Seminar 23.08.11 Tartus Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT)

1. Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine praktilise kollektiivläbirääkimise käsiraamatu teenistuses Seminar 23.08.11 Tartus Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT)

2. Võrdse kohtlemise ja soolisevõrdõiguslikkuse aspektidpartnerluses • kollektiivläbirääkimistel on oma olemuselt olemas kõik võimalused selleks, et käsitleda kõiki tööelu üksikasju, kaasa arvatud laia ampluaad võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse alaseid küsimusi. • kas kollektiivleping peaks jääma lihtsalt asenduseks individuaalsele töölepingule või muutuma laiemaks kokkuleppeks tööandjate ja töövõtjate vahel,milles sõlmitakse kokkulepped ka inimõigusi ja inimväärikust puudutavates küsimustes?

3. Euroopa Tööhõive strateegia • kohaselt on sotsiaalpartneritel kanda oluline roll võrdsete võimaluste edendamisel – naiste tööhõive suurendamisel, teatud majandussektorites ja ametialadel meeste ja naiste esindatuse tasakaalustamisel ja naiste karjäärivõimaluste parandamisel. • Kollektiivlepingutel on suur potentsiaal soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamisel!

4. Euroopa Liidu tasandi peamised sotsiaaldialoogihuvigrupid ja SVÕ • Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon (ETUC), Euroopa Käsitööliste ning Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsioon(UEAPME), Euroopa RiigiosalusegaEttevõtete keskus (CEEP), Euroopa TööandjateFöderatsioon (UNICE) võtsid 2005. aastal vastu soolise võrdõiguslikkuse edendamise alase tegevusplatvormi, milles on määratud neli peamist tegevusvaldkonda: • 1.võidelda sooliste stereotüüpidega 2. saavutada naiste suurem osalusotsuste tegemisel 3. toetada töö- ja pereelu ühitamist 4. võidelda palgalõhe vastu. Igal aastal avaldatakseülevaade saavutatud tulemustest ja läbiviidud tegevustest liikmesriikides.

5. Võrdse kohtlemise ja soolisevõrdõiguslikkuse põhimõtetekäsitlemine Eesti seadusandluses Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on kõik inimesed seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu,usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste,varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.

6. Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SoVS) • SoVS jõustus 1. mail 2004 ja see täpsustab detailsemalt: soolisediskrimineerimise keelu tööelus (§ 6), tööandjakohustuse anda seletusi isikule, kes kahtlustab,et teda on diskrimineeritud (§ 7), diskrimineerivatöö- ja koolituspakkumise (§ 8) ning tööandja rolli soolise võrdõiguslikkuse edendajana (§ 11).

7. SoVS § 11 • Tööandja peab 1. tegutsema nii, et tema tegevus toetaks nii meeste kui naiste kandideerimist vabadele töökohtadele ning neile võetaks töölemõlemastsoostisikuid 2.võtmaerinevatele ametikohtadele võimalikult võrdsel määral naisi ja mehiningtagamaneileedutamiselvõrdse kohtlemise 3. kujundama töötingimused sobivaks niimeestelekuinaistele, tõhustamatöö ja pereeluühitamist, arvestadessealjuurestöötajatevajadusi järg järgmisel slaidil

8. SoVS § 11 ( järg) 4.hoolitsema, et töötaja oleks töökeskkonnas kaitstudsoolise ja seksuaalse ahistamise eest 5. teavitamatöötajat SoVS garanteeritud õigustest ja andmaregulaarselt töötajatele ja/või nende esindajateleasjakohast teavet meeste ja naiste võrdse kohtlemise kohta organisatsioonis ning võrdõiguslikkuse edendamiseks kasutusele võetud meetmetest.

9. Võrdse kohtlemise seadus • Võrdse kohtlemise seadus jõustus 1.jaanuaril 2009. Seaduse eesmärk ontagada isikute kaitse diskrimineerimise eest rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Vastavalt seaduse § 12-le lasub tööandjal kohustus rakendada vajalikke meetmeid, et kaitsta töötajat diskrimineerimise eest

10. Töölepingu seadus • Töölepingu seaduse (jõustunud 1. juulil 2009) § 3 kohaselt peab tööandja tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele.

