Kas ja kuidas Eesti kvalifikatsiooniraamistik toetab elukestvat õpet?

1. Kas ja kuidas Eesti kvalifikatsiooniraamistik toetab elukestvat õpet? Olav Aarna Kutsekoja juhatuse liige

2. Elukestev õpe – mitte ainult loosung! • Õppe liigid: • Formaalõpe • Mitteformaalne õpe • Informaalne õpe • Euroopa Komisjoni soovitus mitteformaalse ja informaalse õppe tulemuste tunnustamisest (5.september 2012) http://ec.europa.eu/education/news/20120905_en.htm • Luua aastaks 2015 terviklikud EQF-ga seotud tunnustamise süsteemid, sh võimalus omandada mitteformaalse või informaalse õppe tulemusenatervik- või osakvalifikatsioon Eesti kvalifikatsiooniraamistik

3. Kuhu me jõudnud oleme? • Üldhariduse, kutsehariduse ja kõrghariduse kvalifikatsiooniraamistikud ning kutse-raamistik on seotud EQF-ga • Eesti kvalifikatsioonid on omavahel ja rahvusvaheliselt võrreldavad • Me oleme saanud ühise suhtluskeele! • Kas me ka üksteisest aru saame? Märts, 2011 Eesti kvalifikatsiooniraamistik

4. Eesti kvalifikatsiooniraamistik (2011) EQF tasemed = EKR tasemed Kutse- raamis- tik KõH KuH HARI- DUS- SÜS- TEEM TÖÖ- TURG ÜH Eesti kvalifikatsiooniraamistik

5. Kuidas edasi? • Kas EKR on nüüd valmis? • Ei ole ja ei saagi kunagi valmis! • Kas me peaks „järgmisel ringil“ asuma Eesti oma kvalifikatsiooniraamistiku tasemekirjeldusi koostama? • Demütologiseerigem kvalifikatsiooni-raamistikud! Märts 2011 Eesti kvalifikatsiooniraamistik

6. Kompetentsus ja kvalifikatsioon • Kompetentsus – suutlikkus teataval alal tulemuslikult tegutseda (täita (töö-)ülesandeid) ning selleks vajalikud teadmised, oskused, kogemused ja hoiakud • Kvalifikatsioon – hindamise ametliku tulemusena tunnustatud kompetentsus, millega kaasneb teatav iseseisvuse ja vastutuse ulatus • Kvalifikatsioonide liigid: • Formaalhariduslik kvalifikatsioon • Kutsekvalifikatsioon ehk kutse

7. Kompetentsuse profiil Ki – kompetents K1 K2 K3 K4 K5 K6 K7 Kutsestandard kirjeldab kompetentsuse profiili (www.kutsekoda.ee)!

8. Tervik- ja osakutsed • Tervikkutse on tööturu osapoolte kokku lepitud ametlikult tunnustatud kompetentside kogum • Esmane tervikkutse (kutsealale sisenemise kutse) omandatakse tavaliselt tasemeõppes • Töömaailma tervikkutse omandatakse mitteformaalse ja informaalse õppe tulemusena • Osakutse on tööturul iseseisvat väärtust omav osa (ametlikult tunnustatud kompetentside kogum) tervikkutsest • Osakutse võidakse omandada nii formaalse, mitteformaalse kui informaalse õppe tulemusena Eesti kvalifikatsiooniraamistik

9. Kutsestandardite süsteem K U T S E D ........ Ku1 Ku2 Ku3 O S A K U T S E D .......... Ok1 Ok2 Oki Oki+1 K O M P E T E N T S I D .............. Ko1 Ko2 Ko3 Ko4 Ko5 KoN

