Poola Teaduste Akadeemia A. Baranowski

1. Poola Teaduste Akadeemia A. Baranowski Kursus 3: Toidu kvaliteet ja ohutusTeema 6: Seosed looma heaolu – keskkond – toidu kvaliteet: tootmise tagajärjedÕppetund 4: Sööda mükotoksiinide mõju sigade tervisele ja produktiivsusele

2. Sööda mükotoksiinide mõju sigade tervisele ja produktiivsusele • Mükotoksiinide definitsioon • Toksilisus • Peamised sigadele kahjulikud mükotoksiinid • Mükotoksiinide toime sigade tervisele ja produktiivsusele • Mükotoksiinide maksimaalselt lubatud kogused sigade söödas • Poolas toimuvad mükotoksiinidealased rahvusvahelised konverentsid • Kirjandus • Interneti aadressid Täistekst: WP3T6L4.pdf

3. 1. Mükotoksiinide definitsioon Mükotoksiinid on hallitusseente produtseeritud keemilised ained (sekundaarsed metaboliidid), mis on mürgised inimesele ja loomadele.

4. 2. Toksilisus LD50 = surmav annus 50 % Toksilise aine (mükotoksiini) annus mg/kg kehamassi kohta, mis põhjustab 50% katseloomade surma.

5. 3. Peamised sigadele kahjulikud mükotoksiinid, nende “tootjad” ja mürgisus (hinnatud suukaudsel manustamisel partidele) (1) Aflatoksiinid (produtseerijad Aspergillus flavus, Aspergillus parasiticus): 1.Aflatoksiin B1 - LD50 = 0,36 mg/kg 2. Aflatoksiin B2 - LD50 =1,7 mg/kg 3. Aflatoksiin G1 - LD50 =0,78 mg/kg 4. Aflatoksiin G2 - LD50 =3,45 mg/kg

6. 3. Peamised sigadele kahjulikud mükotoksiinid ja nende “tootjad” (hinnatud rottidel* ja hiirtel** manustatuna intraperitoneaalselt ) (2) T2-toksiin (produtseerivad söödas järgmised hallitusseened: Fusarium sporotrichioides, F. acuminatum, F. sulphureum); LD50 =4 mg/kg * Deoksünivalenool (produtseerivad söödas järgmised hallitusseened: Fusarium graminearum, F. culmorum); LD50 = 70-76 mg/kg **

7. 3. Peamised sigadele kahjulikud mükotoksiinid ja nende “tootjad” (3) Zearalenoon (produtseerivad söödas Fusarium perekonna erinevad liigid); LD50 (hiired, intraperitonealselt ): >500 mg/kg Ohratoksiin A (produtseerivad söödas hallitusseened Penicillium ochraceus, P. viridicatum, P. verrucosum); LD50 (tibud, per os): 0,15 mg/kg

8. 4. Mükotoksiinide mõju sigade tervisele ja produktiivsusele (1) Aflatoksiinidest (B1, B2, G1, G2)põhjustatud nähud: • söögiisu vähenemine, • sööda kasutatavuse langus, • kartsinogeensus, • immunosupressioon.

9. 4. Mükotoksiinide mõju sigade tervisele ja produktiivsusele (2) T2-toksiinipõhjustatud nähud: • oksendamine, • keeldumine söödast, • kehakaalu vähenemine, • tugev immunosupressioon. Deoksünivalenooli põhjustatud nähud: • söödakasutamise ja kehakaalu vähenemine, • keeldumine söödast, • oksendamine.

10. 4. Mükotoksiinide mõju sigade tervisele ja produktiivsusele (3) Zearalenooniöstrogeenilaadne toime: • laienenud emakas ja vähenenud munasarjad kesikutel, • munandite atroofia kultidel, • langenud viljakus. Ohratoksiin A: • söödakasutuse langus, • kasvu aeglustumine, • maksa ja neerude kahjustus, • suremuse suurenemine.

11. 5. Mükotoksiinide maksimaalselt lubatud sisaldus sigade söödas (1) Aflatoksiinid(B1, B2, G1, G2): 1. < 20 µg/kg noorloomadele 2. < 100 µg/kg emistele 3. < 200 µg/kg nuumikutele

12. 5. Mükotoksiinide maksimaalselt lubatud sisaldus sigade söödas (2) T2-toksiin: • < 1 mg/kg Deoksünivalenool: • < 5 mg/kg teraviljas ja teraviljasaadustes • < 1 mg/kg komplekssöödas

13. 5. Mükotoksiinide maksimaalselt lubatud sisaldus sigade söödas (3) Zearalenoon: • < 1 mg/kg noorloomadele • < 2 mg/kg emistele • < 3 mg/kg nuumikutele, kultidele Ohratoksiin A: • < 200 µg/kg

14. 6. Rahvusvahelised konverentsid Poolas (2 aasta järel) VIIth International Conference “Mycotoxins and phatogenic molds in environment” 2004. Academy of Bydgoszcz. Institute of Biology and Environment Protection, ul Chodkiewicza 30. PL 85-064 Bydgoszcz. E-mail: jangra@ab-byd.edu.pl

15. 7. Publikatsioonid Diekman M., A.,Green M., L., 1992 - Mycotoxins and reproduction in domestic livestock. Journal of Animal Science 70, 1615-1627

16. 8.Interneti aadressid Effect of mycotoxins in pigs: www.extension.umn.edu/distribution/livestocksystems/M1179.html