1 / 32

Kutsehariduse rahastamine

Kutsehariduse rahastamine. Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakoolist nähtuna. Sirje Rekkor. Eero Kalberg 2002- Kehtna MTK direktor 2001-2002 Harju Maavalitsus osakonnajuhataja (Sotsiaal- ja Tervishoiuosakond) 1999-2001 AS RA-SAT tegevdirektor (transport-meedia)

palani
Download Presentation

Kutsehariduse rahastamine

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Kutsehariduse rahastamine Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakoolist nähtuna Eero Kalberg 29. märts 2004 Pühajärve

  2. Sirje Rekkor Eero Kalberg 2002- Kehtna MTK direktor 2001-2002 Harju Maavalitsus osakonnajuhataja (Sotsiaal- ja Tervishoiuosakond) 1999-2001 AS RA-SAT tegevdirektor (transport-meedia) 1993-1999 Rapla linnapea Kehtna MTK Ago Silde Eero Kalberg 29. märts 2004 Pühajärve

  3. Teemad • Regionaalne spetsialiseerumine • Raplamaa Rahvastik • Koostöö- Klastrid Raplamaal • Haldus(territoriaalne)korraldus • Eesti Kutsehariduse Arengukava 2005-2008 • Õpilaskontingent, teeninduspiirkond • 21. Sajandi kvalifikatsioonid • Tulemusnäitajad, tööturg • Hariduspoliitika • Rahastamine • Tasemete võrdlused • Õpetajate töötasu • Õpilaskoha maksumus • Ruutmeetrid - Õpilakodu • Mis me asjast arvame. Eero Kalberg 29. märts 2004 Pühajärve

  4. Raplamaa rahvastik Näitaja Maakond Loomuliku iibe kordaja Eesti Rapla maakond Võrdlus kogu Eestiga Harju Pindala -2,6 45 227 km2 2 980 km2 6,6% kogupindalast Aastakeskmine rahvaarv Hiiu -3,8 1 358 644 37 295 2,7% kogurahvastikust Ida-Viru Elanikke 1 km2 kohta -7,3 30 in/km2 13 in/km2 17 in/km2 vähem Elussünnid Jõgeva -4,6 13 001 380 2,9% kõigist elussündidest Surmad Järva -2,8 18 355 430 2,3% kõigist surmadest Loomulik iive Lääne -5,7 -5 354 -50 - Lääne-Viru Töötuse määr -4,6 10,3% 9,7% 0,6% väiksem Põlva Keskmine brutokuupalk -5,9 6 144 krooni 5 047 krooni 1 097 krooni väiksem Pärnu Ettevõtjate arv a -4,2 57 183 1 495 2,6% kõigist ettevõtjatest Rapla -1,3 Saare -4,6 Tartu -1,1 Valga -6,7 Viljandi -5,9 Võru -6,7 Kogu Eesti -3,9 15-24 aastaste osatähtsus Eesti suuremaid • Loomulik iive Raplamaal + sisseränne Eero Kalberg 29. märts 2004 Pühajärve

  5. Regionaalne spetsialiseerumine Eero Kalberg 29. märts 2004 Pühajärve

  6. Regionaalne spetsialiseerumine Eero Kalberg 29. märts 2004 Pühajärve

  7. Regionaalne spetsialiseerumine Eero Kalberg 29. märts 2004 Pühajärve

  8. Regionaalne spetsialiseerumine Eero Kalberg 29. märts 2004 Pühajärve

  9. Regionaalne spetsialiseerumine • Tõmbekeskused - halduskorraldus • Rapla osa iseseisva tõmbekeskusena kasvab • Rakvere, Paide, Rapla, Haapsalu – “kuldne ring” • “Kindel käeulatus – Raplamaa” • Rapla jääb Tallinna tõmbesse • Eesti kutseharidusasutuste (koostöö)võrgustik • On seotud haldusreformiga 30 000 Eero Kalberg 29. märts 2004 Pühajärve

  10. Regionaalne spetsialiseerumine • Poliitikauuringute keskuse Praxis uuring: • “Kutseõppeasutuste võrgu korraldamine lähtuvalt regionaalsest spetsialiseerumisest” eesmärgiks: • Kutseõppeasutuste sellise ruumilise arengu korraldamine, mis tagab ühiskonna vajadustest lähtuva koolitusekvaliteedi, koolituse kättesaadavuse, kutsehariduses osaleja motiveerituse ning piisavalt paindlikult tema huvidele ja võimetele vastavuse.  • Aluseks Haridus- ja Teadusministeeriumile kutsehariduse arengukava 2005-2008 koostamiseks • Kutsehariduse, täiend- ja ümberõppe KLASTER – ehk Koostöökobar Vigala Tehnika- ja Teeninduskool ? Eero Kalberg 29. märts 2004 Pühajärve

