Horisontaalsed teemad (HT)

1. Horisontaalsed teemad (HT) Sotsiaalministeerium ESF osakond 05.09.2014

2. Sissejuhatus • Miks need teemad on olulised? • Euroopa Liidus peab HT-sid läbivalt käsitlema kõikides rakenduskavades. Ükski EL-i toetatud tegevus ei tohi horisontaalseid teemasid negatiivselt mõjutada. • Mis need teemad on? • EL tasandil kokku lepitud olulised väärtused, mida tuleb arvesse võtta ning võimalusel toetada (ei ole kohustuslik!). • võrdsed võimalused, • infoühiskonna edendamine, • keskkonnahoid, • regionaalne areng, • kodanikuühiskonna edendamine. • Mis on nende väärtus? • moodustavad 38% mõjuulatuse kriteeriumist • mittearvestamisel võib kaotsi minna 3 väärtuslikku punkti • integreerige HT-d elluviidavatesse tegevustesse ja arvestage nendega

3. Teemadest lähemalt

4. HT hindamine • 2013-2014 viis Tartu Ülikool RAKE läbi Sotsiaalministeeriumi ESF osakonna poolt tellitud hindamise „Horisontaalsete teemade ja ESF spetsiifiliste teemade  hindamine prioriteetses suunas „Pikk ja kvaliteetne tööelu““ • Põhilised tähelepanekud: • eelkõige on vaja suurendada teadlikkust horisontaalsetest teemadest. Koos sellega paranevad nii nende arendamise tõhusus kui muutub mõistetavamaks nende arendamise tähtsus • kaasajastada juhendeid • kaasata rohkem eksperte • koguda ja levitada häid praktikaid • koolituste korraldamine taotlejatele • selgemad nõuded aruandlusele • Hindamisraport on kättesaadav: http://esf2007.sm.ee/index.php?id=138

5. Võrdsed võimalused (1/1) Soolise võrdõiguslikkuse edendamine ei ole vaid naiste huvides - sooliselt tasakaalustatum ühiskond on elujõulisem ja tervem. Eesmärgid: • naiste ja meeste majandusliku sõltumatuse tagamisele; • naiste ja meeste võrdsemale osalemisele otsustamisel; • töö- ja pereelu ühitamisele; • sooliste stereotüüpide vähendamisele; • töö- ning haridusturu soolise segregatsiooni vähendamisele; • naiste ja meeste palgavahe vähendamisele; • ebasoodsamas olukorras olevate isikute ja gruppide aktiivsele osalemisele ühiskonnas, sealhulgas juurdepääsule koolitustele ja tööturule.

6. Võrdsed võimalused (1/2) Sagedamini esinevad väärarusaamad ja ekslikud tõlgendused • Projektis osalevad vaid naised => soolisele võrdõiguslikkusele suunatud projekt. • Projektis osaleb mehi ja naisi võrdselt => soolisele võrdõiguslikkusele suunatud projekt. • Projektis on suunatud tegevused muuhulgas töö ja pereelu ühitamisele, kuid pakutavate tegevustega suurendatakse soolisi stereotüüpe. • Projektis pakutakse naistele koolitust, kuid seda võimaldatakse vaid nö traditsioonilistel naiste erialadel ja/või madalapalgalistel erialadel.

7. Võrdsed võimalused (1/3) Näited projektidest ja programmidest: • positiivset mõju soolise võrdõiguslikkuse edendamisele on selgitatud sellega, et „HIV-positiivsete inimeste ja sõltuvushäiretega inimeste nõustamisteenused on välja arendatud ja kättesaadavad nii naistele kui ka meestele“. või • „Programmi raames loodud karjääriinfotoad on avatud ja nende kaudu pakutakse tööotsinguabi kõikidele klientidele.“ • Selgitus: Mõlemal juhul eksitakse selle vastu, et kui teenus on ühtlaselt kättesaadav kõikidele, siis see tähendab, et ta ei soosi ebasoodsamas olukorras inimesi. Soolise võrdõiguslikkuse edendamisena oleks neid tegevusi sellise tulemusega (teenus on kõigile kättesaadav) saanud tõlgendada siis, kui oleks näidatud, kuidas kumbki teenus ei olnud varem kas naistele või meestele kättesaadav ning nüüd on. (HT hindamine 2014: 36)

