Uuringud „Kvaliteet täiskasvanuhariduses“ „Täiskasvanuhariduse rahastamine“

1. Uuringud „Kvaliteet täiskasvanuhariduses“„Täiskasvanuhariduse rahastamine“ Kairi Solmann Aino Haller 28.11.2013, Tallinnas

2. Taust • Suurenenud tähelepanu täiskasvanuharidusele • Euroopa Komisjoni temaatilised töörühmad: kvaliteet ja rahastamine täiskasvanuhariduses, 2011-2013 • Vähene info erinevatest praktikatest ning ülevaate puudumine • Sisendiks EK töörühmadele, soovitused liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile

3. Uuring Kvaliteet täiskasvanuhariduses

4. Uuringu eesmärk, metoodika Eesmärk: kaardistada ja analüüsida erinevate kvaliteedi tagamise viiside fookust, sisu ja rakendamist täiskasvanuhariduses. Uuringu käik: • Dokumendianalüüs • Riikide kaardistus sh küsitlus (32 riiki) • Juhtumianalüüsid (15 näidet) • Tulemuste aruteluseminar • Nõupidamine EK temaatilise töörühmaga Teostaja: Panteia, Belgia.

5. Fookus Analüüsiti kvaliteedi tagamist nii formaalses kui mitteformaalses täiskasvanuhariduses. Kvaliteedi tagamine laias käsitluses – hõlmates erinevaid poliitikaid, protseduure, reegleid, kriteeriume, tööriistu, tõendusinstrumente ja mehhanisme, mille eesmärgiks on kvaliteedi tagamine ja tõstmine.

6. Kvaliteedi käsitlus Kvaliteetne täiskasvanuharidus on: • õppijat motiveeriv, • mitmekesise ja tagasisidestatud (reflective) õppekeskkonnaga, • rätsepa-meetodil (tailor-made) väljatöötatud, • õppija-keskne ning arvestab õppijate taustaga, • asjakohane nii õppijale kui teistele osapooltele; • paindlikult pakutav.

7. Kvaliteedi tagamine tasemeõppes Kõikides riikides on formaalhariduses riiklikult kehtestatud kvaliteedinõuded ja kvaliteedi tagamise süsteemid nt akrediteerimine, inspekteerimine. Tegemist on haridustasemetel põhinevate süsteemidega (erinevad lähenemised üld-, kutse- ja kõrghariduses). Nendes süsteemides täiskasvanuharidust eraldi ei vaadelda ning täiendavaid kriteeriume või indikaatoreid kehtestatud ei ole.

8. Kvaliteedi tagamine mitteformaalses hariduses • Riiklikud kvaliteedipoliitikad või raamistikud on harvad, pigem alt-üles lähenemine ning sektori või koolitusasutuste initsiatiivil tekkinud süsteemid. • Riigid kus on riigitasandil kvaliteedi tagamise regulatsioone: Austria, Belgia, Eesti, Iirimaa, Luksemburg, Läti, Norra, Rootsi, Soome, Šveits, Taani, Ungari • Riigid kus on üksikuid kvaliteedi tagamise viise: Hispaania, Holland, Island, Kreeka, Malta, Poola, Portugal, Saksamaa, Sloveenia, Suurbritannia, Tsehhi

9. Juhtumianalüüsist Kriteeriumid analüüsitavate süsteemide valikul: • toimivad koolitusasutuse üleselt; • seatud on miinimumnõuded; • sisaldab välishindamist või valideerimist; • positiivse tulemusega kaasnevad teatud õigused – rahastus, logo kasutusõigus, registreerimine andmebaasis jne. Sellistele tingimustele vastavad kahte tüüpi süsteemid: • Inspekteerimine või akrediteerimine (UK, Malta, Iirimaa, Kreeka, Holland) • Kvaliteedimärgi mudelid (Austria, Šveits, Saksamaa, Luksemburg, Holland, Prantsusmaa ja Sloveenia).

