Tervis ja karjäär

1. Tervis ja karjäär Heidi Antons Kesk-Eesti Noorsootöö Keskus sotsiaalpedagoog-nõustaja karjääriinfo spetsialist, tase 6 andragoog III

2. Tervis ... on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalseheaoluseisund ning mitte ainult haiguse või füüsilise puude puudumine. WHO Constitution, 1948 ... on ressurss igapäevaeluks, mis võimaldab realiseerida oma vajadustest lähtuvaid püüdlusi ning keskkonnas toime tulla. WHO, 1984 ... on ressurss igapäevaeluks, mitte elu eesmärk. Ottawa Charter, 1986

3. WHO HEAOLU INDEKS Palun märkige ära iga järgneva väite juures, milline neist on lähim Teie enesetundele kahe viimase nädala jooksul • „Tunnen end rõõmsa ja heatujulisena“ • „Tunnen end aktiivse ja energilisena“ • „Mu igapäevaelus on huvitavaid asju“ • „Tunnen end rahuliku ja pingevabana“ • „Ärkan värske ja puhanuna“

4. WHO HEAOLU INDEKS • Kõrge skoor (13-25) näitab kõrgetheaolu taset • Madal skoor (0-12) näitab heaolumadalat taset • Õpilaste ja õpetajate (osales 330 õpetajat) baasuuringu “Vaimne tervis ja riskikäitumine” tulemustel oli arvestaval hulgal õpetajatel – 19% - WHO skoori järgi madal heaolu. • Sugude võrdluses ei eristunud naisõpetajad meesõpetajatest, kuid õpetajate keskmine heaolu tase oli madalam kui õpilastel. (Euroopa SEYLE Eesti baasuuringu raport, 2011)

5. Tervis on multidimensionaalne, sisaldades füüsilist heaolu (positiivne kehatunnetus,haiguse süptomite puudumine), psühholoogilist heaolu (rõõm, õnnetunne, rahulolu eluga) ning ka tegutsemisvõimet, eneseteostusvõimet ja elu mõtte tunnetust(Bengel jt, 1999)

6. Heaolu Heaoluks nimetatakse elukaart läbivat füüsilisi, kognitiivseid ja sotsiaal-emotsionaalseid funktsioone ühendavat eduka soorituse seisundit, mis väljendub: isiku kultuurikeskkonnas väärtustatud tegudes, rahuldavates sotsiaalsetes suhetes ning võimes ületada mõõdukaid psühhosotsiaalseid ja keskkondlikke probleeme (Davidson, Rosenberg, & Moore, 2003, lk 529) Heaolul on subjektiivne dimensioon, mis tähendab oma potentsiaali rakendamisegaseotud rahulolu(ibid)

7. Elukvaliteet Elukvaliteet on keeruline mõiste, puudub universaalne definitsioon. Kasmel ja Lipand (2011): üksikisiku arusaam oma positsioonist kultuuri- ja väärtussüsteemi kontekstis, milles ta elab, seoses oma eesmärkide, ootuste, standardite ja muredega. Kontseptsioon ühendab kompleksselt inimese füüsilist tervist, psühholoogilist seisundit, iseseisvuse taset, sotsiaalseid suhteid, isiklikke tõekspidamisi ja suhet keskkonna iseärasustesse.

8. Tervise kontseptsioonid Biomeditsiiniline – kehaline tervis, haiguse puudumine Teaduspõhine – süsteemne käsitlus, tervis kui erinevate mõjude koostoime tulemus (biopsühhosotsiaalne) Majanduspoliitiline – rõhutab inimese vastutust haiguse tekke eest Kultuuriline – tervis seostub väärtushinnangutega ja oleneb suuresti kultuurikeskkonnast. Viis, kuidas tervist defineerime, peegeldab maailmavaadet ja seda, kuidas teeme otsuseid Holistlikud – sarnasus WHO kontseptsiooniga. Tähtsustatakse tervise eri tahkude arvestamist: nt füüsiline, vaimne, emotsionaalne, sotsiaalne, hingeline, seksuaalne, ühiskondlik. Lapse tervise käsitlemine lähtub lapse arenguperioodist jt Kasmel & Lipand, 2011

