1 / 31

Eesti floora, kas pigem kesine kui rikkalik?

Eesti floora, kas pigem kesine kui rikkalik?. 18.märts 2007 Egle Vulla. Laelatu puisniit – Euroopa rekord, 76 liiki/m ² Kuidas mõõta mitmekesisust? 0-kooslus (M. Zobel) – kooslus, kus sisalduvad kõik kooslusele omased liigid. Tegelikku liikide arvu tuleks võrrelda 0-kooslusega.

tamas
Download Presentation

Eesti floora, kas pigem kesine kui rikkalik?

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Eesti floora, kas pigem kesine kui rikkalik? 18.märts 2007 Egle Vulla

  2. Laelatu puisniit – Euroopa rekord, 76 liiki/m² • Kuidas mõõta mitmekesisust? • 0-kooslus (M. Zobel) – kooslus, kus sisalduvad kõik kooslusele omased liigid. Tegelikku liikide arvu tuleks võrrelda 0-kooslusega.

  3. Ala taimestiku olukorda kirjeldab hästi alale omaste liikide hulk ja olukord (NB! Haruldane ≠ ohustatud, kuigi võib samaaegselt olla mõlemat) aeg

  4. Liikide hulk sõltub: • Mosaiiksus keskkonnatingimustes • Mulla lähtekivimite (settinud 570-270 milj.aastat tagasi, s.o. enne jääaega, Põhja-Eestis vanemad, Lõuna-Eestis nooremad) ja pinnakatte (jääaja järgsed setted) paigutus

  5. Liikide hulk sõltub: • Mosaiiksus keskkonnatingimustes • Mulla lähtekivimite paigutus • Erinevad veeolud ja rannajoone pikkus (mandri rannajoon 1242km+saarte ja laidude rannajoon 2552km)

  6. Liikide hulk sõltub: • Mosaiiksus keskkonnatingimustes • Mulla lähtekivimite paigutus • Erinevad veeolud ja rannajoone pikkus (mandri rannajoon 1242km+saarte ja laidude rannajoon 2552km) • Kliima erinevus (rannikul mereline, mandril kontinentaalsem kliima) • Taimestiku vanusest – Eestis hakkas kujunema 12 000 a.t. • jäänukliigid

  7. Soomurakas – subarktilise (jahe) kliimaperioodi jäänuk Luuderohi- atlantilise (soe) kliimaperioodi jäänuk

  8. Liikide hulk sõltub: • Mosaiiksus keskkonnatingimustes • Mulla lähtekivimite paigutus • Erinevad veeolud ja rannajoone pikkus (1242+2552km) • Kliima erinevus • Taimestiku vanusest • Jäänukliigid • Endeemsed liigid – kohapeal tekkinud liigid (83 liiki Eestis)

  9. Saaremaa robirohi

  10. Liikide hulk sõltub: • Mosaiiksus keskkonnatingimustes • Mulla lähtekivimite paigutus • Erinevad veeolud ja rannajoone pikkus (1242+2552km) • Kliima erinevus • Taimestiku vanusest • Jäänukliigid • Endeemsed liigid • Geograafilisest asendist: • areaalipiiril 538 liiki

  11. Põhja-, kirde- või idapiiril Niidu-kuremõõk Siberi võhumõõk luuderohi Laukapuu

  12. Lääne-, loode- või lõunapiiril soomurakas kobarpea

  13. Liikide hulk sõltub: • Mosaiiksus keskkonnatingimustes • Mulla lähtekivimite paigutus • Erinevad veeolud ja rannajoone pikkus (1242+2552km) • Kliima erinevus • Taimestiku vanusest • Geograafilisest asendist: • areaalipiiril 538 liiki • nn. tavalised taimed

  14. Aas-ristik angervaks Aas-seahernes käbihein

  15. Harilik kerahein ojamõõl Suur teeleht

  16. Liikide hulk sõltub: • Mosaiiksus keskkonnatingimustes • Mulla lähtekivimite paigutus • Erinevad veeolud ja rannajoone pikkus (1242+2552km) • Kliima erinevus • Taimestiku vanusest • Jäänukliigid • Endeemsed liigid • Geograafilisest asendist: • areaalipiiril 538 liiki • nn. tavalised taimed • Inimmõjust

  17. Inimmõju: • Nn. rikastav roll • Apofüüdid (eelistavad inimmõju) ja antropofüüdid (püsivad tänu inimesele)

  18. Hooldamata niit

  19. Nõmm

  20. Inimmõju: • (Nn.) rikastav roll • Apofüüdid ja antropofüüdid • Kultuurtaimed • Tulnukad ja metsistuvad liigid (728 liiki) • Naturaliseerunud (82 liiki) • Vaesustav roll • Inimtegevust mittetaluvad (hemerofoobid) ja teatud piirini taluvad liigid (hemeradiafoorid) • Elupaikade hävimine ja fragmenteerumine

  21. Olukord riigis:

  22. Punase raamatu 0-kategooria • 27 soontaimeliiki • 11 soontaimeliigi väljasuremise põjus teadmata • 5 liigi väljasuremise põhjuseks avamaade võsastumine • 4 liigi puhul põhjuseks metsamajanduslik tegevus • 4 liigi puhul põhjuseks tallamine

  23. Kesine või rikkalik e. kas võrrelda teiste või endaga? Karjatatud rannakarjamaa – loomad hoiavad ära dominantliikide tekkimist, mistap liigirikkus suurem Niitmata/karjatamata niit – dominandid tõrjuvad teised liigid välja, liigirikkus väiksem

  24. Tänan kuulamast! TÄNAN KUULAMAST! Pildil: pikalehine huulhein (Drosera longifolia)

More Related