Perekonnaseaduse eelnõu sotsiaalsete mõjude hindamise projekti aruande esitlus

1. Perekonnaseaduse eelnõu sotsiaalsete mõjude hindamise projektiaruande esitlus Eksperdid: Dagmar Kutsar, Helen Biin, Liis Hallik, Kairi Kasearu, Jüri Kõre, Margit Sutrop, Avo Trumm, Eveli Vavrenjuk EV Riigikogu Sotsiaalkomisjoni istung Toompea, 19. 02.2008

2. PKSE sotsiaalsete mõjude analüüsi vajalikkuse hinnang PKSE muutused kehtiva seadusega võrreldes on olulised ja abielusuhteid ja perekonnaelu reguleeriv mõju puudutab otseselt ca 500000 registreeritud kooselus elavat inimest, kellele kaudselt lisanduvad nii vabaabielupaarid, erinevates perekonnavormides elavad lapsed kui ka lähiajal pereloomeikka jõudvad noored ning hooldust vajavad eakad, seega PKSE puudutab eesti elanikkonna enamust. Sellest tulenevalt võimalike sotsiaalsete mõjude hindamine on vajalik

3. PKSE sotsiaalsete mõjude analüüsi eesmärk Pakkuda otsustajatele alusmaterjali teadmistepõhise otsuse langetamiseks • Esitada PKSEga kaasneda võivad olulisemad otsesed ja kaudsed sotsiaalsed mõjud indiviidi, perekonna ja ühiskonna tasandil • Tuua välja PKSE otsestest mõjudest tulenevad võimalikud käitumuslikud muutused indiviidide ja perekondade tasandil • Osutada riskidele ja ressurssidele, mis võivad süvendada või pehmendada negatiivseid tendentse – nii indiviidi kui ka perekonna tasandil • Kirjeldada mõningaid PKSE jõustumisega seotud võimalikke institutsionaalse korralduse muutusi keskendumisega sotsiaalhoolekandele, kohtute ja notarite tööle

4. PKSE sotsiaalsete mõjude analüüsi metoodika Mõjude analüüsis rakendatakse prognoosiva eelhindamise (ex ante) metoodikat • Perekonnaseaduse eelnõu mõjude väljaselgitamiseks konstrueeritakse erinevaid põhjus-tagajärg seoseid, mis tuginevad ekspertide teoreetilistele ja empiirilistele teadmistele Põhiküsimus • Milline on PKSE eesmärgistatud tegevuse mõju (positiivne või negatiivne, otsene või kaudne) indiviididele, perekondadele ja ühiskonnale tervikuna - sugude võrdõiguslikkuse ja laste huvide kaitse aspektidest lähtudes Teoreetiline lähtekoht • Perekondliku ja abielulise käitumise seaduspärasusi selgitavad sotsioloogilised ja sotsiaal-psühholoogilised teooriad, riskiühiskonna kontseptsioon Analüüsi empiiriline alus • Riiklik statistika ja sotsiaaluuringute andmed

5. Meetodi võimalused ja piirid Prognoosiva eelhindamise meetod võimaldab välja tuua vaid võimalikud mõjud ( inimeste tegeliku reaktsiooni prognoosimatuse tõttu ei saa esitatav mõjude loetelu olla kunagi täielik) • Aruandes on esitatud need mõjud, mille realiseerumise tõenäosust on ekspertgrupp pidanud oluliseks Ekspertide neutraalsus • Ekspertide isiklikud väärtused ja hoiakud on järelduste tegemisel püütud minimiseerida • Tähelepanu on püütud keskendada nii positiivsetele kui ka negatiivsetele võimalikele mõjudele nähtuse erinevaid aspekte silmas pidades Ekspertide konsensuslikkus • Kõik aruandes esitatud seisukohad on ekspertide rühma töökoosolekutel ühiselt läbi arutatud

6. Aruande ülesehitus Põhiosa • Mõjude analüüsi teoreetilis-metodoloogiline raamistik • Ülevaade seadusandlikest muutustest • PKSE olulisemate eeldatavate otseste ja kaudsete mõjude prognoos • Kokkuvõtlikud järeldused Analüüsitulemuste argumentatsioon • Põhiosas esitatud väidete teoreetilis-empiiriline tõendusmaterjal (numereeritud järelmärkused) • Lisad – sotsiaaluuringute analüüsid

7. PKSE sotsiaalsete mõjude analüüsi raam Valdkonnad • Varasuhted • Lapse ja täiskasvanu vaheline õigussuhe Subjektid • Abikaasad / mees vs. naine • Laps vs. Täiskasvanu • Perekonnagrupp Hindamise sihtmärgid • Sugupoolte vaheline võrdõiguslikkus • Lapse huvide kaitstus Mõjud • Otsesed/kaudsed • Positiivsed/negatiivsed (riskid/ressursid)

8. PKSE mõjude analüüsi tasandid Perekonna tasand - perekonnagrupi toimimine • perefunktsioonide tasakaalustatus (muudatuste mõju perekonna ühisele majandustegevusele, pereliikmete vahelistele suhetele ja perekonna kui terviku stabiilsusele, erinevate funktsioonide täitmisele) Indiviidi tasand - pereliikmete huvide kaitstus • vanemate ja laste õigussuhted (laste huvide kaitstus ja võrdne vanemaksolek) • sugupoolte võrdõiguslikkus (meeste ja naiste ressursside ja riskide muutumine) Ühiskonna tasand – ühiskonna jätkusuutlikkus • eetika ja väärtused üldisemalt (milliste hoiakute/ väärtuste esilekerkimist võiks eelnõu soodustada, milliseid pärssida) • ühiskonna jätkusuutlikkus üldisemalt (võrdsuse/ebavõrdsuse kasvamine või kahanemine; sündide arvu muutumine; tööhõivelisuse muutumine jne) • institutsionaalsed mõjud (milliseid probleeme võib seaduseelnõu rakenduslikus plaanis kaasa tuua)

