Download
1 / 21
210 likes | 470 Views
TTÜ virumaa KOLLED ž ÕIGUSÕPETUS. Rahvusvaheline (avalik) õigus ja rahvusvaheline eraõigus
E N D
Rahvusvaheline (avalik) õigus ja rahvusvaheline eraõigus Rahvusvaheline eraõigus on rahvusvahelisest avalikust õigusest oluliselt erinev distsipliin. Rahvusvaheline eraõigus tundub oma nimetuselt olevat rahvusvahelisele avalikule õigusele vastanduv. Siiski ei ole see nii, sest rahvusvaheline eraõigus ei ole tegelikult rahvusvaheline õigus, vaid hoopis siseriiklik õigus.
Rahvusvaheline eraõigus määrab ühe riigi õiguskorra siseselt, millise riigi õigust kohaldatakse juhul, kui õigussuhtes esineb nn välismaine element. Näiteks kui eraõigusliku lepingu üheks pooleks on välismaalane, kui ühe riigi kodanik lapsendab välismaal lapse. Kui räägitakse rahvusvahelisest õigusest, siis mõeldakse sellega alati rahvusvahelist avalikku õigust.
Praktikas tuleb sageli valida, kas kohaldada rahvusvahelist õigust või rahvusvahelist eraõigust. Siin kehtib üldreegel, et juhul kui õigussuhte osapoolteks on ainult riigid, tuleb kasutusele rahvusvaheline õigus; juhul kui õigussuhte osapoolteks on eraisikud, tuleb kasutusele rahvusvaheline eraõigus.
Rahvusvaheline õigus ja poliitika Vaheteoks rahvusvahelise õiguse ja poliitika vahel võib tuua, et rahvusvaheline õigus seab esiplaanile asja objektiivse vaatluse, loogilise analüüsi, reeglite samalaadse kohaldatavuse kõigile rahvusvahelise õiguse subjektidele nende vahel vahet tegemata. Rahvusvaheline poliitika seevastu seab esiplaanile vaid mõnede, aga mitte kõikide riikide huvid konkreetses situatsioonis, olenemata sellest, kas see huvi jääks samaks ka omades teist positsiooni. Teiste sõnadega, rahvusvahelise poliitika keskpunktis on eelkõige riigi hetkehuvid.
Rahvusvahelise õiguse spetsialiseeritumad valdkonnad Rahvusvaheline kriminaalõigus, mis sätestab üksikisiku vastutuse rahvusvahelisel tasandil rahvusvahelisele õigusele mittevastavate tegude eest. Rahvusvaheline mereõigus. Mereõigus paneb paika erinevad merealad ning reguleerib riikide õigusi ja kohustusi merealadel. fmg
Rahvusvahelise õiguse spetsialiseeritumad valdkonnad Rahvusvaheline majandusõigus on eriti suurt tähendust omandamas seoses Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) tegevusega. Sõjaõigus seab üles reeglid, mida sõdivad pooled on kohustatud järgima. Eelkõige on tegemist eeskirjadega, mis puudutavad sõjavangide ja tsiviilelanikkonna kaitset sõjaolukordades.
Rahvusvahelise õiguse olulisemad printsiibid Riikide suveräänsuse ja võrdsuse printsiip Riikide suveräärsus tähendab, et riik on oma tegevuses sõltumatu nii sisse- kui ka väljapoole. Sissepoole suunatud suveräänsuse all tuleb mõista absoluutset territoriaalset ja personaalset ülemvõimu oma riigi territooriumil ning selle absoluutse ülemvõimu teostamisel täielikku sõltumatust teistest riikidest.
Rahvusvahelise õiguse olulisemad printsiibid Ülemvõimu teostamine omal territooriumil tähendab, et: • Riigil on õigus teostada võimu kõigi riigi territooriumil elavate isikute üle; • Riigil on õigus vabalt kasutada ja käsutada riigi jurisdiktsiooni all olevat territooriumi; • Riigil on õigus nõuda teistelt riikidelt oma territooriumi puutumatuse tunnustamist.
Rahvusvahelise õiguse olulisemad printsiibid Väljapoole suunatud suveräänsuse all tuleb mõista riigi sõltumatust teistest riikidest oma välispoliitika määratlemisel ning rahvusvahelises suhtlemises. Riiki ei tohi sundida sõlmima talle mittesobivaid rahvusvahelisi lepinguid ning peale suruda rahvusvahelisi kohtumenetlusi, milleks ta oma nõusolekut andnud ei ole.