9. Biopsühhosotsiaalne tervisekäsitlusG. L. Engel, 1977; G. E. Schwartz, 1982 MAAILM INDIVIID • Sotsiaalsed süsteemid • Perekond • Tutvuskond • Ühiskond • Psühholoogi-lised süsteemid • Kogemused • Käitumine • Tunnetus • Emotsioonid • Motivatsioon • Bioloogilised • süsteemid • Geneetika • Füsioloogia • Reaktsioonid • Defektid • Ülitundlikkus

10. Bioloogilised tegurid Geneetiline materjal ja protsessid, mille kaudu pärime omadusi oma vanematelt, samuti füsioloogiline funktsioneerimine Kehalised defektid (südame väärareng, ajukahjustus) Keha reaktsioonid enesekaitseks (stressi, infektsiooni puhul) Keha liigtundlikkusreaktsioonid (allergiad) Keha funktsioneeriminesõltub süsteemi (organite, närvide, kudede, rakkude, molekulide, aatomite) koostööst.

11. Psühholoogilised tegurid Hõlmavad käitumist ja vaimseid protsesse Tunnetus– vaimne aktiivsus, mis hõlmab taju, mälu, kujutlusi, õppimist, interpreteerimist, tõekspidamisi ja probleemi lahendamist; traditsioonilises käsitluses hõlmab teadmiste saamise kõiki viise. Emotsioon – organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. hirm, rõõm, kurbus, viha, vastikus, üllatus, põlgus) Motivatsioon - sisemine tung, mis käivitab, hoiab alal ja suunab käitumist, seletab, miks inimesed teevad seda, mida nad teevad.

12. Sotsiaalsed tegurid Ühiskond mõjutab indiviidi teatud väärtuste edastamise kaudu. Haigustoetuste poliitika, tervishoiusüsteemi ülesehitus ja kättesaadavus. Meedia. Indiviid võib mõjutada ühiskonna väärtusi, kirjutades oma arvamustest meedias, hoolitsedes oma tervise eest, toetades teisi. Inimestel on vastastikune mõju, osa inimesi muudab käitumist, maailmavaadet sotsiaalse surve tõttu.

13. Tervisemõjurid Tervisemõjurite ehk tervise determinantide all mõistetakse selliseid tegureid,mis kutsuvad üksikisiku, grupi või rahvastiku tervises esile muutusi kas paremasvõi halvemas suunas. Tervisemõjurite üldmõiste hõlmab tõenduspõhiseid ja omavahel põimunud üksikmõjureid ning mõjurite kombinatsioone (Kasmel & Lipand, 2011).

14. Tervisemõjurid WHO, Health Impact Assessment (HIA) Inimeste elu-olu kontekst mõjutab tervist, seega ei ole asjakohane süüdistada inimesi kehva ja kiita hea tervise pärast. Inimesed ei ole võimelised kontrollima paljusid tervisemõjureid – asjaolusid, mis kujundavad tervist. Tervisemõjurid hõlmavad: Sotsiaalne ja majanduslik keskkond Füüsiline keskkond Isiku individuaalsed omadused ja käitumine

15. Tervisemõjurid hõlmavad ka järgmisi asjaolusid Mida kõrgem sissetulek ja sotsiaalne staatus, seda parem tervis. Mida suurem on vahe rikkaimate ja vaeseimate vahel, seda suuremad on tervise erinevused. Haridus. Madal haridustase seostub kehva tervise, rohkema stressi ja madalama enesekindlusega. Füüsiline keskkond – puhas vesi ja õhk, tervislikud töökohad, turvalised majad, paikkonnad ja teed seostuvad tervisega. Töötavad inimesed, eeskätt need, kellel on kontroll oma töötingimuste üle, on tervemad kui mittetöötavad.

