90 likes | 275 Views
Projekti e-VÕTI uuringud. Meril Ümarik, Krista Loogma Tallinna Ülikooli Haridusuuringute Instituut. e-VÕTI uuringute blokk hõlmab 3 uuringu läbiviimist: Kutse- ja rakenduskõrgkoolide õpetajate küsitlus -“E-õppe kui innovatsiooni difusioon kutseõpetajate seas” (jaanuar – juuni 2007)
E N D
Projekti e-VÕTI uuringud Meril Ümarik, Krista Loogma Tallinna Ülikooli Haridusuuringute Instituut
e-VÕTI uuringute blokk hõlmab 3 uuringu läbiviimist: • Kutse- ja rakenduskõrgkoolide õpetajate küsitlus -“E-õppe kui innovatsiooni difusioon kutseõpetajate seas” (jaanuar – juuni 2007) • Juhtumiuuringud – “E-õppe edulood” (aprill-detsember 2007) • E-õppe monitooring kutseõpeasutustes ja rakenduskõrgkoolides – pilootuuring (jaanuar-juuni 2008)
I Õpetajate e-õppe alane küsitlus • Uuringu eesmärgiks oli uurida e-õppe kui haridusinnovatsiooni omaksvõttu kutse- ja rakenduskõrgkoolide õpetajate poolt • Küsitlus viidi läbi märtsi lõpp - aprill 2007 kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide õpetajate seas • Toimus e-küsitluse vormis, lisaks saadeti koolidesse 84 paberankeeti • Küsitluse valim moodustati juhuvaliku teel ning uuringusse oli kaasatud nii e-õpet rakendavad kui mitte rakendavad õpetajad • Välja saadeti 495 küsimustikku, tagasi on laekunud 272 õpetaja ankeedid • Raport uuringu tulemustega valmib juuniks 2007
Uuringu teoreetiliseks raamistikuks on innovatsiooniteooria. Everett Rogers. 1962. “Diffusion of Innnovations” Rakendatakse tema olulisemaid käsitlusi: I innovatsiooni omasvõtjate kategooriate käsitlus II innovatsiooni omaksvõtu etappide käsitlus I Innovatsiooni omaksvõtjate 5 gruppi: • innovaatorid • varajased omaksvõtjad • varajane enamus • hiline enamus • viivitajad Innovatsiooni omaksvõtjate käsitlus võimaldab kirjeldada erinevaid e-õppe omaksvõtjate gruppe õpetajate hulgas
II Innovatsiooni omaksvõtu etappide käsitlus Lähtuvalt kontseptsioonist ei tuleks käsitleda –õppe omaksvõttu kui akti, vaid kui 5-etapilist protsessi. 1. teadvustamine 2. veendumine 3. otsustamine 4. kasutuselevõtmine 5. kinnistamine Rogers’i käsitlus pakub raamistiku analüüsimaks e-õppe senist rakendamist kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides
Kesksed uurimisküsimused: • Milliseid e-õppe omaksvõtjate gruppe võib hoiakute alusel kutsekoolide õpetajate hulgas eristada? • Millisesse innovatsiooni omaksvõtu faasi saab erinevaid õpetajate gruppe paigutada? • Millised on erinevate õpetajate gruppide e-õppe rakendamispraktikad? • Milline on õpetajate koolitusvajadus? • Millised tegurid motiveerivad erinevaid õpetajate gruppe e-õpet rakendama? • Millised on peamised e-õppe rakendamist takistavad barjäärid? • Kuidas mõjutab koolikeskkond e-õppe rakendamist?
II Juhtumiuuringud “E-õppe edulood” (aprill-detsember 2007) Juhtumiuuringute eesmärgiks on uurida süvitsi põhjusi ja tegureid, mis konkreetses kooli kontekstis mõjutavad e-õppe rakendamist Kesksed uurimisküsimused: • Kuidas on e-õpe konkreetses kooli kontekstis arenenud ning mis on seda soodustanud või takistanud? • Kuidas on e-õppe rakendamine seotud kooli konteksti erinevate teguritega nagu koolijuhtimine, infrastruktuur, tugistruktuur, koostöö jms? • Milliseid uusi ideid võivad innovaatilised praktikad pakkuda e-õppe arenduseks teistes koolides?
Juhtumiuuringud viiakse läbi 7 kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolis Meetod: intervjuud + koolide arengukavade jt dokumentide analüüs Pooleldi struktuuritud intervjuud viiakse läbi erinevate osapooltega – koolijuht, haridustehnoloog(id)/IT tugiisik(ud), õpetajad ja õpilased. Juhtumiuuringute intervjuud viiakse läbi mai-juuni 2007 Uuringu raport valmib detsember 2007
III E-õppe monitooring kutseõpeasutustes ja rakenduskõrgkoolides (2008) • Pilootuuringu eesmärgiks on töötada välja ja piloteerida e-õppe seire metoodika, mida saaks edaspidi kasutada e-õppe dünaamika regulaarseks mõõtmiseks kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides • Monitooringu indikaatoreid aitavad täpsustada kahe eelneva uuringu tulemused • Monitooring saab toimuma e-küsitluse vormis • Sihtrühmaks on õpetajad ja haridustehnoloogid/IT tugiisikud