8. Infoühiskonna edendamine (2/1 ) • rohkem teavet hoitakse, teisendatakse ja edastatakse digitaalkujul; • rohkem inimesi saab digitaalsele teabele ligi; • tänu IKT-le on vähenenud rutiinne töö; • mingi protsess ühiskonnas on muutunud IKT abil kiiremaks, odavamaks ja/või kvaliteetsemaks; • tarkvara väljatöötamine; • erinevate teenuste pakkumine läbi IKT lahenduste; • juurdepääsu laiendamine IKT võimalustele (nt internetipunktid), andmekaitse alased arendused, arvutikasutusoskuste suu.rendamine

9. Infoühiskonna edendamine (2/2) Näited projektidest ja programmidest • Seda, kui projektitegevuse juures suheldakse elektrooniliste vahendite abil (e-post, Facebook jne), projekt kasutab elektroonilisi abivahendeid (nagu projektor) või hoiab projekti dokumentatsiooni elektrooniliselt, ei saa pidada infoühiskonda arendavateks tegevusteks. • Selgitus: Põhimõtteliselt võib teatud piires möönda, et kui välja arendatakse mõni elektrooniline nõustamisteenus, siis on see infoühiskonda arendava mõjuga. Kuid seda vaid siis, kui uus teenus toob kaasa efektiivsuse kasvu ja rakendab IKT-d teenuse kvaliteedi tõstmiseks, mitte ei piirdu lihtsalt sellega, et kliendiga ei suhelda enam näost-näkku, vaid kasutatakse selleks e-posti vmt abi. Seega kriitiline piir jookseb selle vahel, kas projekt lihtsalt kasutab infotehnoloogilisi vahendeid, misjuhul ei ole tegu infoühiskonna arendamisega, või arendab IKT-d ennast või selle toel välja uue teenuse, misjuhul tegevus kvalifitseerubki uue IKT lahenduse arendamise või rakendamisena. Sel on (potentsiaalselt) infoühiskonda arendav mõju, mille realiseerumine sõltub taas lahenduse kvaliteedist. (HT hindamine 2014: 44-45) • Sama kriitikakehtib ka e-õppe ja audiovisuaalsemeediakasutamise kohta. • Selgitus: Tegu on vaid tehniliste lahendustega, mille rakendamine ise veel ei too automaatselt kaasa infoühiskonda arendavat mõju. See mõju on võimalik saavutada selle kaudu, mida nende vahenditega edasi antakse ja kuidas neid vahendeid kasutatakse. Kui tegu on väga atraktiivselt teostatud lahendusega, siis võib ka vorm mõningase efekti anda, kuid need juhtumid on siiski pigem erandlikud. (HT hindamine 2014: 45)

10. Infoühiskonna edendamine (2/3) • Infolehe või mõne muu trükise väljaandmist ei peeta enamasti infoühiskonda arendavaks, kuid nii nagu eelnevate tegevuste juures, võib teatud juhtudel sisust tulenevalt ning paralleelselt ka internetis avalikult kättesaadav väljaanne olla infoühiskonda arendava mõjuga. (HT hindamine 2014: 45) • Positiivse mõjuga infoühiskonna arendamisele on need tegevused, kus loodi ja rakendati mõnda IKT lahendust projekti tegevuste arendamiseks (sotsiaalteenuste ja -toetusteandmeregister (STAR); tervisestatistika ja terviseuuringuteelektroonilineesitlussüsteem; Töötukassa iseteenindusportaal), aga ka turunduseks. Mõnes projektis kombineeriti viimast ettevõtluskoolitusega ning sel võivad olla mõjud ka teistele horisontaalsetele teemadele. • Näiteks arendati ühes projektis koduleht, mille kaudu said ettevõtluskoolitust saanud naised oma tooteid müüa. Kodulehte kasutatakse ja selle abil müüakse oma tooteid jätkuvalt. See on hea näide oskuslikult IKT-d kasutavast jätkusuutlikust projektist, millel on võrdseid võimalusi edendav mõju nii töötuse kui soolise võrdõiguslikkuse seisukohast. (HT hindamine 2014: 45)

11. Keskkonnahoid (3/1) • keskkonnaseisundiparanemine võikeskkonnaemissioonidevähendamine; • ressursside säästliku kasutuse toetamine, ümbertöötlemise ja taaskasutuse laiendamine, keskkonnasõbralike tehnoloogiate kasutuselevõtt jms; Hindamisraportist: • keskkonnahoidu on võimalik edendada igas eluvaldkonnas, kuid see eeldab oma tegevuse keskkonnamõju lahtimõtestamist; • eriti olulised ja mõjukad võiks olla koolitustel käsitleda ja koolituskavadesse lisada: energiatarve töökohtadel (nt elektri ja autokütuste kokkuhoid), säästvad töövõtted, ressursside kasutamise efektiivsus, keskkonnateadlikkus ja säästvad eluviisid; • projekti enda keskkonnamõju vähendamiseks ette võetud sammud. .