11. Võrdõiguslikkust arvestavad kollektiivläbirääkimised • on kollektiivläbirääkimised,mille tulemusena toovad kokkulepitavad tingimused ja eelised võrdselt kasu nii mees- kui naistöötajatele • Kollektiivläbirääkimised on hea mehhanism viimakssisse sooliselt neutraalseid töökohtade hindamisesüsteeme palgalõhe vähendamiseks, koolitusi naiste karjäärivalikute parandamiseks, eripuhkust või pause tööelus töö- ja pereelu ühitamiseks, tööajapaindlikku jaotamist ja muid meetmeid, mis aitavadsaavutada meeste ja naiste võrdset kohtlemist tööelus.

12. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsekohtlemise aspektid läbirääkimisteettevalmistamisel • Kasulik on koostada soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamiseks töökollektiivis eraldi tegevusplaan

13. Läbirääkimiste tegevuskavaettevalmistamise etapid • 1. Töögrupi moodustamine • 2. Töökohal valitseva võrdse kohtlemise olukorra kaardistamine • 3. Ebavõrdse kohtlemise väljaselgitamine • 4. Eesmärkide ja nõudmiste sõnastamine Ettepanekud peavad olema selged, konkreetsed ja mõõdetavad

14. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise aspektidkollektiivlepingu projektis • Töö-ja palgatingimused Kuna töö eest saadav tasu mõjutab ka teisisissetulekuliike (näiteks pension, vanema- ja töötuskindlustushüvitis) mõjutab see inimese elukvaliteeti kogu inimese elu vältel • Sooliseks palgalõheks ehk sooliseks palgaerinevuseks nimetatakse meestele ja naistelepalgatöö eest makstava keskmise tunnitasu vahe Ilma sotsiaalpartnerite kaasamiseta ei ole efektiivne palgalõhe vähendamine teostatav. Võrdse palga komitee ülesandeks ettevõttes on tagada võrdväärse töö eest võrdse töötasu maksmine, viies ettevõttes läbi töökohtade hindamist ja koostades võrdse palga kava.

15. Kollektiivläbirääkimised soolisevõrdõiguslikkuse ja võrdsekohtlemise teemadel • Kollektiivläbirääkimiste protsess tugineb tihtieelnevale kehtivale kollektiivlepingule, millespuuduvad soolist võrdõiguslikkust ja võrdsetkohtlemist edendavad nõuded ning naiste osalemineläbirääkimiste protsessis on harv. • Vajalik on koostada kontroll-leht kollektiivläbirääkimiste pidamiseks soolise diskrimineerimise vältimiseks töökohal

16. Sooline võrdõiguslikkus ja võrdnekohtlemine lepingu teostamisel • Enne kollektiivlepingu lõplikku allkirjastamist on soovitav kollektiivläbirääkimiste tulemuste osas läbi viia võrdse kohtlemise audit, mille käigus analüüsitakse kollektiivläbirääkimistes saavutatud kokkulepete mõju organisatsiooni erinevatele sotsiaalsetele gruppidele.

17. Rakendamine • Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemiseedendamine töökohal ei lõpe kollektiivlepinguallakirjutamisega! • Uuringud näitavad, et juhtudel kui kollektiivläbirääkimiste protsessis saavutati soolise võrdõiguslikkuse edendamise alaste kokkulepete sõlmimisel häid tulemusi, pöörasid sotsiaalpartnerid kollektiivlepingu rakendamise protsessile vähem tähelepanu. See aga võib kaasa tuua olukorra, kus saavutatud kokkulepped jäävad kehtima ainult paberil ja praktikas neid tegelikult ei rakendata. • Vajalik on võrdse kohtlemise audit

18. Kokkuvõtteks • Edukate läbirääkimiste läbiviimiseks on vajalik erinevate osapoolte koostöö • Ka soolise võrdõiguslikkuse edendamine eeldab erinevate osapoolte koostööd (rajaleidja.ee)

19. ENUT • Missioon Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus ( ENUT) on mittetulundusühing, mis on pühendunud naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kui ühe põhilise inimõiguse ja üldise hüve edendamisele kõigis ühiskonnaelu valdkondades.

20. Visioon ENUTi visiooniks  on naiste ja meeste võrdõiguslikkusel baseeruv  kodanikuühiskond,  milles ENUTil on oluline  roll  avaliku sektori, avalikes huvides tegutsevate ühenduste ja erasektori ühendamisel võrdõiguslikkuse tagamiseks, olles sootemaatiline infoallikas ja kompetentsikeskus ning soouuringute edendaja  Eestis.

21. ENUT saamislugu ENUTregistreeriti 1997.a. aprillis. Tallinna Ülikoolis (Narva mnt.25-410) asuv keskus on esimene naiste ja meeste teabekeskus Eestis, kus on ka nais- ja sugupooleuuringute-alane raamatukogu.