  11. Keskmine õpilaste arv 1998-2003 Tegelik 445 ,Koefitsentidega 495 Täiendõppe läbinuid 175, lisaks ettevõtete, asutuste, ühenduste seminarid, laagrid Õpilased Eero Kalberg 29. märts 2004 Pühajärve

  12. Õpilased Teeninduspiirkond Eero Kalberg 29. märts 2004 Pühajärve

  13. Motiveeritus Valmisolek kohaneda Valmisolek võtta vastutust Koostöövalmidus Kvaliteediteadlikkus Mobiilsus Kutse- ja üldoskused 21. Sajandi kvalifikatsioonid Eero Kalberg 29. märts 2004 Pühajärve

  14. Hariduse kvaliteet – 5Õ Õpilased - baasteadmised, valmisolekud Õpetajad – motiveeritus, kvalifikatsioon Õppekavad – arendus, väljatöötamine Õpikeskkond Õppetöö väline tegevus Kvaliteedi ja kvantiteedi dilemma – väljalangevus Mis juhtub väljalangejatega? Lõpetajate töölerakendatus, edasi- ja täiendõpe valmidus Tulemusnäitajad Eero Kalberg 29. märts 2004 Pühajärve

  15. Töötuse määr 4-aastane õppekava Eero Kalberg 29. märts 2004 Pühajärve

  16. Tööjõuvajadus Eero Kalberg 29. märts 2004 Pühajärve

  17. Lõpetajate töölerakendatus Eesti keskmine 75,0% 79,0% Kehtna MTK 87,5% 85,7% Eero Kalberg 29. märts 2004 Pühajärve

  18. Hariduspoliitika • TEGEVUSKAVA kutseharidussüsteemi arendamiseks Eestisaastatel 2001 – 2004 • Prioriteet 1: Õppimisvõimaluste tagamine: kuni 18-aastastele noortele koos võimalustega noorte huvidele ja võimetelevastavate õppekavade valikuks, et hõlbustada üleminekut koolist tööellu. • Tulemus: • kutsealase koolituse võimalus on olemas 50% põhikooli lõpetanute vanuserühmast(sh kutsealane eelkoolitus gümnaasiumis) ja 50% keskkooli lõpetanutest, k.aerivajadustega õpilastele; • õpilaste arv kutseharidussüsteemis kasvab 2004/05 õ/a-ks 35% võrra. 2002 35 400 2003 38 500 2004 42 600 Eero Kalberg 29. märts 2004 Pühajärve

  19. Hariduspoliitika Üldkeskharidus (gümnaasiumiklassid) Kutseharidus Kõrgharidus 1996 37,8 31,5 30,1 1997 38,3 31,3 34,5 1998 37,1 31,2 40,6 1999 37,5 31,1 49,6 2000 38,0 30,9 56,4 2001 39,4 29,8 60,4 2002 39,9 28,1 63,6 • Õppijad haridusastme järgi, 1996–2002(õppeaasta alguses, tuhat) 2002 35 400 2003 38 500 Eero Kalberg 29. märts 2004 Pühajärve

  20. Hariduspoliitika • TEGEVUSKAVA kutseharidussüsteemi arendamiseks Eestisaastatel 2001 – 2004 • Prioriteet 2: Õppe kvaliteedi kindlustamine • Kaasaja nõuetele vastava õpetajakoolituse ning pedagoogidetäienduskoolitussüsteemi väljaarendamine. • Õppekeskkonna moderniseerimine ning õppekavade sisu kaasajastamineõpetuse kvaliteedi vastavusse viimiseks tööturu nõudmistega. Tulemus: • Töötavad 8 kutseõppekeskust, kus on ajakohastatud õppebaas ja õppekavad, kvalifitseeritud õpetajad ja tihe koostöö sotsiaalsete partneritega: - 3 Tallinnas – tehnika, tehnoloogia, majandus, ehitus, logistika, side, kommunikatsioon; - Kohtla-Järvel, Narvas – tehnika, tehnoloogia, keskkonnahoid, teenindus; - Kagu-Eestis – tehnika, teenindus, majandus; - Kesk-Eestis – ehitus, teenindus, tehnoloogia,maamajandus; - Saaremaal – hotelli - ja majutusteenindus; Eero Kalberg 29. märts 2004 Pühajärve