12. Keskkonnahoid (3/2) Näited projektidest ja programmidest • Kaheldava mõjuga on koolituse käigus säästetud paberi, energia jne nimetamine. • Selgitus: Kui seda reaalselt tõesti tehti ning oma säästvat käitumist koolitatavatele eeskujuna näidati ja sealjuures käsitleti näiteks ka seda, kuidas koolitatavad ise saaks samuti oma elu säästvamaks muuta ning nõnda ka finantsvahendeid kokku hoida, siis võiks sel tõesti keskkonnahoidu (ja -teadlikkust) edendav mõju olla. Selline käitumine peaks olema tänapäeval norm ning seetõttu ei nähtu siit olulist lisandväärtust. (HT hindamine 2014: 41) • Koolitusel sorteeriti prügi, materjale ei trükitud paberil välja jmt. • Selgitus: Esmalt on loomulik, et selliselt käitutakse nagunii, teiseks on selliste tegevuste otsene keskkonnamõju konkreetsel üritusel või projektis sageli väike ning neile tekib tähtsus alles siis, kui nad on osalejatele lahti mõtestatud ja neid on kasutatud keskkonnateadlikkuse tõstmiseks. Vastasel korral võib tekkida olukord, et projektimeeskond küll ei trüki materjale välja, aga seda teeb iga koolitatav ise. Kokkuvõttes kulub sama kogus paberit, kuigi projektimeeskond väidab, et seda hoiti kokku. (HT hindamine 2014: 41)

13. Keskkonnahoid (3/3) • Väga keeruline on pidada keskkonnahoiu arendamiseks seda, kui koolitusel tutvustatakse keskkonnast tulevaid terviseriske või töökeskkonda. • Selgitus: Kummagi seos keskkonnahoiuga on olemasoleva info põhjal meelevaldne (terviseriskide käsitlemine on tervishoiu, mitte keskkonnahoiu teema ja töökeskkonna tutvustamine on liiga laia tähendusega) ning vastupidises veenmiseks peaksid projektijuhid esitama detailse koolituskava. (HT hindamine 2014: 41) • Keerukas on hinnata IKT sektori arendamist või arenemist ja selle mõju keskkonnahoiule. Päris sagedased olid põhjendused, et kuna projekti käigus suheldi internetis, siis seeläbi hoiti kokku muid ressursse. • Selgitus: Reaalne ja mõõdetav efekt on selles, kui sellise suhtlusviisi tõttu jäävad ära autosõidud. (HT hindamine 2014: 41) • Kõige suurema positiivse mõjuga tegevusteks võiks lugeda neid, mis on suunatud ettevõtete töö efektiivsemaks muutmisele või on seotud otseselt mõõdetava keskkonnamõju vähendamisega. • Viimaste hulka kuuluvad kõik kütusekulu kokkuhoidvad projektid (sh näiteks kaugtöökeskused), aga ka taaskasutuskeskuste arendamised. Esimeste hulka kuuluvad nii tööandjate ja ettevõtetega seotud projektid (keskkonnasäästlik ettevõtlus, sotsiaalne vastutus, keskkonnajuhtimissüsteemide juurutamine jne) kui ka töötajatele säästvate töövõtete ja tehnoloogiate õpetamine. (HT hindamine 2014: 41)

14. Regionaalareng (4/1) • regionaalset arengut toetavad tegevused on suunatud kas teatud piirkondlike kitsaskohtade leevendamisele, arengueelduste toetamisele või piirkondlike erinevuste vähendamisele: • avalikele teenustele ligipääsetavuse osas; • elukeskkonna kvaliteedi osas; • töö, hariduse, erinevate teenuste ja eneseteostusega seotud valikuvõimaluste osas; • töökohtade loomise ja tööhõivetaseme osas; • majandusarengu osas; • inimressursi arengu osas; • ühendus- ja kommunikatsioonivõimaluste asjus