10. Juhtumianalüüsi tulemused – eesmärgid

11. Juhtumianalüüs – protsess

12. Juhtumianalüüs – korraldaja ja kulud • Valdavalt on vastutavaks avalik-õiguslik organisatsioon, mis täidab peale kvaliteeditagamise ka teisi ülesandeid (nt täiskasvanuhariduse populariseerimine, nõustamine, uurimistegevus jne). • Kvaliteeditagamise süsteemide maksumust on hinnatud vaid üksikutel juhtudel. Kaudseid kulusid (nt tööaeg eneseanalüüsi läbiviimiseks jmt) hinnatakse otsestest kuludest olulisemaks.

13. Juhtumianalüüs – kvaliteedikriteeriumid 1

14. Juhtumianalüüs – kvaliteedikriteeriumid 2

15. Väljakutsed 1 • Erinevate süsteemide paljusus • Tasemehariduses on kvaliteedisüsteemid olemas – täiskasvanuhariduse printsiipe arvestavad vähesel määral • Mitteformaalses täiskasvanuhariduses pigem on kvaliteedisüsteeme vähem (eriti erarahastuse korral) • Täiskasvanute koolitajaid puudutavad regulatsioonid on pigem pehmed

16. Väljakutsed 2 • VÕTA ja nõustamise kvaliteedisüsteemid puuduvad enamikes riikides • Monitooring mitteformaalse õppe pakkumise, õpiväljundite ja kvaliteedistandardite osas on vähene • Kvaliteedipoliitikate ja strateegiate elluviimine on aeganõudev ning eeldab erinevate osapoolte vahel konsensuse saavutamist • Riiklike kvalifikatsioonisüsteemide arendamine.

17. Soovitused väljakutsete lahendamiseks Raportis on iga väljakutse juures toodud soovitused ning ettepanekud millistest analüüsitud kvaliteeditagamise süsteemidest võiks eeskuju võtta. Näide: kvaliteeditagamise süsteem mitteformaalses täiskasvanuhariduses on välja arendamata.

18. Soovitused lahenduseks • Kvaliteedisüsteemi väljatöötamine koos miinimumnõuete kehtestamisega. Inspiratsiooniks: Šveits EduQUA, Prantsusmaa Greta-Plus, Luksemburgi kvaliteedimärk, Saksamaa Hamburgi mudel, Holland rahvaülikoolide kvaliteedimärk ja NRTO hea tava; • Kvaliteedisüsteemide loomise toetamine ja stimuleerimine miinimumnõudeid kehtestamata. Inspiratsiooniks: Kvaliteediauhinna mudelid Saksamaal (Stiftungwarenpreis), Rootsis ja Soomes; • Kaudsema toe pakkumine. Inspiratsiooniks: Kvaliteedikäsiraamatud/juhendid Rootsis (BRUK), koolitajate arenguprogramm Norras, Maltal ja Sloveenias, kvaliteeditagamise algatus Tsehhis.

19. Edutegurid • Kvaliteedisüsteem keskendub täiskasvanud õppijale • Kvaliteedi tagamise süsteem on läbipaistev • Organisatsiooniliselt tugev toetus • Süsteem on ka finantsiliselt jõukohane • Asjakohane • Konsensuse ning piisava aja olemasolu

20. Kokkuvõte ja soovitused • Kvaliteeditagamise süsteemides on arenguruumi. • Täiskasvanuhariduse arengus on enam väljakutseid riikidel, kus kvaliteeditagamise süsteemid puuduvad või eksisteerivad fragmenteeritult. • Kaardistamisel leiti huvitavaid ja edukaid näiteid, millest on võimalik innustust saada ja õppida. • Soovitus Euroopa tasandil kaaluda ühtse kvaliteedi võrdlusraamistiku loomist. • Soovitus kaaluda olemasolevate Euroopa raamistike (EQAVET) laiendamist või uute süsteemide nendega seostamist.