10. Paindlikuma mudeli poole (1) • Statistikast: • 34% Eesti tööealisest elanikkonnast on eri-, kutse- või ametialase ettevalmistuseta (kvalifikatsioonita?)!? • Väljalangevus kutseõppeasutustest on ca 20% • Mida saaks ja tuleks teha? • Me oleme harjunud eri-, kutse- ja ametialaseks ettevalmistuseks lugema vaid tasemeõpet (haridust!) • Muuta saab ja tuleb pika aja jooksul väljakujunenud mõtteviisi! Eesti kvalifikatsiooniraamistik

11. Paindlikuma mudeli poole (2) • Paindlikum kutseõppe (tasemeõppe) mudel: • Õpe on korraldatud astmelisena, kusjuures iga astme lõpus on võimalik omandada kutse (vertikaalne paindlikkus) • Õppe lõpus on võimalik saada mitu osakutset (horisontaalne paindlikkus) • Osade kaupa kokkuvõttev hindamine • Täiend- ja ümberõppe selgem orientatsioon (osa-)kutse omandamisele, st selgem kutsestandardi põhisus Eesti kvalifikatsiooniraamistik

12. Kvalifikatsioonid raamis (1) Eesti kvalifikatsiooniraamistik

13. Miks meil pole EKR 5. taseme formaalhariduse kvalifikatsioone? • EKR 5.taseme kirjeldus: • tööalased või õppesuunaalased põhjalikud, spetsialiseeritud, faktilised ja teoreetilised teadmised ning teadlikkus oma teadmiste piiridest • igakülgsed kognitiivsed ja praktilised oskused abstraktsetele küsimustele loovate lahenduste leidmiseks • juhib ja juhendab töö- ja õppesituatsioone, kus võivad juhtuda ettearvamatud muutused, kontrollib ja arendab enda ja teiste tegevust • Kas sellise kompetentsuse profiiliga inimesi pole tööturul vaja? • 90ndate reformide käigus tehnikumi tüüpi õpe kadus (kaotati) • Kuidas edasi? Eesti kvalifikatsiooniraamistik

14. Kvalifikatsioonid raamis (2) Akadeemilisedõppekavad Arst,arhitekt, teadlane, ... D EKR 8 MD PhD EKR 7 M Mitteakadeemilised õppekavad EKR 6 B

15. EKR 8. taseme kutsed • EKR 8. taseme kirjeldus: • teadmised, mis on tööalaste või õppesuunaalaste ja valdkondadevaheliste teadmiste esirinnas • eriti arenenud ja spetsialiseeritud oskused ja tehnikad, kaasa arvatud süntees ja hindamine, mis on vajalikud kriitiliste küsimuste lahendamiseks teadus- ja/või innovatsioonitegevuses ja olemasolevate teadmiste või kutseoskuste täiendamiseks ning uuesti määratlemiseks • omab autoriteeti ja demonstreerib oma novaatorlikkust, iseseisvust, teadus- ja kutsealast meisterlikkust ning pidevat pühendumust uute ideede või protsesside arendamisel töö- või õppesituatsioonide, sh teadustöö, esirinnas • Õppeasutus (kõrgkool) võib põhjendatud juhul lisaks käesolevas peatükis sätestatud nõuetele kehtestada doktorikraadi eeldaval ametikohal nõuetele vastavaks kvalifikatsiooniks kvalifikatsiooniraamistiku 8. tasemel antud kutse. (Kõrgharidusstandardi § 14 lõige 2) Eesti kvalifikatsiooniraamistik

16. Kvalifikatsioonitasemed, akadeemilised kraadid ja õppekavad Akadeemilisedõppekavad Arst,arhitekt, teadlane, ... D EKR 8 PhD EKR 7 M Mitteakadeemilised õppekavad EKR 6 B Eesti kvalifikatsiooniraamistik

17. Eesti kvalifikatsiooniraamistik Formaalhariduse kvalifikatsioonid Kutsed

18. Eesti kvalifikatsiooniraamistik Formaalhariduse kvalifikatsioonid Kutsed

19. Jõudu EKR-i täitmisel sisuga! Eesti kvalifikatsiooniraamistik