15. Regionaalareng (4/2) Näited projektidest ja programmidest • Üheks tüüptegevuseks regionaalarengu osas on teabepäevade korraldamine maakondades. • Selgitus: Selliste tegevuste sisukust horisontaalse teemade arendamisel ei ole võimalik hinnata ilma põhjaliku ürituse sisusse süüvimiseta. Regionaalarengu edendamise teemat on paremini toetanud eelkõige sihistatud tegevused nagu kohaliku tasandi ametnike koolitused, et suurendada nende kvalifikatsiooni ja seeläbi teenuse osutamise kvaliteeti. (HT hindamine 2014: 38) • Näiteks ei saa pidada regionaalarengut toetavaks seda, et inimesed kõigist piirkondadest võisid mingist tegevusest osa võtta. • Selgitus: Selline passiivne võimalus ei mõjuta regionaalset arengut nagu ei mõjuta seda ka lihtsalt tõik, et mingit infot (enamasti projekti enda kohta või koolitusvõimaluse kohta) levitati laialt (sh internetis). (HT hindamine 2014: 39) • Ülimalt deklaratiivselt ja ilmselgelt sisuliselt läbimõtlematult rakenduskava dokumentidest kopeerituna kõlab regionaalarengu põhjusena toodu, et projekt „suurendas kvalifitseeritud tööjõu pakkumist”, seletamata, kuidas see saavutati, kuidas efekti hinnati ja kuidas see mõjutab regionaalarengut. Ilma lisaselgitusteta on selline põhjendus vähe väärt. (HT hindamine 2014: 39)

16. Regionaalareng (4/3) • mõju on olemas, kui • projekti käigus on otseselt loodud töökohti ja arendatud ettevõtlust ning projekti aruandluses on selline mõju ka tõendatud (lisatud on viited kodulehtedele, ettevõtete või MTÜ-de nimed jne). (HT hindamine 2014: 39)

17. Kodanikuühiskonna arendamine (5/1) • kodanike huvide järgimiseks ning avalike asjade paremaks korraldamiseks koostööd võimaldavate ühenduste loomine; • võrgustike ja institutsioonide (seltsid, ühendused, ümarlauad, koostöökogud jmt) loomine; • sektoritevaheliseks lävimiseks stabiilsete koostöövormide ja suhtlemiskanalite loomine; • kodanikutunde, kodanikualgatuse ja kodanikuvastutuse suurendamine

18. Kodanikuühiskonna edendamine (5/2) Näited projektidest ja programmidest • Kodanikuühiskonna arengule aitavad kaasa tööelu kvaliteedi ning töösuhete selguse edendamist toetavad tegevused (nõustamistegevused)“. • Selgutus: Hindajale jääb selgusetuks, milles täpselt seisneb nõustamistegevuste panus kodanikuühiskonna edendamisse. (HT hindamine 2014: 46) • Kodanikuühiskonna arengule aitavad kaasa tööelu kvaliteedi ning töösuhete selguse edendamist toetavad tegevused. Töökeskkonna ja töösuhtealase teabe laiem levitamine ning erinevate suhtluskanalite loomine eeldatavasti stimuleerib ka kodanikuühiskonna arengut. • Selgutus: Neil tegevustel võib olla oluline mõju, kuid antud selgitus on ebapiisav, et seda mõju esile tuua. (HT hindamine 2014: 46)

19. Kodanikuühiskonna edendamine (5/3) • Sisutühi väide, kus ühel või teisel moel sedastati, kui inimesi koolitatakse, siis nad muutuvad aktiivsemaks ja nii areneb neis kodanikutunne ning see viib kodanikuühiskonna arenemisele. • Selgitus: Selline konstruktsioon võib üksikjuhtudel olla õige, kuid seda pole võimalik kontrollida ning see pole veenev. (HT hindamine 2014: 47) • Kodanikuühiskonna arendamisega ei ole seostatav see, kui koolitusel kasutati mõnda aktiivõppe meetodit või projekti käigus suheldi palju elektroonilisi vahendeid kasutades. (HT hindamine 2014: 47) • Koostöö edendamisel on alati suur kodanikuühiskonda edendav mõju. Seda mitte ainult olukordades, kus koostööd hakkavad tegema juba olemasolevad organisatsioonid, vaid ka siis (võib-olla isegi eelkõige siis), kui inimesed moodustavad uusi aktiivgruppe (nt kogukondade baasil) ja vabaühendusi. (HT hindamine 2014: 47) • Väga positiivsena saab esile tuua tegevused, kus kaasati sihtrühma projekti läbiviimisse. • See on reaalne inimeste aktiveerimine ja neile kogemuse andmine, millelt on põhjust oodata positiivseid tagajärgi. (HT hindamine 2014: 47)

20. Tänan tähelepanu eest! katrin.soopalu@sm.ee