Haridus ja väärtused

1. Haridus ja väärtused Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskus Harta Foorum, Tallinnas, 1. oktoobril 2008

2. Eesti kooli ees seisvad väljakutsed • Mõtestada hariduse sisu, jõuda selgusele hariduse eesmärkides. • Leppida kokku edastatavates ühisväärtustes. • Teostada pööre akadeemiliste teadmiste keskselt koolilt väärtustekesksele koolile

3. Neli võimalust mõista hariduse eesmärke • Inimese enesevalitsemise teooria: Hariduse eesmärk on suurendada inimese vabadust, valikuvõimalusi, autonoomiat. • Inimkapitali teooria: Hariduse eesmärk on majanduse õitseng. Inimkapitali väärtustamine: mida haritum tööjõud, seda suurem tootlikkus. • Inimõitsengu teooria: hariduse eesmärk on tagada inimese õitseng (individuaalne hüve) • Kodanikukasvatuse teooria: hariduse eesmärk on valmistada ette inimest ühiskonnas koos teistega elamiseks (tagada kõigi hüve)

4. Missuguseid inimesi me tahame kasvatada? Haridus (saksa k. Bildung) tähendab mitte ainult teadmiste andmist vaid ka inimese kasvatamist, kujundamist. Bertrand Russell, “On education”: See, millist haridust me tahame anda oma lastele, sõltub sellest, milliseid iseloomuomadusi peame ideaalseks.

5. Soome kooli aluseks olevad väärtused (Jaana Vasama) Kodu Usund Isamaa Õppekava põhineb Soome kultuuril. Õppekava edastab järgmisi väärtusi: ausus, töökus, patriotism, inimõigused, demokraatia, multikultuursuse aktsepteerimine, looduse austamine, keskkonna säilitamine

6. Mis on Eesti ühisväärtused? • Üldinimlikud moraalsed väärtused nt ausus, hoolivus, õiglus, lugupidamine enda ja teiste vastu, usaldus ja koostöö • Eesti kultuurilised ühisväärtused Keel, kultuurilooming, traditsioonid, mälu • Euroopa sotsiaalsed ühisväärtused nt vabadus, demokraatia, õigus, solidaarsus, vastutus, sallivus

7. Eestis on kehtiva õppekava järgi eesmärgiks isiksuse kujunemine, kes… Suhtub heasoovlikult kaasinimestesse, Toetab ühiskonna demokraatlikku arengut, Austab ja järgib seadusi, on teadlik oma kodanikukohustustest ja –vastutusest Tunneb ja austab oma rahva kultuuri Hoiab loodust, elab ja tegutseb keskkonda ning loodusressursse säästes Juhindub oma valikutes ja tegudes eetika alusväärtustest: inimelu pühadus, vägivallast hoidumine, vabadus, õiglus, ausus, vastutus Mõistab töö vajalikkust

8. Mis on lahti eestlaste väärtustega? Üldinimlike moraalinormide sage eiramine Tarbijamentaliteedi ja hedonistliku elulaadi valitsemine Vähene osalemissoov ja vastutus Hoolimatu suhtumine keskkonda Vähene austus iseenda ja teiste inimeste vastu Vähene sallivus erinevuste suhtes

9. Laste heaolu Euroopa Liiduswww.york.ac.uk/inst/cdw/childEU/pdf Lapsed elavad puuduses (tagant 3. koht), Elamistingimustega probleemid (viimane) Laste suhted vanematega (Eestis kõige enam ühe vanemaga peresid) Suhted kaaslastega (tagant 3. koht) Subjektiivne heaolutunne (tagant 2. koht) Koolimeeldivus (Eestis kõige väiksem) Risk, suremus (tagant 2. koht) Koolivägivald (tagant 2. koht, 47% jah)

10. Kas kool saab olla parem kui ühiskond? • Ei saa olla parem, sest kool on osa tänasest ühiskonnast. • Jah, peab olema parem, sest kool kujundab homset ühiskonda. • Haridus annab õpilastele mitmesugused pädevused: teadmised, oskused ja hoiakud.

11. Õpetaja kui väärtuste kandja või kujundaja • Köster Julk-Jüri moodi • Õpetaja Lauri moodi Iga õpetaja õpetab väärtusi!

12. Väärtuskasvatuse kaasaegsed meetodid • Ratsionaalse arutluse kaudu (autonoomia ja reflektsiooni tugevdamine, õiglase ühiskonna mudel) • Iseloomukasvatuse kaudu (iseloom hõlmab nii mõtlemist, tundmist kui käitumist) • Holistlik lähenemine, mis integreerib mõlemad meetodid

13. USA Iseloomukasvatuse programmhttp://www.character.org/ Tulemuslik iseloomukasvastus… • Edendab eetilisi tuumväärtusi (ausus, hoolivus, õiglus, vastutus, austus enda ja teiste vastu) ja toetavaid pädevusväärtusi (usinus, tööeetika) kui hea iseloomu aluseid. • Koolid vaatavad kõike läbi moraalse prisma • Nn varjatud õppekava: kooli tseremooniad, õpetaja eeskuju, omavahelised suhted, õpetamise protsess, õppimise hindamine, koolikeskkond, distsipliinipoliitika) • Akadeemiline õppekava (väärtused eri ainetes) • Õppekavavälised tegevused (ringid, projektid, pikapäevarühmad)

14. Tulemuslik iseloomukasvatus… (2) • Loob hooliva kogukonna (usaldus, koostöö, õiglus, austus, hoolivus) • Korduvate moraalsete kogemuste kaudu käitumuslike harjumuste-iseloomu omandamine • Õppekava, mis on õpilastele jõukohane, loomupäraselt huvitav ja tähendusrikas (ühis-õpe, probleemipõhine lähenemine, seos eluga) • Püüab edendada õpilaste endast lähtuvat motivatsiooni • Kaasab perekonnad ja ühiskonna eri sektorite esindajad

15. Pööre väärtustekesksele koolile eeldab kokkulepet selles, et • laste heaolu on meie ühiskonna prioriteediks, tagades eesti rahva püsimajäämise • hariduse eesmärgiks on tagada inimese õitseng ja valmistada inimest ette koos teistega ühiskonnas elamiseks • hea kool teeb õpilased targaks ja heaks inimeseks (vajame koolide hindamisaluste muutmist) • väärtuskasvatus on kogu koolis toimuva kompass (väärtuskasvatus toimub läbi paljude koolielu külgede, aga keskne roll on õpetajal) • koolis toimuv on kogu ühiskonna asi

16. Riiklik programm “Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013” (HTM-i algatus) • Kogu Eesti ühiskonda hõlmava väärtusarenduse teravik on suunatud sellele, et toetada laste ja noorte väärtuskasvatust nii formaalses hariduses kui ka väljaspool kooli, kaasates sellesse nii avaliku-, era- kui ka kolmanda sektori. • Luua tingimused süsteemse väärtuskasvatuse rakendumiseks: koolitused, tugimaterjalid, õppevara

17. Väärtusarenduse alased materjalidwww.eetika.ee