HAIGUSEÕPETUS Sissejuhatus

1. HAIGUSEÕPETUSSissejuhatus Toivo Laks, MD, PhD Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kardioloogia ülemarst TTÜ Kliinilise Meditsiini Instituudi dotsent

2. Haigus • Füüsiline või psüühiline (sotsiaalne) elutegevuse häire põhjustatuna organismi morfoloogilisest või funktsionaalsest kahjustusest • Etioloogia – põhjused • Patogenees – haiguse areng • Diagnostika – uurimisevõtted • Profülaktika – haiguse vältimine • Ravi – erinevad meetodid

3. Etioloogia • seesmised (pärilikkus, reaktiivsus jm) - uurib geneetika, väljendub peamiselt: SISEHAIGUSED • välised (müra, kiirgus, kemikaalid jm) - uurib (kitsamalt) tööhügieen, väljendub peamiselt: KUTSEHAIGUSED • seesmised + välised (mikroorganismid: seened, algloomad, bakterid, viirused jm) – uurib mikrobioloogia, väljendub peamiselt: NAKKUSHAIGUSED

4. Haiguse patogeneesi hindamise eeldused • Biomolekulid ja geenid - molekulaarbioloogia ja geneetika • Raku- ja koeehitus – tsütoloogia ja histoloogia • Elundite ehitus – anatoomia • Raku- ja koetalitlus – biokeemia ja biofüüsika • Elundite talitlus – füsioloogia • Kudede ja elundite patoloogiline ehitus – patohistoloogia ja -anatoomia (patomorfoloogia) • Elundite patoloogiline talitlus – patofüsioloogia = haiguse patogenees

5. Haiguse uurimise- ja diagnostikavõtted • Laboratoorsed (kliiniline keemia, toksikoloogia, immunoloogia, seroloogia jt) • Morfoloogia (koetüki biopsia, tsütoloogia, lahang) • Kliiniline füsioloogia (= funktsionaaldiagnostika, instrumentaalsed võtted) – koormusproov, hingamistestid jne • Radioloogilised meetodid (röntgeniülesvõtted, kompuutertomograafia, ultraheliuuringud jne) • Nukleaardiagnostika radioaktiivsete isotoopidega • Invasiivsed (organismisisesed, endoskoopilised) uurimismeetodid

6. Profülaktika- ja ravivõtted • Profülaktika – primaarne, sekundaarne • Farmakoloogia • Kirurgia • Psühholoogia ja psühhiaatria

7. Loengutsükli temaatika • Sissejuhatus. Üldküsimused ja -mõisted (1) • Kopsuhaigused - pulmonoloogia (2) • Südamehaigused - kardioloogia (3) • Neeruhaigused - uroloogia ja nefroloogia (2) • Seedeelundite haigused - gastroenteroloogia (2) • Ainevahetuse haigused - endokrinoloogia (2) • Reumaatilised haigused - reumatoloogia (2) • Verehaigused, kasvajad - hemato-onkoloogia (1) • Allergia, immuunhaigused - allergoloogia ja immunoloogia (1) • Haigusjuhud

8. Kirjandus • R. Mattila jt. Bioloogia IX, 1991 • Ü. Arend jt. Üldhistoloogia, 1994 • RF. Schmidt jt. Inimese füsioloogia, 1997 (tõlk.) • P-H. Kingissepp. Inimese füsioloogia, 2000 • W. Nienstedt jt. Inimese füsioloogia ja anatoomia, 2005 (tõlk.) • G. Herold. Sisehaigused, 2002 (tõlk.) • JGG. Ledingham jt. Concise Oxford Textbook of Medicine, 2000 • E. Braunwald jt. Principles of Internal Medicine, 2001

9. Üldmõisted

10. Rakk • Rakuõpetus ehk tsütoloogia on teadus raku ehitusest ja funktsioonist • Raku suurus: 7-115 µm, suurim munarakk • Uuritakse valgusmikroskoobiga • Elusrakku iseloomustavad: liikumine, ärrituvus – reageerimine ärritile, ainevahetus, paljunemine • Elusrakud on organismis spetsialiseerunud, nt. - närvirakk - lihasrakk - punalible - epiteelrakk

11. Rakukeemia • 80% vesi • Kuivkaalust 80% proteiinid, 10% lipiidid, mõni % süsivesikud ja nukleiinhapped • Elu olemasolu baseerub nukleiinhapetel: kopeerivad iseennast →proteiini (peptiidahel) süntees aminohapetest → raku orgaaniliste ainete produktsioon • Proteiinimolekuli struktuur määrab talitluse • Proteiinimolekul toimib retseptorina – seondub (reageerib) teatud ainega (hormoonidega, ravimiga jne) • Reaktsiooniks on vajalik ensüümide ja raku homeostaasi olemasolu

12. Rakuosised (organellid) • Uuritakse: - valgus- ja elektronmikroskoop - histokeemia (koepreparaat keemilises ühendis) - autoradiograafia (isotoobiga märgistatud) • Rakumembraan • Tsütoplasma • Rakuskelett • Endoplasmaatiline võrgustik • Golgi aparaat • Lüsosoomid • Mitokondrid • Tuum, kromosoomid ja geenid • Tsentrioolid