16. Sotsiaalne toetusvõrgustik. Tervisega seostub suurem toetus perekonnalt, sõpradelt ja kogukonnalt. Kultuuriline aspekt – harjumused, traditsioonid ja uskumused seostuvad tervisega. Geneetika. Pärilikkusel on osa eluea, tervise, haiguste kujunemisel. Isiklik käitumine ja toimetulekuoskused mõjutavad tervist – toitumine, aktiivsus, suitsetamine, alkoholitarbimine, elustresside ja väljakutsetega toimetulek. Terviseteenuste kättesaadavus ja kasutamine. Sugu. Mehed ja naised põevad erinevaid haigusi erinevas eas.

17. Dahlgren ja Whitehead (1991)tervisemõjurite mudel Sotsiaalmajanduslikud,kultuuri- ja keskkonnatingimused Elamis- jatöötingimused Sotsiaalpsühholoogilisedkogukonna mõjurid Individuaalneeluviis Bioloogilised tegurid:vanus, pärilikkus, sugu       TERVIS = FÜÜSILINE, VAIMNE, SOTSIAALNE

19. Ryan ja Travis (1988) tervisemõjurite mudel Tuntakse ka jäämäe mudeli nimetuse all. Näitab tervisemõjurite jatervisetulemuste e.terviseolukorra omavahelisi seoseid. Keskendumine vaid elanikkonna teadlikkusele, oskuste arendamisele ja teavitamisele (veepealne osa) on vähetõhus. Mida sügavamal vee all tervisemõjurid asetsevad, seda raskem on neid määratleda ja mõõta nende seost tervisega.

21. Tarlov (1996) tervisemõjurite mudelRahvastikutervise mõjurite neli kategooriat ■ Geenid ja bioloogia ■ Meditsiiniabi ■ Terviskäitumine ■ Sotsiaalsed mõjurid Pärilikkuse osakaal kogu haiguskoormusest võib ollakuni 5%, meditsiiniabi osa eluea pikendamisel mitte üle 17%. Enamik käitumiseriskiteguritest tulenevad poliitilisest, sotsiaalsest ja majanduskeskkonnastning nende osakaal võib sõltuvalt sotsiaalsest klassist kõikuda 25%-st kuni 60%-ni. Tarlov’i arvamuse kohaseltei saa tervist määravat käitumist mõista kitsalt kui käitumisriski, vaid etinimese eluviis (riskikäitumised) on erinevate sotsiaalsetemõjurite tulemus.

22. Terviseratta mudelLinda Barclay & Paul Fleming, 2003 Neli sektorit, igas sektoris paikneb kolm kõige olulisemat üksikmõjurit: Personaalsed (geneetilised, personaalsed, eluviis) Majanduslikud (sissetulek, haridus, töö) Keskkondlikud (kodu ja töö, transport, füüsiline keskkond) Sotsiaalsed (kogukonna identiteet, suhted, rahu ja turvalisus) Kõik tervisemõjurid on omavahel seotud ning nende toime tervisele onkompleksne.

23. Terviseharjumused Tervisega seotud käitumine, mis on kindlalt väljakujunenud ja sageli toimub automaatselt. Kujuneb välja 11-12 eluaastaks (R.Y. Cohen, Brownell, & Felix, 1990). Toimub sunduseta, säilimine seotud keskkondlike teguritega, väga vastupidav muutustele.

24. Alameda Seven – seitse head terviseharjumust Belloc & Breslow uurimusest (1972) Magan öösel 7-8 tundi Ei suitseta Söön iga päev hommikusööki Ei tarbi rohkem kui üks või kaks alkohoolset drinki päevas Spordin regulaarselt Ei söö toidukordade vahel Ei ole rohkem kui 10% ülekaalus

25. Bellock’i ja Breslow’ uurimuse tulemused Küsitletuid 7000 (Alameda, California) Mida rohkem häid terviseharjumusi oli, seda vähem oli olnud haigusi, seda parem oli enesetunne ja seda vähem oli olnud vigastusi. Samade inimeste küsitlus 9-12 a hiljem näitas, et 7 terviseharjumust omavate meeste suremus oli 28% nende suremusest, kellel oli 0-3 terviseharjumust. Naiste puhul oli sama osakaal 43%. (Breslow & Enstrom, 1980).

