REL2011 ja Eesti rahvarvu hindamine

1. REL2011 ja Eesti rahvarvuhindamine Ene-Margit Tiit

2. Sisukord • Loenduse korraldus ja ajakava • Keda loendati? • Küsimustik • E-loendus • Küsitlusloendus • Andmete turvalisus ja selle tagamine

3. Loenduse korraldus ja ajakava

4. Loenduse ajakava 31.12.2011 kell 00.00 – loendusmoment. • Loendatavad: kõik, kes sellel hetkel olid elus. • Kõik andmed (elukoht, haridus, töökoht, tegelik ja seaduslik perekonnaseis) loendatakse selle hetke seisuga. Loenduse etapid 31.12.2011—1.02.2012 internetiloendus (e-loendus) 2.02.2012—19.02.2012 esmane andmekorrastus 20.02.2012—31.03.2012 küsitlusloendus

5. Keda loendati?

6. Kaks võimalust rahvastikku määratleda • Kohalolev (faktiline rahvastik) Isikud, kes loendushetkel viibisid antud paigas (riigis). Ajalooline definitsioon, tänapäeval harva kasutatav. • Alaline rahvastik Isikud, kes antud paigas (riigis) loendushetkel alaliselt elavad. Tänapäeval valdavalt kasutatav, kasutatakse ka Eestis Alalise elaniku rahvusvaheline määratlus Riigi (asula) alaline elanik on inimene, kes on siin elanud vähemalt 12 kuud või kavatseb siia jääda vähemalt 12 kuuks.

7. Pendelrändaja Pendelrändaja on isik, kes töö (või õppimise) tõttu pendeldab töökoha (asula/ riigi) ja leibkonna elukoha vahel. Kui töötaval pendelrändajal on leibkond, kelle juures ta veedab suurema osa oma töövabadest päevadest, siis loetakse tema alaliseks elukohaks tema leibkonna elukoht (asula/ riik). Kõrgkoolis või keskkoolijärgses ametikoolis õppiva isiku alaliseks elukohaks on tema elukoht õppeasutuse asulas (riigis), mitte leibkonna elukoht.

8. Eestis loendati • Alalisi elanikke (püsielanikke) • Ajutisi elanikke (viibivad Eestis 3—12 kuud) • Aastail 2000—2011 Eestist lahkunud isikuid (loendatavate isikute lähisugulasi). Eesti rahvastikku kuuluvad ainult püsielanikud (1). Ajutiste elanike loendamine on traditsioon, lahkunute loendamine – esmakordne. • Loendati ka asustatud ja asustamata eluruume (aastaringseks elamiseks sobivad elamud ja korterid) ja määrati ka nende ruumikoordinaadid. • Loendati ka leibkondi, so ühist eluruumi ja ühiseid ressursse jagavaid inimeste rühmi (perekonnad, pered ja üksikult elavad isikud).

9. Küsimustik

10. REL küsimustik Eestis on oma riigi korraldatud rahvaloendustel (neid oli 11st neli – aastail 1922, 1934, 2000 ja 2011) küsimustikud olnud väga põhjalikud. REL2011 sisaldas isiku ja leibkonna kohta rohkem küsimusi kui ükski varasem loendus Isikuankeedi küsimuste arv on sõltuvalt vastajast 10—40, kõige rohkem neil, kellel on mitu elukohta, kes on elanud välismaal, on sünnitanud, räägivad murde- ja võõrkeeli. Kõik ankeedid ja kõik abitekstid olid kolmes keeles, vastaja võis ise keele valida.

11. REL 2011 ankeedid REL2011 jaoks on koostatud kaks ankeeti: • Leibkonna ja eluruumi ankeet; • Isikuankeet. Leibkonna ja eluruumiankeet täidetakse iga leibkonna (sh ka üksi elava isiku) jaoks ja samuti ka iga tühja eluruumi jaoks. Isikuankeet täidetakse iga Eestis loendatava isiku jaoks

12. Leibkond • Info leibkonnaliikmete kohta • Ees- ja perekonnanimi • Isikukood • Kas selles eluruumis elab osa nädalast või aastast ajutisi elanikke (nt endisi leibkonnaliikmeid)?* • Kas mõni Teie või Teie leibkonnaliikme lähisugulastest (nt vanem, laps, õde, vend, abikaasa/elukaaslane) lahkus Eestist 2000. aastal või hiljem ja elab praegu välismaal?* Iga leibkonnaliikme jaoks genereeritakse isikuankeet, mille võib täita isik ise või mõni leibkonnaliige. Lühike isikuankeet moodustatakse ka ajutiste elanike ja välismaale lahkunute jaoks.