14. Rakumembraan • Koosneb: lipiididest, proteiinist, glükoproteiinist (identifitseerib rakke organismi omasteks või võõrasteks – immunoloogiline mehhanism) • Eraldab tsütoplasmat ja koevedelikku • Sisaldab passiivseid ja aktiivseid kanaleid (ATP-energiasõltuvad ioonpumbad), mis avanevad elektrilise laengu või hormoonide toimel • Tarbib neljandiku – kolmandiku raku energiast • Rakud on omavahel seotud liiduste abil, eraldatud rakuvälise koevedelikuga

15. Tsütoplasma • Rakusisene aine (va. tuum) • Sisaldab vett, soolasid, ensüüme, ainevahetuse vaheprodukte • Toitainevarud glükogeeniterade või rasvatilkadena • Erinevates rakkudes erinevad sisaldised, nt. sekreedisõmerad, ensüümipõiekesed

16. Rakuskelett • Erineva suurusega kiud tsütoplasmas: - mikrofilamendid – 6 nm pikkusega aktiinikiud - vahelmised kiud – 5 liiki, hoiavad organelle paigal - mikrotuubulid • Raku kuju ja vormi säilitamine • Raku päritolu selgitamiseks, nt. kasvajarakkudes

17. Endoplasmaatiline võrgustik • Nn. torukeste ja põiekeste süsteem, millest on moodustunud ka õõsi sisalduv tuum • Transpordib mitmesuguseid keemilisi aineid • Sisaldab ribosoome, mis on moodustunud RNAst ja valgust ja toodavad i-RNA alusel valke • Sisaldab ensüüme • Osaleb ka süsivesinike ja rasvade ainevahetuses

18. Golgi aparaat • Membraanpõiekeste moodustis tuuma lähedal • Transpordib proteiinimolekule, mis ühinevad süsivesinikega • Eritab vastavaid moodustunud komplekse rakust välja või lüsosoomidesse

19. Lüsosoomid • Põiekesed, mis sisaldavad hüdrolüütilisi ensüüme • Toimivad rakusiseses seedimises • Osalevad raku kaitsemehhanismis lõhustades baktereid • Raku hävimisel vabanevad lüsosoomidest ensüümid, mis põhjustavad autolüüsi • Põletikurakkude lüsosoomidest vabanevad ensüümid põhjustavad põletikutunnuseid

20. Mitokondrid • 1-4 µm pikkused organellid • Erinevatelt teistest organellidest omavad geene • Meenutavad “baktereid” • Moodustavad energeetiliselt väärtuslikku ATP, mis loovutab energia rakus toimuvatele protsessidele • Enamus hapnikust tarbitakse mitokondrites ATP sünteesimiseks – oksüdatiivne fosforüülimine

21. Tuum • Tuuma (nucleus) ümbritseb kahekihiline kiht • Ainevahetus tuuma ja tsütoplasma vahel toimub valguvõrgustikuga kaetud pilude kaudu • Tuumas paikneb tuumake (nucleolus), mis sisaldab rohkelt RNAd • Geenid paiknevad tuuma kromosoomides, mis koosnevad DNAst (kaksikspiraalina) ja proteiinist • Raku tuumas on 46 kromosoomi – diploidne hulk (va. sugurakud – 23 – haploidne hulk) • Seemneraku X- või Y-kromosoom määrab viljastumisel loote soo • Naiste üks X-kromosoom toimib sugukromatiinina

22. Geenid • Geen ehk pärilikkusetegur on nii pikk kromosoomi DNA-ahela osa, et seda sisaldav info on piisav ühe valgumolekuli ehitamiseks • Info sisaldub DNA aluste ( adeniin – A, tümiin –T, tsütosiin – C, guaniin – G) järjestuses • Info kantakse üle iRNA (mRNA) poolt ribosoomile, mis loeb kolm alust (triplett) korraga • Transport-RNA varustab ribosoomi aminohapetega, millest ehitatakse uus ahel → tsütoplasma membraanistik → Golgi aparaat • Inimese proteiinid koosnevad 20 aminohappest • Nn. geenide keel on kõigil organismidel (va. mitokondrid) ühine • Eristunud rakud sünteesivad kindlaid valke; vale valgu produktsioon → mutatsioon →patoloogia?

23. Tsentrioolid • Tuuma läheduses kaks silindrite paari (0.5 µm) • Raku jagunemisel moodustavad tsentrioolid käävniidistiku, mis siirdavad jagunenud kromosoome

24. Rakutalitluse reguleerimine • Rakk siirdab geneetilist pärilikkuseinfot tütarrakkudele DNA sünteesi kaudu (tuum) • Rakk juhib oma talitlust DNA kopeerimisega seostuva RNA sünteesi abil (tuum) • Rakk püüab püsivalt säilitada oma keemilise koostise, nt. ioonpumpade abil (rakumembraan) • Rakk lõhustab toitained (mitokondrid, tsütoplasma, lüsosoomid) ja salvestab sellest vabaneva energia ATP-vormis (mitokondrid) • Rakk sünteesib erinevaid valke, rasvaineid, süsivesikuid ja nende ühendeid (ribosoomid, endoplasmaatiline retiikulum, Golgi kompleks)

25. Koed • Uurib – histoloogia • Samasugused kõrvuti paiknevad ja samal moel toimivad rakud oma eriomadustega moodustavad koe • Kõik koed koosnevad rakkudest ja rakuvaheainest • Eristatakse: epiteel-, tugi-, närvi-, lihas- ja veri ning lümfikude • Koed moodustavad suurema funktsioneeriva ühiku – elundi, milles võib üheaegselt esineda mitu erinevat kude • Elundid kokku moodustavad elundsüsteemi