Rahvusvahelise õiguse olulisemad printsiibid Riigi suveräänsuse printsiibist tulenevalt on riigil õigus nõuda: • Oma esindajate puutumatuse järgimist. Riigi esindajad naudivad diplomaatilisi privileege ja immuniteete (puutumatust) ning sellest tulenevalt ei allu välisriigi kohtupidamisele ega vahistamisele välisriigis; • Puutumatust välisriigi kohtute ja ka rahvusvaheliste kohtute jurisdiktsioonist. Ühelgi
Rahvusvahelise õiguse olulisemad printsiibid riigil pole jurisdiktsiooni teise riigi üle ilma selle sõnaselge nõusolekuta ning ka rahvusvaheliste kohtute menetlustele saab riiki alluda vaid ta enda nõusolekul. - Oma kodanike elu ja vara austamist välisriigis. Selle reegli rikkumise puhul on tal õigus teostada diplomaatilist kaitset.
Rahvusvahelise õiguse olulisemad printsiibid Riikide võrdsus tähendab, et formaalselt eksisteerivad suveräänsed riigid võrdõiguslikult üksteise kõrval ning arvestavad üksteise õigusega. Võrdsus tähendab ka võrdsust hääletamisel ja muudes otsustamisprotsessides ning sõltumatust teistest riikidest oma ülemvõimu teostamisel. Võrdväärsus hääletamisel tähendab, et kõikide riikide hääl on võrdse osakaaluga, olenemata riigi suurusest.
Rahvusvahelise õiguse olulisemad printsiibid Oma suveräänsuse piiramisega ning rahvusvahelise õiguse vabatahtliku järgimisega seondub vastastikkuse printsiip, mis lähtub riikide suveräänsuse ja võrdõiguslikkuse printsiibist. Vastastikkuse printsiip on see, mis ühelt poolt mõjutab riike täitma täiesti vabatahtlikult ilma igasuguse sunnita rahvusvahelise õiguse reegleid, aga teiselt poolt on vastastikkuse printsiip seotud ka rahvusvahelise õiguse loomisega. Nimelt jõutakse rahvusvahelise õiguse loomiseni sageli
Rahvusvahelise õiguse olulisemad printsiibid just seetõttu, et vastuvõetud reegel kehtib vastastikkuse printsiibist tulenevalt kõigile osalisriikidele ehk on kantud kõigi osalisriikide huvidest saada mingit hüve või kanda ühiselt mingit kohustust.
Rahvusvahelise õiguse olulisemad printsiibid Teise riigi sise- ja välisasjadesse mittesekkumise printsiip. Mittesekkumise printsiibi kasutuseletulekul on teatud kriteeriumid. Nii on keelatud sekkumisega riigi sise- ja välisasjadesse tegemist alles siis, kui • Sekkutakse asja, mis on täielikult riigi ainupädevuses ning • Sekkumine kujutab endast jõu kasutamist või sellega ähvardamist.
Rahvusvahelise õiguse olulisemad printsiibid Jõu kasutamise ja jõuga ähvardamise keeld. Printsiibi eesmärgiks on relvastatud jõu ja sellega ähvardamise täielik kõrvaldamine rahvusvahelisest suhtlemisest.
Rahvusvahelise õiguse olulisemad printsiibid Tülide rahumeelse lahendamise printsiip. Tunnistatud on, et riigid on kohustatud aktiivselt otsima rahumeelseid lahendusi konfliktides.
Rahvusvahelise õiguse olulisemad printsiibid Inimõiguste austamine kujunes rahvusvahelise õiguse üldprintsiibiks pärast Teist maailmasõda. Praeguseks on kujunenud inimõiguste kaitsest rahvusvahelise õiguse subjektide üldkohustus, mida peab teiste rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustuste täitmisel järgima.
Primaarsete rahvusvahelise õiguse allikad • Rahvusvahelisi üld- ja erikonventsioone e rahvusvahelisi lepinguid, mis sisaldavad riikide poolt vabatahtlikult endale võetud õigusi ja kohustusi, • Rahvusvahelist tava e riikide poolt õigusnormina tunnustatud üldist praktikat ja • Õiguse üldpõhimõtted.
Sekundaarsete rahvusvahelise õiguse allikad • Kohtuotsused ja • Erinevate rahvaste kõrge kvalifikatsiooniga õigusteadlaste arvamused.