  21. Rahastamise võrdlus • Rahaeraldused tegevuskuludeks kutsehariduses, kõrghariduses, üldhariduses, Soome kutsehariduses. Odav Haridus? Eero Kalberg 29. märts 2004 Pühajärve

  22. Rahastamine • Kehtna MTK riigieelarvelise rahastamise võrdlus 1999-2004 (tuhat krooni, õpilaste arv stabiilne) Eero Kalberg 29. märts 2004 Pühajärve

  23. KESKMISED ELEKTRIHINNAD, senti/kWhAverage Electricity Prices Allikas: Eesti Energia AS / Source: Eesti Energia AS TarbijagruppConsumer group 1997 1998 Muutus 1999 Muutus Elektrihind 1999 Kõik tarbijad Eestis 44.5 50.9 +14.4% 57.6 +13.2% s.h suurtarbijadincl. large consumers 43.3 46.6 +6.7% 49.5 +6.2% väiketarbijadsmall consumers 51.8 62.1 +19.9% 71.6 +15.3% edasimüüjaddistributers 35.8 39.2 +9.5% 43.6 +11.2% kodutarbijadhouseholds 40.1 48.9 +21.9% 55.8 +14.1% Eero Kalberg 29. märts 2004 Pühajärve

  24. Õpetajate töötasu • Võrdlus Eesti Keskmise brutopalgaga Eero Kalberg 29. märts 2004 Pühajärve

  25. Õpilaskoha maksumus Kehtna MTK (1999-2000) - 17528 krooni Pearahapõhine rahastamise nn tõus Pearaha (2003) 11 500 kr. + ruutmeetrid 2891 kr. = 14 391 krooni Pearaha (2004) 13600 krooni Eero Kalberg 29. märts 2004 Pühajärve

  26. Ruutmeetrid 2004 Eero Kalberg 29. märts 2004 Pühajärve

  27. Majanduskulud Eero Kalberg 29. märts 2004 Pühajärve

  28. Rahastamine • Ettepanek 2004. aastaks (PEARAHA) • Õppetööks kasutatavate ruutmeetrite alusel majanduskuludeks raha eraldamise lõpetamine 2004.aastast on võimalik rakendada juhul kui arvestatakse eraldi: • Õpilaskodude rahastamist • ruutmeetrid • majutust vajavate õpilaste arv • õpilaskodu kohtade arvu • Õpetatavate erialade koefitsendid • Erialade õpetamise spetsiifika • vajalikkus riigi majanduse kasvu tagamisele • Õpilaste koguarvu koolis • üldhariduse rahastamine – vähemalt 5 kategooriat Eero Kalberg 29. märts 2004 Pühajärve

  29. Ministeerium arvab Eero Kalberg 29. märts 2004 Pühajärve

  30. Meie arvame • Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool tagab: • koolitusekvaliteedi, • koolituse kättesaadavuse, • kutsehariduses osaleja motiveerituse ning • piisavalt paindlikult tema huvidele ja võimetele vastavuse.  • “Raha paneb rattad käima” – võrdsed võimalused • Eelduste loomine koostöö-klastrite tekkele ettevõtluses (kommunikatsioon, koolitus, seadusandlus) • Rapla maakonna hariduse kontseptsioon • Me omame selget ettekujutust Raplamaa osast Eesti Kutsehariduse Arengukavas 2005-2008. Eero Kalberg 29. märts 2004 Pühajärve

  31. Majandusküsimustele keskendatud Euroopa Foorumil Tamperes rõhutas president Lennart Meri: Majandusnäitajate kõrval on ka muid, harilikult varjujäävaid tegureid, millest sõltub riigi ja ühiskonna edukus. Avatud majanduse ülim eesmärk ei ole mitte ulatuslikum tootmine, vaid “loovuse süvendamine, ajaloo taastootmine, keele, kultuuri, keskkonna arendamine — tasakaalu kujundamine inimese ja tuleviku vahel.” “Elada elusamat elu” (Uku Masing) Lõppsõna Eero Kalberg 29. märts 2004 Pühajärve

  32. Tänan tähelepanu eest Eero Kalberg 29. märts 2004 Pühajärve

More Related