13. Kes mõtles REL küsimused välja? Kolm allikat: • Küsimused, mille põhjal moodustatakse EUROSTATi kohustuslikud väljundtabelid (kõige tavalisemad loendusküsimused): Sugu, vanus, elukoht, kodakondsus, haridus, amet jne; eluruumi tubade arv, asustatus, mugavused; leibkonna koosseis ja leibkonnaliikmete vahelised sugulussuhted. • Eesti traditsioonilised küsimused (rahvus, emakeel, sünnitatud laste arv, elatusallikas, usk jne) • Huvigruppide poolt soovitatud uued küsimused (murdekeele oskus, vanemate ja vanavanemate sünnikoht, teine elukoht, välismaale lahkunud lähisugulased)

14. Isikuankeedi küsimuste päritolu

15. E-loendus

16. E-loendus – esmakordne iseloendus • Kas õnnestub loenduskeskkonda sisenemine? • Varasem kogemus (tuludeklaratsioonid), hea koostöö pankadega, võimaluste rohkus (ID-kaart, pangakoodid, mobiiltelefon) • Kas saadakse küsimustest aru? • Põhjalikud selgitustekstid, klienditoed telefonitsi, e-posti teel • Kas vastatakse adekvaatselt („lollitamine“) • Üle 200 loogikakontrolli, mis välistavad vead ja absurdsused • Kas inimesed on koostöövalmid? • Teavitus, sh jooksev info veebilehel. Tekkis sportlik hasart. • Kas süsteemid töötavad, ei teki tõrkeid? • „Tahhomeeter“ koormuse reguleerimiseks. Jooksvalt suurendati võimsust, ainus tõrge (20 min) oli 2.01.2012.

17. E-loenduse kulg (31.12.2011—1.02.2012)

18. Täitmise intensiivsuse jaotus ööpäeva jooksul

19. Täitmise intensiivsus 800 e-loenduse tunni jooksul (alustatud isikuankeete tunnis)

20. Isikuankeedi täitjate soo-vanuse jaotus

21. Veebis loendatute osakaal vanuserühmiti

22. Ise loendanud ja ise sisenenud

23. E-loenduse tulemus • Internetis loendati 66% kõigist loendatutest – teadaolevalt kõrgeim internetiloenduse osakaal maailmas 2010/2011 aasta loendusvoorus. • Kanadas – 55%, • Euroopa parimad – 40—50%. • Läti, Leedu – 30—35% • Internetis täidetud ankeetide kvaliteet oli väga hea. Küsitlusloendusel täpsustati vaid ca 1% internetis alustatud/ täidetud isikuankeetidest.

24. E-loenduse osakaal

25. Internetis ja küsitlusel loendatute vanusejaotus

26. Küsitlusloendus

27. Küsitlusloendus • Küsitleti neid leibkondi, mis ei olnud end internetis loendanud või kus kõik ankeedid ei olnud internetis korrektselt täidetud. • Kontrolliti üle asustamata eluruumid • Täpsustati kõigi eluhoonete ruumikoordinaadid Küsitlusloendus toimus sülearvutite ja GPS-seadmete abil. Kasutatav tarkvara võimaldas loendajate tegevust jälgida. Kogutud andmed saadeti regulaarselt (iga päev) kesksesse andmebaasi. Siin esines andmesidega tõrkeid, mis häirisid loendajaid, kuid ei ohustanud lõpptulemust.

28. Loendusankeetide täitmisele kulunud aeg minutites

29. Andmete turvalisus ja selle tagamine

30. Andmekaitse- ja turvameetmed • Internetiloenduse alguses toimus kõrgetasemeline turvaaudit, mis kinnitas laekunud loendusandmete turvalisust (lekkevõimaluste mõttes). • Eeltäidetud andmeid ei näidatud kellelegi peale isiku enda. • Andmeid säilitati ja edastati ainult krüptitud kujul, sellega olid küsitlusandmed kaitstud arvutivarguse ja –kaotuse eest. • Loendajad ei saanud lõpetatud ankeete avada/näha. • Andmetöötlejad ja –korrastajad ei näinud andmeid koos identifitseerivate tunnustega.

31. Rahvaloenduste üldine põhimõte • Rahvaloenduse andmeid kasutatakse ainult statistilistel eesmärkidel (ühesuunalise liikumise printsiip). • Rahvaloenduse andmeid ei anta ühelegi asutusele ega organisatsioonile (ka mitte Rahvastikuregistrile) • Rahvaloenduse isikuandmeid ei anta välja ühelegi inimesele (peale isiku enese, sedagi piirangutega), ka mitte lähisugulastele ega leibkonnaliikmetele. • Rahvaloenduse tulemused publitseeritakse avalikult, jälgides konfidentsiaalsuse reegleid, mis välistavad kaudse tuvastamise. Väljundtabelitesse ei märgita väga väikseid sagedusi.

32. Milleks on vajalik nimi ja ID-kood? Nime on kõigil rahvaloendustel alati küsitud, see on olnud vajalik duplikaatide kõrvaldamiseks. Tänapäeval kasutatakse selleks ID-koodi. ID-kood on vajalik ka registriandmete sidumiseks loendusandmetega. Nimi on abitunnus nende jaoks, kellel isikukoodi pole märgitud, neile leitakse ID-kood rahvastikuregistrist. See toimub automaatselt. Korrektselt täidetud ankeetidest eraldatakse automaatselt identifitseerivad tunnused (nimi, ID-kood) ja töötlusesse suunatakse anonüümsed ankeedid. E-loendusel korrektselt täidetud ankeete ei näe isikustatud kujul ükski inimene.

33. Tänan kuulamise ja kaasamõtlemise eest! 01.01.2006