21. Rahastamine täiskasvanuhariduses

22. Uuringu eesmärk, metoodika Eesmärk: kaardistada ja analüüsida andmeid täiskasvanuhariduse rahastamise allikate ja mehhanismide kohta ja sedakaudu jõuda kokkuvõtete ja soovitusteni Uuringu käik: • Kirjanduse ülevaade ja selle analüüs • 15 Euroopa riigi + 4 OESC riigi statistikaandmete analüüs • Kokkuvõtlikud poliitikaanalüüsid • Faktiline info kasutatavate finantsinstrumentide kohta • Ekspertintervjuud koolituse pakkujatega • Kasutatud on statistikaametite täiskasvanuhariduse uuringute (Adalt EducationSurvey AES) ja tööjõu-uuringute andmeid (LabourForceSurveyLFS)

23. Fookus Mis kasu on täiskasvanute koolitamisest • Makro-majanduslikul tasemel • Mikromajanduslikul tasemel • Laiemalt üleüldse Rahastamine • Mahud • Indikaatorid • Trendid eri aegadel • Täiskasvanuhariduse rahastamine võrrelduna hariduse üldise rahastamisega Rahastamissüsteemide/instrumentide mõju osalusele Teatud sihtgruppide ja koolituseasutuste rahastamine • Nn teise võimaluse hariduses (secondchanceeducation) osalejad • Hilisemas elueas esimese kõrghariduse omandajad • Vanemaealised (sh pensionärid) õppijad

24. Põhiliseks analüüsi aluseks on täiskasvanuhariduses osalemine

25. Tugev korrelatsioon täiskasvanuhariduse ja innovatsiooni vahel • CEDEFOP 2012 • Täiskasvanuharidus on isegi parem innovatsiooniedendaja kui kõrgharidus!

26. Seos majanduskasvu ja täiskasvanuhariduse vahel + laiem kasu inimesele ja ühiskonnale • Maad, kus täiskasvanute õppes osalemine on suurem, näitasid ka suuremat majanduskasvu nii 2007 kui 2011. Mõju ei ole väga pikaajaline (kuni 3 aastat). Sissetuleku kasv Väiksem töötuse tase Tulu on nähtav ka nn teise võimaluse hariduse (secondchanceeducation) ja mittetööalase koolituse puhul Ebaselgem on tulu vanemaealiste koolitamisel Täiskasvanuharidusest saadav tulu on mõnikord isegi suurem kui alghariduse (initialeducation) andmisest saadav, tuluni jõutakse ka oluliselt lühema ajaga! Mõju tervisele, kriminaalsusele, sotsiaalsele sidususele – näiteks UK hinnatakse aastaseks kasuks 2-3 milj naela, mis on 0,1% SKP-st, umbes sama suurusjärk raha kulutatakse täiskasvanuharidusele.

27. Kulutused täiskasvanuharidusele %-na SKP-st

28. Kõrgem rahastamismäär viib osalemise kasvuni • Kõrge õppes osalemisega (60%) riigid kulutavad 1%, mõned isegi 1,2% SKP-st täiskasvanuharidusele - 0,8% SKP-st teised Pole küll absoluutne tõde, et kuluta rohkem ja osalus tõuseb – mitmetel riikidel on ruumi efektiivsuse tõusuks (AT, US – kulutavad üle 1%, aga osalus alla 60%, ka SI, kus viimasel ajal rahastamine oluliselt väiksem). Vaid väga üksikutel riikidel on õnnestunud osalust suurendada kulusid oluliselt tõstmata. • Väga vähe kulutatakse mitte-tööalasele (non-vacational) koolitusele Erandiks Taani, kus kulutatakse selleks ¼ , üldiselt kulutatakse mitte-tööalaseks koolituseks 10 – 15% Piirjoont tööalase ja mitte-tööalase koolituse vahel on raske tõmmata.

