Kõrghariduse rahastamine. Kas tasuta kõrgharidus on Eestis võimalik?

1. Kõrghariduse rahastamine.Kas tasuta kõrgharidus on Eestis võimalik? EÜL suvekool –Mõdriku- 14.08.2009 Andres Koppel HTM

2. Eesti kõrgharidus välises võrdluses (OECD 2007: OECD ReviewsofTertiaryEducation .Estonia) • “Ilmselt on vähe KH süsteeme, mis on sedavõrd lühikese aja jooksul läbi teinud niivõrd suured muutused, kui Eesti tegi iseseisvuse taastamise järgsel perioodil…. See on veelgi tähelepanuväärsem, arvestades, kui piiratud olid KH käsutuses olevad ressursid selle aja jooksul…” • Oleme tublid ja väga hästi majandanud. Peamine risk -- kas Eesti KH süsteem on väga avatud maailmas jätkusuutlik

3. OECD ekspertide viidatud probleemid. • Kõrgkoolide väljapoole suunatud fookuse tugevnemine (tööandjad, regioonid, ühiskond tervikuna) • Parem koostöö õppeasutuste vahel • Kõrghariduse ressursside õiglasem jaotus riigi ja üliõpilase vahel (üldine osaline õppemaks)

4. Mis on toimunud? • Kiire KH laienemine, see ei saa enam kasvada • Rahvaarv /earühm kahaneb -> üliõpilane on üha küpsemas eas • Rahastamine- võrdluses teistega, mis on lähiajal toimunud

5. Üliõpilaste vanuseline jaotus, Joonis1993/94 kuni 2007/08 : vanemate osakaal KH-s kasvab. Arv stabiliseerub

6. 16-18 aastaste elanike arv Eestis 2003 – 2016

7. Kõrghariduskulud SKT-s . (OECD). Järeldus: Eesti on kitsi Ühe üliõpilase jaoks tehtavad kulutused arvestusega osana SKT/percapita: Eesti 24,6%, OECD keskmine- 42,6%. Eesti on ligi 2 x kitsim, 26. kohal 26-st. Hariduskulud kolmandale tasemele kogu hariduskuludest: E. 19,5%, OECD: 24,1% (20/23-st) .

8. Era-rahastamise osakaal kõrg-haridusesOEDC

9. Slaid Hanna Kanep’i ettekandest mai 2009 Rahastamine üliõpilase kohta, 2005 (OECD)

10. Eesti KH kulutuste dünaamika Kiire kasvu ajal pidas KH riiklik rahastamine hädavaevu kasvuga sammu: osakaal SKT-st endiselt madal. Kõrgharidusel kasutada väga suur tugi EL tõukefondidest: nii inimestele, kui infrastruktuuri Majanduslanguse ajal: oluline mitte kaotada positsiooni.

11. KH rahastamise muutused langusperioodil • 2009 KH eelarve: läbiv kärbe 7%, õppetoetused 4%, va doktorandid • 2010 eelarve kontrolltase (rahandusmin) : läbiv kärbe 9,1%. HTM- doktorantuuri rahastamine prioriteet, doktoriõppe tulemuslikkuse kasv. • Tõukefondide suur abi: ESF (rahvusvahelistumine ja doktoriõpe, e-õpe, KH õppe sisu- 628 milj kr, Infrastruktuur, KH + teadus – 2,2 mlrd kr, teaduse programmid (tippkeskused- 620 milj , aparatuur- 1,8 mljr)

12. Baasmaksumused läbi aja. 2010%? [1] 2009.a baasmaksumusi kahandatud võrreldes 2008.a-ga ca 7 %-i [2] Doktoriõppe rahastamisel kasutatakse alates 2009.a mudelit, milles 76 800 krooni on ette nähtud ülikooli kulutuste katteks ning 72 000 krooni (igakuiselt 6 000 krooni) doktoranditoetuseks. Doktoriõppe baasmaksumusele lisandub doktoritöö kaitsmisel täiendavalt doktoriõppe tulemusrahastamine 192 000 krooni. Varasemal aastatel oli kasutusel mudel, mis nägi ette kahel esimesel aastal 150 000 krooni ning lõpetamisel tulemusrahastamist 200 000 krooni.

13. KH strateegia rakendusplaan majanduslanguses? Juba 2008. a eelarve oli võrreldes strateegias kavandatuga 758,9 miljonit krooni väiksem , vahe optimistliku aja plaanide ja tegelikkuse vahel käriseb. • RKT raha lisandus 2008. a ebapiisavas mahus ning 2009.a jäi lisandumata amortisatsioonikomponent, • investeeringute programmi maht on jäänud oluliselt madalamaks võrreldes kirjeldatud vajadustega ning toetub vaid Euroopa struktuuritoetuste vahenditele ja reeglitele, • doktoriõppe mudel, mis oleks tõstnud doktoranditoetuse saajate arvu, jääb perioodil 2008-2011 rakendamata, • sotsiaalse dimensiooni tugevdamine kõrgharidusõppes, sh üliõpilaste õppetoetuste ning -laenusüsteemi kaasajastamine, jääb perioodil 2008-2011 rakendamata.

14. Katkestajad

15. Kas KH tasub end inimesele ära?: Kõrghariduse lõpetanute ja katkestanute keskmine kuupalk õppevaldkonniti 1999/00-2004/05 õppeaastatel eksmatrikuleeritud üliõpilaste poolt aastatel 1999-2005.a. deklareeritud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonidel. * lõpetanute keskmine kuupalk on tõusnud olenemata läbitud õppevaldkonnast igal lõpetamisele järgneval aastal kogu vaadeldava perioodi ulatuses. * 7 aasta andmetele põhinedes oli töötuks registreerunuid üks aasta peale lõpetamist keskmiselt 2% kõrgkooli lõpetajatest. Hilisematel aastatel vähenes see arv kiiresti

16. Buumiaegsed katkestajad tagasi õppima? Kavandatav uus skeem • Sihtrühm: Ca 1000 üliõpilast, kes on õppinud üle poole õppest ja katkestanud 2003 – 31.07.2009 • (statistika: sel ajal on katkestanuid ca 19 tuh, peale teist aastat – 7, 4 tuhat). • Katkestanud doktoriõppes- 690 • Detailid hetkel arutusel (algusperiood, kestvus, kogumaht). Orienteeruv maht kokku KH + kutseharidus ca 150 milj kr.

17. Rahastamisskeem? • Selle väljatöötamine on ette KH strateegias nähtud • Tegeldakse – KH nõukoda, RN uuring. Kindlaid tähtaegu ei ole. • Vajalik leida konsensus ühiskonnas • Väga ebastabiilsetes majandus- ja eelarveoludes oleks uute mehhanismide kasutuselevõtmine riskantne • Strateegias ette nähtud avalikku raha juurde nõudvad jõulised arendused on pidurdunud