26. Töö ja karjäär • Töö on tegevus, mille eesmärk on eelkõige elatise teenimine. • Karjäär (career) tähendab inimese elukestvat arengut, tema hariduse ja tööga seotud ja teisi omavahelises seoses olevaid elurolle, ametite või töökohtade järgnevust.

27. On arvatud nii Töö on oma olemuselt vägivald – nii vaimule kui kehale. See tähendab maohaavu ja õnnetusi, vaidlusi ja kähmlusi, vapustusi ja võitlusi. Ja kõige lõpuks (või alguseks) on see igapäevane alandus. Iga üleelatud päev on piisav suursaavutus, et haavatuna ringi käia paljude teiste samasuguste hulgas. Studs Terkel, 1972

28. Kuidas arvad Sina? • Töö kui kohustus – inimene käib tööl sissetuleku pärast ja oma põhivajaduste rahuldamiseks (nt tahan uut autot). • Töö kui karjäär – oluline on edasijõudmine. Tunnustus ja heakskiit on olulisemad motivaatorid kui raha (nt tahan saada oma ala meistriks, ametis edeneda). • Töö kui kutsumus – inimene teeb tööd vajadusest seista ühiskonna heaolu eest (nt tahan anda oma panuse inimeste elu turvalisemaks muutmisse). • Töö kui eneseteostus – oluline on areng, oma võimete ja oskuste igakülgne rakendamine (nt tahan luua midagi uut, rakendades kõiki oma võimeid).

29. Karjäär ja tervis See, millisel tööalal inimene töötada soovib ja saab, sõltub väga paljudest erinevatest asjaoludest. Üks neist on inimese tervislik eeldus selleks tööks. Inimese karjääri ja tervise vahelisi seoseid saab vaadelda mitmeti: • võimalike riskide vältimine ennetavalt erialaõpinguid kavandades; • tööohutusnõuete järgimine ja tervise kaitse õpingute ning töö käigus; • rangem meditsiiniline kontroll eritingimustes töötajatele; • tervise probleemidega arvestamine uute karjääriotsuste langetamisel; • tekkinud terviseprobleemide väljaselgitamine ja kõrvaldamine; • uute võimaluste otsimine (näiteks kutsehaiguse diagnoosi korral uue sobiliku eriala või töö leidmine).

30. Teadlikud valikud • Teadlike eriala- ja karjäärivalikutega võib ära hoida nii tööst põhjustatud tervisehäired kui ka üldhaiguste süvenemist. • Enne ühele või teisele erialale õppima asumist peaks kindlasti eneseanalüüsi käigus keskenduma ka neile asjaoludele. • Teatud riskide või nende kahtluste korral on enamasti vajalik konsulteerida arstiga, otsida meditsiinilise karjäärinõustamise alast abi. - Näiteks pikkusega seotudohud. Kui tulevases huvipakkuvas kutsetöös peab pikk inimene töötama ebasobivas asendis, on ka ebasoovitavad tagajärjed ja terviserikked kerged tulema. - Ka närvisüsteemi tüüp kas soosib või vastupidiselt seab piirangud teatud kutsetöödele. - Samuti mõjub tervisele kahjulikult isikule mittesobiva elurütmiga töö.

