Eesti vene õppekeelega koolide gümnaasiumiastme üleminek eestikeelsele aineõppele Irene Käosaar

Eesti vene õppekeelega koolide gümnaasiumiastme üleminek eestikeelsele aineõppele Irene Käosaar Haridus- ja Teadusministeerium Ida-Viru Noortefoorum Jõhvis 2008

Õppeaasta 2007/08

ÜLEMINEKU JURIIDILINE ALUS Vabariigi Valitsuse määrusega 23.novembrist 2007 sätestati, et alates 2011/2012 õppeaastast peab kõigi eesti keelest erineva õppekeelega munitsipaal- ja riigikoolide gümnaasiumiastme õppekava sisaldama vähemalt 57 eestikeelset kursust. See tähendab „Eesti keele” (9) kursusi, kooli valitud eestikeelseid kursusi ja üleriigiliselt kohustuslikke eestikeelseid kursusi: “Eesti kirjandus” (1 kursus), “Ühiskonnaõpetus” (2 kursust), “Muusika” (3 kursust), “Eesti ajalugu” (2 kursust) ja “Geograafia” (3 kursust). Üleminek on paindlik – üleriigiliselt kohustuslike ainete järjekorra valikus on kahe aine puhul koolil valikuvõimalus, 37 kursuse üleminekuaja kohta teeb otsused ajavahemikul 2007–2011 kool.

OLUKORRA KIRJELDUS Kõik 62 vene õppekeelega gümnaasiumi Eestis, kus sel aastal avati 10.klass, õpetavad eesti kirjandust eesti keeles. 2007/08.õppeaastal õpetatakse Eesti vene õppekeelega gümnaasiumides lisaks eesti kirjandusele eesti keeles veel 23 ainet, neist populaarsemad on muusika (18 koolis), kehaline kasvatus (16 koolis), kunstiõpetus (8 koolis), ühiskonnaõpetus (7 koolis) ning ajalugu (5 koolis).

Kogenud õpetajad arvavad, et…

… tunnis … … on oluline arvestada õpilaste keelelist taset ja teha tund kõigile keeleliselt mõistetavaks … pöördub õpetaja õpilase poole ainult eesti keeles ja tunnustab õpilastepoolset eestikeelset pöördumist … võib vajadusel õpilane pöörduda õpetaja poole vene keeles – on oluline mitte pärssida huvi aine vastu … on tähtis kasutada õpilasi aktiviseerivat metoodikat ja materjali võimalikult rohkem näitlikustada … on oluline pöörata tähelepanu keeleliste eesmärkide seadmisele kõigi osaoskuste lõikes

… tunnis … … on oluline pöörata tähelepanu keeleliste eesmärkide seadmisele kõigi osaoskuste lõikes … tuleb õpilasele anda võimalus ise avastada, uurida ja analüüsida … peab õppimine toimuma stressivabas, rõõmsas õpi-keskkonnas, kus õpetaja ja õpilased annavad positiivseid hinnanguid … peab õpetaja selgelt eesmärgistama tegevused ning sõnastama enda jaoks soovitud tulemuse

… neid on aidanud … … tunnikülastused ja nende analüüs … koolitused … praktika - kogemuste tekkimine aja jooksul … kolleegide toetus, nõuanded, heakskiit … koos kolleegidega tundide planeerimine ja läbiviimine … töö praktikantidega, mis on heaks reflektsiooniks … tagasiside enda tundidele … enesetäiendamine erinevate infoallikate abil (kirjandus, ideed internetist jne.) … head suhted naaberkoolidega … siiras armastus aine vastu ja sellest tulenev soov õppida, lugeda ja lastele sellest jutustada

… kitsaskohad, mis vahel esinevad on … … tunni ettevalmistuseks kuluv suur aeg … õpilaste keeletaseme ja motiveerituse erinevus – nõrgema keeletasemega õpilaste tõttu on ainetund vahel primitiivne … lüngad õpetaja keeleoskuses – kompleksid, ladusa keelekasutuse puudumine, raske leida sõnadele vasteid, ei ole võimalik rikkalik keelekasutus … õpilaste vähene keelepraktika … kogemuste vahetamise võimaluste nappus … õpilaste keelelisele tasemele vastavate õppe-materjalide nappus ja riikliku õppekava ülekoormatus

Märksõnad Õpetaja Õpilane Kolleegid Usk endasse Ühine keel Armastus Hoolimine Motivatsioon Õppevara Toetus Julge pealehakkamine

Rühmatöö kokkuvõte Õpilased arvavad, et…

… kõigil on haridussüsteemis võrdsed võimalused – Eesti kool tagab hea hariduse … kõik sõltub noorest endast – kellel on soov ja motivatsioon õppida, sellel on ka need võimalused … koolid on väga erinevad – õpilaste võimalused sõltuvad sageli õpetajatest ja kooli juhtkonnast … haritud inimene peab teadma teisi keeli ja kultuure … haridussüsteem peab tagama võimalused omandada koolis vähemalt kolm keelt

… pole oluline, mis keeles ainet õpetatakse – oluline on, et oleks kvalifitseeritud õpetaja ja ei kannataks aineteadmised … peab toetama vene kodukeelega noori kõrgkooli astumisel, et keeleline tegur ei saaks olema peamine, mille alusel erialavalik tehakse … tuleb tõhustada karjäärinõustamist, et noored suudaks teha infotulvas õigeid valikuid … tuleb tõhustada koolivälist tegevust – ekskursioonid, ühisüritused, laagrid, foorumid

… õppekavas on palju infot, mis tuleks teha õpilasele mõistetavamaks ja luua seosed – mahtu vähendada ei tohi, hea haridus on oluline … sallivus on oluline mõiste ja tähendab teiste mõistmist ja enda austamist … paljud pinged tulevad õpetajatelt ja vanematelt, neil endil on päris lahe elada

Märksõnad Õpetaja Direktor MINA ISE Kool Usk endasse Kolm keelt Armastus Hoolimine Hea haridus Motivatsioon Sallivus Toetus Julge pealehakkamine

Õppeaasta 2008/09

2008/09 õppeaastal kohustuslikud eestikeelsed ained

Eesti keeles õpetatavate ainete arv vene õppekeelega koolides

Eesti keeles õpetatavad riiklikus õppekavas kohustuslikud ained (lisaks 2008/09 õ/a kohustuslikele 9 ainet)

Valikainete arvelt eesti keeles õpetatavad ained (kokku 21 ainet)

Väljakutsed Õpetajate jätkuv koolitamine nii põhi-, täiend-, kui ümberõppes Noorte õpetajate toetamine vene õppekeelega kooli suundumisel (sh praktika võimaluste loomine) Õppevara koostamine Uue riikliku õppekava kokkulepete sõlmimine (N tunnijaotusplaani osas) Riigieksamite keele otsustamine Kooliväliste tegevuste toetamine

Tänan tähelepanu eest! Irene Käosaar irene.kaosaar@hm.ee

Eesti vene õppekeelega koolide gümnaasiumiastme üleminek eestikeelsele aineõppele Irene Käosaar