29. Kes maksab? Õppija kohta tehtavate kulutuste jaotumine finantseerijate järgi: tööandjad panustavad kõige rohkem (ligikaudu 50% kulutatavast rahast), riik ~20% va põhjamaad (kuni 40% ), inimesed ise panustavad 20-30%

30. Millal maksab? Kriisi ajal osa riike suurendas kulutusi täiskasvanuharidusele, osa tõmbas kulusid koomale. Austraalia, USA Taani, Saksamaa, Holland Enamus uutest liikmesriikidest Kuna olemas seos majanduskasvuga, siis võib kulutuste vähendamine viia edasi madalama majanduskasvuni jne

31. Rahastamisindikaatorid:kulutused õppija kohta (vanus 25-64) (ligikaudne)

32. Rahastamisindikaatorid:Kulutused õppija ühe osaletud tunni kohta suhestatuna osalemise määra

33. Rahastamisindikaatorid: õppija kohta tehtavad kulutused finantseerija järgi

34. Täiskasvanuhariduse rahastamine võrrelduna hariduse üldise rahastamisega

35. Millist rahastamissüsteemi või instrumenti valida? • AES 2011 järgi oli väide, et „koolitus oli liiga kallis“ alles 5.kohal Samas Rumeenia – üle 50% õppes mitteosalenutest väitsid seda (2/3 madala haridusega mitteõppijate seas) Šveits, Kreeka – 30% Eesti, Itaalia, Holland, Läti, Leedu – 20% Madalaimad protsendid tulevad Slovakkiast, Belgiast ja kolmest Lõuna-Euroopa riigist (Portugal, Hispaania, Malta) IGAL POOL ON MAKSUMUS TAKISTUSEKS JUST MADALA HARIDUSEGA INIMESTELE! Naiste jaoks on koolituse maksumus takistusena olulisem kui meestele (va RO)

36. Alarahastamise põhjused ja millise finantinstrumendi kaudu neid ületada:

37. Finantsinstrumendid, mis mõjutavad osaluse määra • Maksutagastused • 100% maksumuse katmine mõju suurim • Õppelaenud • Omaosalusega vautšerid • Vautšeritega peab olema ettevaatlik madalama haridusega sihtrühmade puhul, sest oskus otsustada, milline koolitus on vajalik ja kvaliteetne, on madal.

38. Sihtgruppide rahastamine:Tasuta teise võimaluse haridus (second chance education) pole veel kõik- vaja on täiendavaid meetmeid • Madala haridusega inimesed on väga heterogeenne grupp, enamasti on õppimist takistavaid tegureid mitu – vanus, tervis, migrandi taust vms. Tundub, et suurem osalus on riikides, kus töötus on suurem (näiteks USA-s ja Portugalis on selles osalemine palju suurem kui õppes osalemine üldiselt, aga osalused pole kusagil väga suured). Õppimise on kulukus, aga seda ei peeta suurimaks takistuseks. • Enamuses riikides teise võimaluse haridus tasuta, mõnes riigis tuleb maksta 50% kuludest (mõnes riigis saab selle tagasi peale edukat lõpetamist). Üllatusena leiti, et formaalhariduses õppimise mahud on suhteliselt väikesed näiteks alates 15 h Luxemburgis kuni 59 h Saksamaal. • Madala haridusega inimestele on koolituskulude kõrval sama oluliseks takistuseks raskused töögraafiku seadmisel, varasem negatiivne õpikogemus või mõtteviis, et õpitavaga pole midagi peale hakata.

39. Sihtgruppide rahastamine:Paindlik ja piiranguteta rahastamine toob vanemad õppijad ülikooli • 30+ ja isegi 40+ üliõpilaste osakaal kõrghariduses on rahastamisreeglite peegel! ( osalus alaneb juba siis kui kasutatakse laenude või grantide jagamisel laenuvõimekuse kontrollimehhanisme) Eestis oli 30+ üliõpilasi eelmisel õppeaastal 21%

40. Sihtgruppide rahastamine:Vanemaealiste õppes osalemine on suurem kui rahastamisvõimalused on avatud kõigile eagruppidele ja vanemaealisi on rohkem tööl • 55+ eagrupi jaoks annab parima tulemuse erinevate faktorite kombineerumine: eapiiranguteta rahastamine, hõivemäär, pensioniea piirvanus. Kaalukalt olulisima mõjuga on töötamine. • Kodune osaleb 10% • Tööl osaleb 33% • Katsed erimeetmeid rakendada ei ole kusagil eriti häid tulemusi andnud.