31. Konkreetse haigusega ei sobi konkreetne elukutse • nägemishäirete korral ei saa eelistada sekretäri, statistiku, peenmehaaniku, graafiku, täppistöölise või arvutigraafiku, kraanajuhi, tuukri elukutset; • kuulmiskahjustuse või rasket keskkõrvapõletikku põdenud noor ei saa töötada müra ja vibratsiooni tingimustes; • ebastabiilse närvisüsteemiga inimesed ei saa valida elukutset, kus on tegemist intensiivse vaimse ülepinge ja suhtlemisega, kõrge vastutuse ja raskete haigete või puuetega inimeste eest hoolitsemisega; • sageli külmetushaiguseid põdevad nõrga tervisega noored peaksid vältima töid välitingimustes ja muutuvates keskkonnatingimustes, samuti kiirgusfaktoreid ja toksilisi ühendeid, müra ja vibratsiooni; • allergilise fooniga või kindlatele ainetele ülitundlikkusega noored peavad vältima tulevases ametis allergeensete omadustega toimeaineid; jne.

32. LÄBIPÕLEMINE Tööstress Emotsionaalne ja füüsiline kurnatus Tööst ja töökaaslastest eemaldumine Eneseväärtuse kokkuvarisemine Haigestumine

33. Tööstress Tööstress on pingeseisund, kus on kogunenud palju stressoreid. Kokku on olemas üle saja erineva stressori. Asjaolud, mis võivad põhjustada tööstressi või läbipõlemist: • ülekoormatus tööl või kodus; • töö ei vasta õpitud oskustele ja võimetele; • ametialaseks arenguks ja karjääri tegemiseks puuduvad võimalused; • töö käigus ei jagata soovitud määral tähelepanu ja tunnustust; • töö pole piisavalt iseseisev, liiga palju on kontrolli ja liiga vähe iseotsustamise õigust; • kelleltki pole loodetud toetust ja abi oodata; • ebaterve õhkkond – ei usaldata, intriigid, karm konkurents jne; • segased rolliootused – pole selge, mida oodatakse ja nõutakse; • liiga suur vastutus; • füüsiliselt ebamugavad tingimused. Tähtis on leppida sellega, mis on ja mida muuta ei saa, ning õppida sellest tuleviku tarbeks.

34. Isiksuslikud erinevused Sotsiaalsed aktivistid – tahavad teha rohkem, kui lihtsalt aidata Kunstimeistrid – sisemiselt motiveeritud, esmase tähtsusega on professionaalne areng Karjeristid – otsivad edu, prestiiži, austust, finantsilist kindlustatust Enese-investeerijad – töötavad selleks et elada, on hõivatud isikliku eluga väljaspool tööd Suurim risk reaalsuse šokki kogeda on aktivistidel ja kunstimeistritel

35. Suhted Neuroteadus on näidanud, et suhted soodustavad tähelepanu, heaolutunnet, usaldamist ning vähendavad hirmu ja muret. Psühhiaatrid on märganud juhtide puhul, et suhete vähesus toob kaasa üksildustunde ja isolatsiooni ning muudab neid mitteusaldavaks, mittelugupidavaks ja rahulolematuks. Sotsioloogid ja terviseteadlased on leidnud, et eakad, kellel on rohkem sotsiaalseid suhteid, elavad kauem. Inimesed, kellel on head suhted teistega, on loovamad ja paremad probleemilahendajad. Suhted teistega omavad positiivset efekti, sest rahuldavad baasvajadusi austuse, tunnustuse, kuuluvuse, personaalse arengu järele. (Edward Hallower, 1998; Barbara L. Frederickson, 2003, Stallard, 2007)

36. Allikad • E.Rüütel, TLÜ magistriõppe materjalid 2012. “Tervise ja käitumise seosed” • Portaal Rajaleidja http://www.rajaleidja.ee/public/Suunaja/Grupinoustamine/Too_ja_tervis.pdf • Rajaleidja täiskasvanu osa. http://rajaleidja.ee/taiskasvanu/ • Tervis ja karjäär. 2008. http://rajaleidja.ee/tervisjakarjaar/ • Vaimne tervis ja riskikäitumine. 2011. SEYLE baasuuringu tulemused: http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Tervisevaldkond/Tervisepoliitika/Vaimne_tervis/V%C3%A4ljaanded/SEYLE_broz_FINAL.pdf