9. Ülevaade tulemustest Eelnõuga muutub suures osas perekondlike suhete regulatsioon ja muutuvad teatud seni kehtinud regulatsiooni aluseks olevad põhimõtted • (+) Parem kooskõla teiste tsiviilõigust reguleerivate seadustega (eelkõige tsiviilseadustiku üldosa seadus) ja tsiviilõiguses valitsevate üldpõhimõtetega • (+) Eelnõu sisaldab mitmeid diskretsiooninorme, mida kehtivas õiguses ei ole • (-) Eelnõu regulatsioon on kehtivaga võrreldes komplitseeritum ja eeldab inimestelt kõrgemat õigusteadlikkust • (-) Eelnõu sisaldab üksikuid seadustehnilisi ja sisulisi küsitavusi, mis vajavad põhjalikumat analüüsi, et vältida eelnõu vastuvõtmise järel vajadust regulatsiooni koheselt muutma hakata

10. Ülevaade tulemustest (+) Eelnõu on kooskõlas mitmete sotsiaalsete muutuste suunaga • Ühiskondade demokratiseerumine • Individuatsioon (indiviid ühiskonna baasühik, vastutustvõttev sotsiaalne tegutseja) ja individualiseerumine (individuaalsete otsustuste laienemine läbirääkimiste baasil) ning nendest tulenev varasuhete selgem reguleeritus • Individuaalsete huvide kaitsmise vajalikkus, sh • lapse huvide eraldi väljatoomine lapse ja täiskasvanu õigussuhete suurema reguleerimise kaudu

11. Ülevaade tulemustest (-) Eelnõu sisaldab mitmeid sotsiaalseid riske, mille realiseerumine kahandab indiviidi heaolu, ohustab perekonnagrupi funktsionaalsust ja stabiilsust ning ühiskonna jätkusuutlikkust • Perekonnagrupi ühistegevuse ja ühisotsustamise marginaliseerumise oht • Peresisese ja soolise ebavõrdsuse võimalik kasv varasuhete ja võrdse vanemaksoleku aspektis • Perekonnastruktuuride mitmekesistumise taustal mittebioloogilise lapse huvide tähelepanuta jätmine • Üldine väärtuselise nihke toimumise võimalus ühiskonnas (üksikisiku ja grupiteadvuse vastandumine) • Õiguskindlustunde kahanemine (vanema abielulistes suhetes oleva elanikkonna osa hulgas)

12. Ülevaade tulemustest Sooline võrdõiguslikkus (+) Positiivsed mõjud avalduvad peamiselt väljaspool abielu sündinud lapsi üksi kasvatava vanema majanduslike garantiide mõningases suurendamises, elatisraha määramises vastavalt eluvajadusele ning mõlema partneri võrdses kohustuses perekonda ülal pidada (-) Muudatused, mis puudutavad registreeritud abielus olevaid inimesi (nii abielu vältel kui ka selle lõppemisel) ning vanemate suhteid lastega, on kantud soolise ebavõrdsuse suurenemise pitserist

13. Ülevaade tulemustest Lapse huvide kaitstus (+) Eelnõu võrreldes kehtiva seadusega reguleerib enam lapse kui subjekti õigusi, tagades potentsiaalselt lapsele senisest kõrgema heaolu taseme (-) Eelnõu jätab tähelepanuta ühendatud perekondade toimimise, seda just mittebioloogiliste laste ja vanemate vaheliste õigussuhete ja mittebioloogilise lapse huvide kaitstusega seoses (-) Suurem kallutatus emale proportsionaalselt suuremate õiguste andmise suunas; oht aktiivse isaduse ja võrdse vanemaksoleku retoorikale (eriti mitteabielulise suhte korral)

14. Ülevaade tulemustest PKSE võib esile kutsuda väärtus-normatiivse nihke ühiskonnas • toetab individualistlikku alget ühiskonnas • muudab majandushuvid abielus primaarseks teiste väärtuste (hoolivus, solidaarsus, usaldus) ees • süvendab abielul põhineva perekonnainstitutsiooni jätkuvat marginaliseerumist • riivab elanikkonna õiguskindlustunnet • PKSEga kehtestatav modifitseeritud varalahususe põhimõte ei ole kooskõlas avalikkuse ühisvararežiimi toetavate hoiakutega

15. Ülevaade tulemustest PKSE institutsionaalne rakendatavus • Lisab tööd juristidele ja notaritele, • kohtutele lisanduvad uued senisest erinevad kaasused • senised kaasused teisenevad • kokkuvõttes võib minna üksikindiviidile praegusest kulukamaks • Eeldab sotsiaalhoolekandes rakendatud perekonnaliikmete vastastikuse ülalpidamise kohustuse printsiibi ümbervaatamist • inimeste toimetuleku kindlustamine eeldab omavalitsuste rolli suurendamist

16. Ettepanekud • Kaaluda praegu kehtiva seadusjärgse vararežiimi kaasajastamise võimalust • Säilitada juba abielus olevate inimeste puhul kehtivast seadusest tulenev ühisvararežiim, andes valiku selle soovikohaseks muutmiseks • Rakendada soetisvararežiimi vaid sõlmitavatele abieludele kui võrdset võimalust erinevate vararežiimide vahel teadliku valiku tegemiseks • Teha nõudeõiguse kasutaja potentsiaalselt vajamineva rahalise ressursi ja sellest tuleneva nõudeõiguse kasutamise võimalikkuse analüüs • Üle vaadata lapse ja täiskasvanu õigussuhte regulatsiooni võimalused mittebioloogilise lapse huvide kaitse aspektist