41. Koolituse pakkujad tunnetavad rahastuse vähenemist vaid osades riikides. Uuringu käigus küsitleti 7 riigi koolituse pakkujaid, ühist mustrit leida pole võimalik. Koolituse pakkujate struktuur on Euroopas väga mitmekesine, andmeid nende olukorra kohta praktiliselt pole. 40% on tööandjate koolituskeskused vms (käibest nende osa 70%) 16,5% mitte-formaalset õpet pakkuvad institutsioonid 10% formaalõpet/jätkuõpet pakkuvad institutsioonid 9% äriühingud 5% igat – mtü-d, kaubanduskojad, eraisikud jms Õppijate tasud olulised Saksamaa, Austria, ka Hollandi ja Sloveenia koolitajatele, ettevõtetelt saadav raha oluline Ungaris ja Sloveenias, aga praktiliselt täiesti mitteoluline Saksas. Riiklik rahastus väga oluline Saksamaal ja Itaalias. Olukord kriisi ajal väga erinev, hea Saksamaal, väga kesine Ungaris ja Itaalias. Soovitatakse hakata üle-Euroopaliselt kasutama koolituse pakkuja ärikliima indeksit jälgimaks koolitajate olukorda.

42. Järeldused Eesti kohta: • Eesti paistab olevat üks kõige efektiivsemaid riike täiskasvanuhariduse osas. Osalusmäär on üle keskmise, rahastamine vaid 0,6% SKP-st (inimese kohta vaid 130€). Silmnähtavat selgitust välja tuua ei saa, kuigi raha nimetatakse takistusena (eriti naiste jaoks) ei paista see eriti mõjuvat, kas osaletud tunnid on samas mahus kui enamuses riikides. • Riigi panus on üks väiksemaid, vähem kui 20% koos töötukassaga ja see raha tuleb põhiliselt ESF rahastusest.

43. Soovitused: Täiskasvanuharidus on tasuv – tugev on korrelatsioon innovatsiooniga ja majanduskasvuga. • Tungivalt soovitatakse kasutada kulude jagamisel põhinevaid rahastamismehhanisme ja instrumente, mis võimaldaksid riigil, tööandjatel ja õppijatel koolituse rahastamise kulusid jagada. Riigid, kus õpitakse rohkem, kulutavad õppimisele rohkem nii üleüldiselt, aga ka õppija ja õppijatunni kohta. Panustatakse inimestele, mitte ettevõtetele. Riigi rahal on suurem mõju. • Õppija kulud tuleb hoida all, kui tahate osalust suurendada. • Rahastus tuleb suunata neile, kel seda vaja ja lisaks loodud nõustamis- jms tegevused, et vältida tühikulude suurenemist. .

44. Soovitused: Riikides, kus õpitakse rohkem, on sageli avatud ligipääsu poliitika, rahastus on kättesaadav (peaaegu) kõigile täiskasvanutele, ka finantsinstrumente on vähe. • Panustage elukestva õppe kultuuri arendamisele, see tundub olevat suurim mõjutegur. • Suunake raha inimestele, looge mitmeid erinevaid võimalusi alaesindatud gruppidele sh ärge unustage töötavaid inimesi. Vanemate inimeste õppesse toomiseks on pensioniea nihutamine kõige tulemuslikum. • Rahastus olgu kättesaadav kõigile eagruppidele. • Vaja lisameetmeid muude barjääride vähendamiseks. ANDMED! ANDMED! ANDMED!

45. UURINGUD KÄTTESAADAVAD: http://ec.europa.eu/education/adult/studies_en.htm - uuringud www.hm.ee – uuringud, statistika, andmebaasid AITÄH!