SUPERVISIOONI KOGEMUSEST Tallinna Vaimse Tervise Keskuses Triin Vana

1. SUPERVISIOONI KOGEMUSESTTallinna Vaimse Tervise KeskusesTriin Vana

2. TVTK on Tallinna linna sotsiaalhoolekande asutus • Asutuse põhieesmärk on pakkuda ja arendada kvaliteetseid vaimse tervise teenuseid täiskasvanud psüühilise erivajadusega inimestele (erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenused – toetatud töö, igapäevaelu toetamine (päevakeskuses ja inimese kodus), toetatud elamine, perede koolitus ja nõustamine, esmahaigestunute toetus, kogemusnõustamine jm) • Asutuses töötab u 50 põhikohaga töötajat, 7-s struktuurüksuses. • Multidistsiplinaarne meeskond (sotsiaaltöötajad, õed, tegevusterapeudid, psühholoogid, pedagoogid, arstid) • Supervisiooni praktika asutuses alates 2002

3. Tallinna Vaimse Tervise Keskuse struktuur

4. Individuaalse supervisiooni praktika (ei ole regulaarne, toimub vastavalt vajadusele, kokkuleppel otsese juhi ja personalijuhiga) • Klienditöötajad - juhtumite analüüsiks - emotsionaalselt rasked juhtumid ja läbielamised - tõsise väsimuse ja läbipõlemise ohu korral • Juhid - kõikidel tasanditel juhi töö ja arengu soodustamiseks • noore juhi toetamine • kriis meeskonnas (paralleelselt meeskonna supervisiooniga) • raskused koostöös • motivatsiooni ja jõu taastamine • organisatsiooni olukorra, suhete ja koostöö hindamiseks • prioriteetide seadmiseks

5. Rühmasupervisiooni praktika 1 (regulaarne, planeeritakse aasta alguses sõltuvalt eesmärkidest ja vajadustest) Üksused ehk meeskonnad- võimalus kasutada regulaarset supervisiooni (arvestusega 9 x 2h/aastas) – iga meeskond/ juht otsustab superv. protsessi eesmärgi, viisi, superviisori • Juhtumite analüüsiks • töö sisu ja protsessi peegeldamine- analüüs mida tehti, mis on tagajärjed, teised võimalused, võrdlus teiste juhtumitega, tagasiside tööle ja tunnustus • kliendi ja iseenda parem mõistmine, oma reaktsioonide, kliendisuhte mõjude teadvustamine, toimetulek oma emotsioonide ja reaktsioonidega, läbipõlemise ennetamine • Üksusemeeskonnatööja töökorralduse edendamiseks, shtöösuhted, töökorraldus, rollid ja vastutus, klienditöö ja meeskonna eesmärgidjmt. Meeskonna kriisi puhul toetus kriisist väljatulekuks

6. Rühmasupervisiooni praktika 2 Juhid ja juhtkond - planeeritakse vastavalt vajadusele ja asutuse eesmärkidele • meeskonna supervisioon - – juhtide toetus – loovate meetodite kaudu üksteise toetamine - juhtide vahetusel - ühiste eesmärkide, väärtuste, ootuste selgitamiseks; rollid meeskonnas; koostöö ja avatud töökultuuri edendamine; juhile vajalikud kompetentsid- tugevused ja arenguvajadus, töö alluvatega jne • organisatsiooni supervisioon - (kõik juhid) muutuste protsessi soodustamine – ühine hinnang olukorrale, muutuste juhtimise plaan ja prioriteedid, igaühe roll - (juhtkond) struktuuri muudatus, juhtkonna loomine – vastutus ja rollid, kommunikatsioon, ootused juhtkonna tööle(-kultuurile) • meeskonna juhtide kovisioon – üksteise toetamiseks- töökoormus, palgad ja motivatsioon, töötajate toetamine ja motiveerimine, keeruliste töötajatega toimetulek jms

7. Miks supervisioon on aitajatele/ teenindajatele oluline? • Töötaja on ise “tööriist” ja osa protsessist - kui terve või rikkis see tööriist on, milline on vastikune mõju protsessis? • Aitaja fenomen • Sotsiaaltöötajad mängivad paroodiat üksteise probleemide ja stressiga. Tegemist on teatud salajase kokkuleppega sellest mitte rääkida” (Fineman, 1985)

8. Supervisioon üksi ei ole võluvits, sama olulised on ka teised töötajate toetamise, juhendamise ja kaasamise viisid • Asutusesisene tööjuhendamine • Klienditöö lähenemise meetodid - koolitus ja juhendamine • Koolitused • Arenduspäevad, töörühmad, projektid jm töötajate kaasamise viisid • Motivatsiooni ja tunnustusüsteem • Juhtimisalane konsultatsioon ja nõustamine väljast • Asutuse töökultuur ja õhkkond, sisekommunikatsioon • Jne jne

9. Supervisiooni ??? tulu • Klienditöö ja juhtimise kvaliteet • Okt 2011 EQUASS Assurance (Euroopa Sotsiaalteenuste Kvaliteedi märk) • Tagasiside klientidelt, rahastajatelt, koostööpartneritelt • Stabiilne personal, liikuvus peamiselt lapsehoolduspuhkusega soses • Kriisidest kiirem väljatulek – sellest õppimine • Töötajate pühendumus, motiveeritus, kaasarääkimine • Töötajate pädevus ja teadlikkus • Avatud õhkkond, probleemidest ja ootustest rääkimine • Koostöö ja sünergia üksuste vahel