B- grupi vitamiinide puudusega seotud muutused suu limaskestas Ann Kaleviste

1. B-grupivitamiinidepuudusegaseotudmuutusedsuulimaskestas Ann Kaleviste stomatoloogia 2. kursus õppejõud Ave Minajeva

2. Vitamiinid on... ...elukshädavajalikudbioaktiivsedühendid ...kestvaldefitsiidilkahjuliku mõjuga organismile ...asendamatudmikrotoitained ...megadoosidekorraljaebaadekvaatselkasutamiselkahjulikud ...eiasendateisitoitaineid

3. B-GRUPI VITAMIINID: 8vesilahustuvatvitamiini. Nendehulkakuuluvad B1, B2, B3, B5, B6, B7, B9 ja B12. Funktsioon: toetabrakkudeainevahetust, aitabsäilitadatervetnahkajalihastoonust, suurendabimmuun- janärvisüsteemi, edendabrakkudekasvujapaljunemist, aitabvältidaaneemiatjavähendabkõhunäärmevähkihaigestumiseriski. Defitsiitvõibtekkidaliigsestalkoholist, tubakast, kohvist, antibiootikumidestjm. Allikad: piim, maks, kala, munad, pärm, juust, köögiviljad jm.

4. B-grupivitamiinidedefitsiidipõhjused: Stress: emotsionaalne, füüsilinejavaimne Töödeldudtoit Rafineeritudsuhkur Ravimid (ntmitmedtuberkuloosivastasedravimid) Toksiinid (niikeskkonnamürgidkuiisiklikudhooldustooted) Alatoitlusjadieet Tasakaalustamataühekülgnetoit Kõrgenenudvajadus on väikelastel, rasedatel, vanuritel, imetavatelnaistel, taimetoitlased

5. B vitamiinivaegusevältimiseks: Mitmekülgnetoitumine Eisöörafineeritudsuhkrut Söö vähemtöödeldudtoitu Stressivältimiseksleiahobi, käianõustamiselvõimediteerimas Hoidukohvijoomisest Söörokem B-grupivitamiinesisaldavaidtoiduaineid – täisteravilja tooted, liha, maksjne Ole kannatlik. Vitamiin B defitsiidikujuneminevõtabkauaaega, mistõttukulubaega ka probleemilahendamiseks. Raskejuhtudelvõibkuludaaastavõinii, kooskergemadjuhtudelvõib see võttapaarpäeva.

6. B-grupivitamiinide puudusegaseotud häired: B vitamiinidepuudusedvõivadtuuasuupõletikkeja keelepõletikke. Suulimaskestaletekivadvillidjahaavandid ningvärvusmuutub. Võimalikudtüsistusedsuuõõnes: Süljenäärmetedüsfunktsioon– süljeeritushäiritud, kaasnebkserostoomiaehksuukuivus Glossiit– keelepõletik, keel on vaarikapunane, tursunudjavalulik Gingiviit– igemepõletik, igemedpunetavad, veritsevad, valutavadja on tursunud. Hambakinnituslõualuusseei ole kahjustatud Parodontiiti– igemepõletikjaprogresseeruvperiodontaalligamendijaaleolaarluudestruktsioon, misviibviiahambakaotuseni Kandidoosi – suuõõnelimaskestapõletik Glossodüünia– keelevalu Lichen planus– ämblikuvõrgutaolisedsinakasvalgednahaaluskoerebendid, helekatt, haaratud on alati ka suulimaskest Nurgastomatiitehkangulaarseheiliit– kahjustusedsuunurkades, esinebvalulikkusjapunetus Stomatiit – haavanditegakulgevsuupõletik, villidkurgulael, pehmelsuulael, mandlitel (10% populatsioonist, levinudüliõpilaste seas!)

7. Vitamiin B 2 ehkriboflaviinidefitsiit: pragunevadjakatkisedsuunurgadjahuuled glossiit, stomatiit, nurgaheiliit neelupõletik, kurguvalu, turseneelujasuulimaskestas

8. Vitamiin B3 ehk niatsiinidefitsiit: igemetevalulisus punetavjapaisteskeeleots haavandid glossiit nurga heiliit mukosiit stomatiit haavandilinegingiviit keelepapillideatroofia glossodüünia glossiit

9. Vitamiin B 5 ehk pantoteenhape Vitamiin B5 puuduspõhjustab "mustakarvasekeelehaigust" ningsuujakeelelimaskestadehäiret. Mustakeelehaigus, tuntud ka kuiblack hairy tongue võilingulavillosanigra: papillaaefiliformisehkniitnäsadketendavad, keel on pealtmustavärvusegakaetud, kusjuuresvärvusvarieerub, võib olla ka valge, roosa, pruunvõiroheline.

10. Vitamiin B 6 ehkpüridoksiini defitsiit: • suunurkadelõhenemine • nurgastomatiit • glossiit • glossodüünia • suu on valulik, kõrvetav • ja kuiv

11. Stomatiit Vitamiin B 10, B11 ehk foolhappe defitsiit: Foolhappedefitsiiditunnustehulgastleiab ka suunurkadehaavandidjakeelepõletiku. Vitamiinipuuduselesinevadstomatiit, mukosiit, risk kandidoosile, igemepõletik, glossiit, haavandilinegingiviit, atroofia, glossodüünia. Suu on valulikjakõrvetav. Keeleküljed on punasedjapaistesningkeelel on kahvatudlaigud.

12. Vitamiin B 12 ehk kobalamiini puudus: valulisedjapragunenudhuuled kuiv keel angulaarneheiliit mukosiit stomatiit valulikvõikõrvetavsuu igemeverejooks suulimaskestaepiteelidüsplaasia(rakkudekasvuhäirumine) paresteesiasuus (“sipelgad”, nõelatorked, värin) glossiit haavandilinegingiviit keelepapillideatroofia glossodüünia keele on punane, silejaläikiv kserostoomia (suukuivus).

13. Kasutatudkirjandus: • MihkelZilmer, ElloKarelson, TiiuVihalemm, AuneRehema, KerstiZilmer. Inimorganismibiomolekulidjanendemeditsiiniliseltolulisemadülesanded, inimorganismi metabolism, sellehäiredjahaigused. Tartu, 2010. • MihkelZilmer, TiiuVihalemm, UrmasKokassaar, Andres Pulges. Vitamiinid. Tartu, 1996. • http://chetday.com/vitaminbdeficiencies.html • http://eestiarst.ee/static/files/056/ea0912lk797-801.pdf • http://emedicine.medscape.com/article/1075227-overview • http://medicina.bestit.ee/bw_client_files/medicina/public/pdf_book_chapters/9_7-9.pdf • http://www.24tundi.ee/?id=226305 • http://www.dentistry.leeds.ac.uk/biochem/lectures/nutrition/Intro/oral_symptoms.htm • http://www.med24.ee/eesti/apteeker/article_id-8048 • http://www.profpetcorporation.com/ee/kennels-favourite/nutrition-information • http://www.tervitus.ee/index.php?page=vitamiinid

14. AITÄH!