Lühiülevaade Põlula kalakasvatuskeskuse arendamise võimalustest

1. Lühiülevaade Põlula kalakasvatuskeskuse arendamise võimalustest Martin Kesler

2. Põlula KKK planeeriti algselt 100 000 kaheaastase lõhe või meriforelli laskuja tootmiseks, kuid ehitamata jäi 2-aastaste kalade kasvatusmaja ja garantiini hoone. • Sellest tulenevalt on kalade järelkasvatusvõimalused väiksemad • - haudemajja mahub maksimaalselt 400 000-500 000 marjatera • - aastaseks saab kasvatada 100 000-140 000 kala • - kaheaastaseks saab kasvatada 50 000-55 000 laskujat • - juhul kui kasvanduses hoitakse kahte sugukala karja (kummaski 330-390 kala), siis on võimalik kasvatada kõigest 10 000-12 000 kaheaastast laskujat. • Kasvanduse potentsiaali paremaks kasutamiseks asustatakse kaheaastastele laskujatele lisaks aastas 100 000-200 000 tähikut e. nookala kes ei ole veel valmis merre rändama.

3. Praegune olukord • Forelli asustamisest on kavas loobuda, sest liigi looduslik taastootmistase on oluliselt paranenud. • Soome lahe lõhejõgedesse asustatakse ainult Kunda päritolu lõhet. • Lõhe asustusmaterjali saamiseks hoitakse kasvanduses Kunda päritolu sugukarja. • 2012. a osteti Lätist u. 100 000 Daugava jõe päritolul lõhe marjatera (need on planeeritud asustada peamiselt samasuviste tähnikutena Pärnu jõkke).

4. Probleemid • Karantiinhoone puudumise tõttu on Kunda sugukarja uuendamine äärmiselt keeruline. Seetõttu ei ole praegusel hetkel võimlik planeerida ka harjuse ja siia asustamist. • 2-aastaste kalade kasvatusmaja puudumise ja Kunda sugukarja tõttu on kaheaastaseks laskujaks võimalik kasvatada vaid väike osa kaldest ja enamus kaldest tuleb asustada tähnikutena. • - Tähnikute asutamine on kujunenud problemaatiliseks • Soome lahe lõhejõgedes kus on taastunud looduslik sigimine ja “tühjade” asustamiseks sobilike jõelõikude hulk on piiratud. • - Tähnikude asustamine on sobilik Pärnu jõe keskjooksul, sest seal looduslikku päritolu lõhe noorkalu Sindi paisu tõttu ei esine.