardinaalse veeni atrofeerumine • Järgnevuse puudumine • 0,6% • Hepaatiline segment ei pea täielikult puuduma, dreneerub otse südame paremasse kotta • Rasked südamerikked ja aspleenia või polüspleenia sündroomid Bass J.E jt 2000

  33. Bass J.E jt 2000

  34. Vasak gonaadiveen alumisse neeruveeni • 8,7% • 1-2cm • Nefrektoomiaeelselt, veeni kateteriseerimisel Bass J.E jt 2000

  35. Bass J.E jt 2000

  36. Intersuprakardinaalse anastomoosi regressioon nii, et neeruveen kulgeb retroaortaalselt • 2,1 % • preop Bass J.E jt 2000

  37. Bass J.E jt 2000

  38. Lumbaarse ja torakaalse suprakardiaalse veeni püsimine ja vasaku suprasubkardinaalse anastomoosi püsimine koos parema subkardinaalse-hepaatilise anastomoosi mittetekkimisega • IVC jätkumine v.hemiazygos´ena • V.hemiazygos ristub aordiga selle taga ~Th8-9 tasemel ja ühineb rudimentaarse v.azygos´ega Bass J.E jt 2000

  39. Vasaku suprakardinaalse veeni ja embrüonaalse neeruveeni dorsaalse osa säilumine (ventraalse osa regressioon). Subkardinaalse-hepaatilise anastomoosi mittetekkimine • Otse südame paremasse kotta • UH-s azygos´ena jätkumine ennustatav, kui parem neeruarter IVC-st ebanormaalselt eesmisel Bass J.E jt 2000

  40. Bass J.E jt 2000

  41. Parem suprakardinaalne süsteem ei arene, kui parem tagumine kardinaalne veen jääb püsima Retrokavaalne ureeter • Alati parempoolne (v.a.1 juht) • Osaline parempoolne ureeteri obstruktsioon või UTI • Kirurgiline korrektsioon võimalik Bass J.E jt 2000

  42. Bass J.E jt 2000

  43. Bass J.E jt 2000

  44. Tänan tähelepanu eest!

  45. Kasutatud kirjandus • Bass J.E jt Spectrum of Congenital Anomalies of the Inferior Vena Cava: Cross-sectional Imaging Findings 2000 –http://radiographics.rsna.org/content/20/3/639.full • Fernandez L.G jt Inferior Vena Caval Thrombosis 2008 - http://emedicine.medscape.com/article/191103-overview • Gayer G. jt Congenital Anomalies of the Inferior Vena Cava Revealed on CT in Patients with Deep Vein Thrombosis 2002 – http://www.ajronline.org/cgi/content/full/180/3/729 • Ramanathan T jt Perinatal inferior vena cava thrombosis and absence of the infrarenal inferior vena cava 2001- http://www.medscape.com/medline/abstract/11331855

More Related