1 / 17

ULUKITE HAIGUSED

ULUKITE HAIGUSED. Ulukite haigused:. Mittenakkuvad haigused Nakkushaigused a) Infektsioonihaigused b) Invasioonhaigused ehk parasitoosid. Parasiitide toime peremeesorganismile. Toituvad peremehe kulul Organismis rännates põhjustavad vigastusi, ummistusi

annis
Download Presentation

ULUKITE HAIGUSED

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. ULUKITE HAIGUSED

  2. Ulukite haigused: • Mittenakkuvad haigused • Nakkushaigused a) Infektsioonihaigused b) Invasioonhaigused ehk parasitoosid

  3. Parasiitide toime peremeesorganismile • Toituvad peremehe kulul • Organismis rännates põhjustavad vigastusi, ummistusi • Parasiitide ainevahetuse lõppsaadused on vererakke lõhustavad, vere hüübimist takistavad, närvisüsteemi kahjustavad • Ülitundlikkuse põhjustajad (allergia) • Vähendavad vastupanuvõimet teiste haiguste suhtes

  4. Põhjustatav kahju • Loomade hukkumine • Rümpade või elundite praakimine • Kehamassi langus • Liha, naha ja sarvede väärtuse alanemine • Noorloomade kasvu pidurdus • Väiksemad pesakonnad ja jõuetumad järglased • Koduloomade nakatumine • Inimese tervise kahjustamine

  5. Parasitaarsed haigused • Algloomtõved – toksoplasmoos • Imiusstõved – maksakaanid • Paelusstõved – paelusstõved • Ümarusstõved – kopsuusstõbi, trihhenelloos • Lesttõved –puugid, sarkoptoos • Putuktõved – kiinivastsed, täid, kirbud

  6. Toksoplasmoos • Nakatutakse loomade eritiste kaudu (peamisteks levitajateks kassid) • Võib nakatuda toorest liha süües, mida ei ole korralikult töödeldud • Nakatunud rakud hävivad ning moodustub väike kärbunud kudede kogum • Tekkinud tsüstid püsivad organismis aastaid • Enamasti nakatuvad peaaju, südame, silma, vahelihase ja skeletilihase rakud

  7. Väike maksakaan • Esineb peamiselt mäletsejaliste, harvem teiste imetajate sapikäikudes ja sapipõies • Arenguks vaja vaheperemeest (maismaateod ja lisaperemehed sipelgad) • Loomad nakatuvad rohttaimedele kinnitunud nakatunud sipelgaid alla neelates • Eestis on leitud parasiiti metskitsedel, põtradel ja metssigadel

  8. Lihasetsüstitserkoos • Karnivoorides nookpaelussi vastne • Moodustab mõne millimeetrise läbimõõduga põiekesi ulukmäletsejalistel • Põiekesed on enamasti südame ja skeletilihastes • Leidub ka mälumislihastes, diafragmas keeles, maksas, ajus või kopsus • Eestis leitud metskitsedel, metsseal

  9. Peenekaelaline tsüstitserk • Karnivooride peensoole paeluss • Moodustab 1-10 cm läbimõõduga vedelikuga täidetud põie • Paiknevad sõraliste rasvikul, maksa pinnal • Loomad nakatuvad paelussi mune alla neelates • Eestis laialt levinud metskitsedel, põtradel ja metssigadel

  10. Sigade kopsuussid • Esineb sageli messigadel • Tekitavad valged või kollakad niitjad ümarussid • Haigetel loomadel esineb kopsudes infektsiooni koldeid, puhitunud või kokku langenud alasid • Bronhid täitunud poolvedela nõrega ja kopsuussidega

  11. Trihhinelloos • Parasitaarhaigus, mis esineb kiskjatel ja segatoidulistel • Euroopas on nelja liiki, Eestis põhiliselt Trihinella nativia ja Trihinella spiralis • Leidub nendes lihastes, kus on aktiivne verevarustus (mälumislihased, keel, diafragma, oimulihased, liigeste ümbruses olevad lihased) • Kannavad edasi siirutajad (hiired, rotid) • Nakatutakse toore liha söömisest • Haiguse tunnused on sarnased gripile

  12. Trihhinelloos • Hävib keetmisel • Ei hävi soolamisel ega suitsutamisel • Külmutamisel -12° C juures hukkub 2 kuuga, -27° C juures 36 tunniga

  13. Sarkoptoos • Süüdiklest - ümarovaalne haukamissuistega nahaparasiit • On peremeesspetsiifilised • Võõrale peremeesliigile üle minnes tekitab lühiajalisi ebasügelisi ja intensiivsemaid nahamuutusi (villid, koorikud, karvade väljalangemine) • Arengutsükkel üheperemeheline • Eestis esinenud ainult rebastel

  14. Kiinid • Loomadel kiinivastsed, parasiteerivad ninaõõne, nina kõrvalurgete ja kurgu limaskestal • Nakatuvad, kui kiinivalmikud paiskavad vastsed ninasõõrmetesse • Arenevad kuni järgmise kevadeni looma hingamisteedes • Eestis leitud ainult metskitsedel ja põtradel

  15. Marutaud • Viirushaigus • Viirus säilitab eluvõime 15 päeva peale isendi surma • Peitejärk 12-14 päeva kuni isegi 2 aastat, kõige sagedamini 1-2 kuud • Nakkus ila või teiste kehavedelike kaudu, kui on haavandeid • Nakatunud loom võib viirust eritada 1-2 päeva enne kliiniliste tunnuste ilmnemist

  16. Marutaudi ennetamine • Koduloomade vaktsineerimine üks kord aastas • Lemmikloomade impordi ja ekspordi piiramine • Rebaste ja kährikute populatsiooni vähendamine • Lemmikloomade pidamiseeskirjade täiustamine • Metsloomade suukaudne vaktsineerimine

  17. Marutaudi kliinilised tunnused • Muutused psüühikas – kaob kartus teiste isendite ees, kuid tekib vee kartus • Tekib jäsemete, alalõua ja silmalihaste halvatus • Agressiivsus Marutaud ei ole ravitav!!! Marutaud lõpeb alati surmaga!!! • Marutaudi surnud või selle kahtlusega hukkunud looma korjused tuleb põletada!

More Related