Poola Teaduste Akadeemia T. Jezierski D. Glanc

1. Poola Teaduste Akadeemia T. Jezierski D. Glanc Kursus 1: Looma heaoluTeema 4: Loomade heaolu seisundi parandamine tootmisahela erinevates faasides Õppetund 4: Produktiivloomade agressiivse käitumise mõju heaolule

2. Produktiivloomade agressiivse käitumise mõju heaolule • Agressiooni definitsioonid • Agressiooni erivormid • Agressiooni bioloogiline funktsioon looduslikes populatsioonides • Agressiooni osatähtsus produktiivloomadel • Agressiooni tagajärgede vältimise loomulikud võimalused • Liigisisesel agressioonil looduslikes populatsioonides on harva negatiivsed tagajärjed või põhjustavad hukkumist. • Agressiooni negatiivne mõju produktiivloomadele • Agressiooni mõõtmise meetodid produktiivloomadel • Agressiooni vähendamise meetodid ja heaolu küsimused produktiivloomadel • Soovitatav kirjandus Täistekst: WP1T4L4.pdf

3. 1. Agressiooni definitsioonid Agressioon – kahjuliku ja potentsiaalselt ohtliku stiimuli ülekandmine teisele loomale mingi eelise saamiseks. Agressioon – käitumine territooriumi valdamiseks ja sööda saamiseks või paaritamiseks. Agressioon – looma tegevus kavatsusega vigastada kaaslast või kiskjat ja sundida teda taganema.

4. 2. Agressiooni erivormid Kiskja agressioon – esile kutsutud stiimulite piiratud hulgast. Vähe mõjustatud suguhormoonidest. Isastevaheline agressioon– esile kutsutud võõra isaslooma poolt, pidurdatud allumiskäitumisega. Sõltub suguhormoonidest. Hirmust tingitud agressioon– esineb juhtudel, kui põgenemine ei ole võimalik. Erutusest põhjustatud agressiivsus– esile kutsutud paljude stiimulite poolt, sageneb frustratsiooni, ahistamise, valu korral. Territoriaalne agressiivsus– kindlal territooriumil elavad loomad kaitsevad territooriumi sissetungijate eest. Vanemlik agressiivsus – iseloomulik emasloomadele natuke aega enne ja pärast poegimist. Osalevad suguhormoonid.

5. 3. Agressiooni bioloogiline funktsioon looduslikes populatsioonides Liigisisene agressioon Paaritavad tugevamad isasloomad - edastatakse parimad geenid Kontroll ressursside üle - ellu jäävad tugevamad genotüübid Grupi sidususe alalhoidev mõju - kooskõlastatus loodusliku keskkonnaga, n kiskjatevastane valve Liikidevaheline agressioon Kaitse kiskjate kallaletungi eest (hirmust põhjustatud agressioon) - suured rohusööjad võivad ohu korral rünnata Looduslikes populatsioonides on agressioon teatud tasemel normaalne ja kasulik, kuna soodustab kohanemist.

6. 4. Agressiooni osatähtsus produktiivloomadel Produktiivloomade kohanemisel on agressioonil väiksem tähtsus, kuna mõned agressiooni bioloogilised funktsioonid, mis on normaalsed looduslikel populatsioonidel, on inimese poolt kõrvaldatud.

7. 5. Agressiooni tagajärgede vältimise loomulikud võimalused Evolutsiooni käigus on loomadel arenenud liigispetsiifilised morfoloogilised, kehahoiu ja käitumuslikud signaalid, mis edastavad informatsiooni nende kõrgenenud või langenud agressiivsest suhtumisest, rahunemisest ja kuuletumisest Rühmaliikmete agressiooni ja kuuletumise signaalide õige interpretatsioon ja edastamine on aluseks sotsiaalsele stabiilsusele ja vähendab sotsiaalseid pingeid ning stressi loomarühmades

8. 6. Liigisisesel agressioonil looduslikes populatsioonides on harva negatiivsed tagajärjed või põhjustavad hukkumist • Võidetud või nõrgemal kaaslasel on küllalt ruumi põgeneda või kokkupuudet vältida. • Agressiivne käitumine on rituaalne. • Loomarühma loomulik koosseis (n perekondlik rühm domineeriva isasloomaga, erineva vanusega loomad jne) • Ressursside jaotumine kasutataval alal

9. 7. Agressiooni negatiivne mõju produktiivloomadele • Madalam produktiivsus – seoses energiakuluga võitluseks, alluvate loomade vähenenud söömusega • Loomsete saaduste madalam kvaliteet– seoses vigastuste, haavade ja verevalumitega • Langenud heaolu tase - seoses sotsiaalse stressiga • Inimeste ohutus loomadega tegelemisel- mõned loomad (eriti isased) võivad olla agressiivsed ja ohtlikud inimesele

10. 8. Agressiooni mõõtmise meetodid produktiivloomadel • Agressiivsuse ilmingute sageduse ja kestuse otsene jälgimine – nõuab kõikide loomade äratundmist, mis võimaldab identifitseerida nii agressiivsed kui kannatanud isendid. • Vigastuste ja/või armide ja kahjustuste hindamine- võimaldavad hinnata agressiooni olulisi tagajärgi, võimaldavad teha kindlaks kaotajad. • Stressihormoonide taseme kindlakstegemine– kulukam ja keerulisem meetod, osutab mittespetsiifilisele stressisituatsioonile.

11. 9. Agressiooni vähendamise meetodid ja heaolu küsimused produktiivloomadel: • Isasloomade kastreerimine – toob kaasa mõningaid heaolu probleeme (valu) kastreerimise ajal ja kastreerimisjärgsel perioodil. • Veiste nudistamine, lindude noka kärpimine – kaasnevad mõningad heaolu probleemid (valu). • Nõuetele vastav asustustihedus sulgudes ja boksides. • Küllaldane ruum taandumiseks (varjupaik). • Küllaldane söömiskohtade arv. • Püsiv rühma koosseis, mis võimaldab hierarhial välja kujuneda. • Agressiivsete või kõrgenenud agressiivsuse perioodiga (indlemine) loomade eraldi hoidmine.

12. 10. Soovitatav kirjandus Fraser A.F., Broom D.M. 1990. Farm Animal Behaviour and Welfare. 3rd Edition Bailliere Tindall, London Watson P., de Carvalho T., 2004. Aggressive Behavior. Encyclopedia of Animal Behavior. Marc Bekoff (Ed), Greenwood Press, Westport Conneticut Archer, J., 1988. The Behavioural Biology of Aggression. Cambridge University Press.