Õppeülesannete koostamine juhtumianalüüsi metoodikaga

1. Õppeülesannete koostamine juhtumianalüüsi metoodikaga 17.august, 2010 Einike Pilli, PhD Tartu Ülikool

2. Sissejuhatus: vestlus naabriga • Mida te juba teate juhtumianalüüsist? • Millised on teie kogemused juhtumianalüüsiga? • Millele tahaksite kindlasti tähelepanu pöörata? • Mida tahaksite vältida?

3. Seminari õpiväljundid Seminari lõpuks osalejad • Tunnevad juhtumianalüüsi metoodikat • Oskavad koostada õpiväljunditega kooskõlas olevad juhtumeid oma õppekavarühmas • Analüüsivad üksteise juhtumeid ja on õppinud üksteise abil paremaid juhtumeid kirjutama

4. Seminari sisu • Juhtumianalüüsi metoodika tutvustus • Juhtumite analüüsimine • Juhtumite koostamine õppekavarühmades • Juhtumite analüüsimine ja kohendamine • Kokkuvõte

5. Meetodi tutvustus Juhtumipõhine õpe on õpetamise meetod, mis nõuab õppijatelt oma kogemuste analüüsimist, praktilist mõtlemist, otsuste tegemist ning probleemide lahendamist (Paulsen, 2001). • Tavaliselt kirjeldab juhtum reaalset asjakohast olukorda või probleemi, mis on õppijatele huvipakkuv, nende kogemustele ja õpieesmärkidele vastav ning küllalt keeruline, et analüüsi õigustada.

6. Saamatud praktikandid? Mart oli praktikajuhendaja edukas logistikaettevõttes, mis võttis igal kevadel vastu vähemalt kolm teise aasta logistikaõpilast kohalikust kutsehariduskeskusest. Marti oli kaua häirinud see, et praktikandid ei saanud tööle tulles hakkama ka kõige lihtsamate tööülesannetega ja ta pidi neile kõike uuesti õpetama. Samal ajal teadsin nad töö kohta üksikuid asju nimetada. Viimaks otsustas ta sellest kooli praktikakoordinaatori Andresega rääkida. Ilmnes, et Mardi ettevõttesse saadetakse kursuse kõige paremate õppetulemustega õpilased. Kuidas sai selline asi juhtuda ja kuidas seda lahendada?

7. Juhtumianalüüsi metoodika tugevused • Imiteerib reaalse elu situatsiooni (või on selle kirjeldus) • Seostab teooria ja praktika • Seostab varem kogetu uuega • Ühendab erinevaid õppeaineid • Arendab analüüsioskust • Aitab hinnata lahendusi ja nende teostatavust Juhtumianalüüsi metoodika on väga sarnane probleemilahenduse meetodiga. Seda võib kasutada nii õppe- kui hindamismeetodina.

8. Millised on juhtumianalüüsi nõrgad küljed? Kuidas neid ületada?

9. Juhtumipõhiseõppeprotsesssisaldabkolmeomavahelseotudkomponenti (Pilt, 2008): • juhtumikirjeldus - probleemiesitaminejadefineerimine (kirjeldamine), taustinformatsiooniesitamineninglähteandmetejaeesmärgiksolevalõppseisumääratlemine, arvestadeslahendamisviisileesitatavaidnõudeid; • juhtumianalüüs - probleemidefinitsioonistjalahendamisetingimustestlähtudespakutakseväljavõimalikkelähenemisviisesellelahendamiseksjaanalüüsitakseigalahendusvariandigakaasnevaidpositiivseidjanegatiivseidjooni; • juhtumiarutelu – valitakseväljalahendusvariant, millel on kõigerohkempositiivseidjakõigevähemnegatiivseidkülgi. Õppijapeabtegemakokkuvõtte, pakkumaprobleemilelahendusiningvõrdlematulemusitegelikuotsusega, midaprobleemilahendamisekskasutati.

10. Juhtumianalüüsi struktuur • Juhtumi ülevaade (lisada enda mõtteid nn tühjadele kohtadele) • Probleemide määratlus ja analüüs (nii põhjused kui sümptomid, seos teooriaga) • Peamiste probleemide määratlemine • Alternatiivsete lahenduste genereerimine ja hindamine (soovitused) • Rakendamise võimalikkuse analüüs • Viidatud kirjandus Juhtumianalüüsi tasub teadlikult seostada õpitud teooriaga

11. Juhtumeid/Probleemevõiberinevaltliigitada: Näiteks võib liigitamisel aluseks võtta õppijatelt oodatava tegevuse liigi (Mikk, Asser, 2000): • Fakti leidmine • Nähtuse mõistmine, selgitamine • Tegevuse valik, kavandamine • Eetilised otsustused

12. Kuidas kirjutada head juhtumit? See peab • ..koosnema äratuntavast selgitamist vajava fenomeni neutraalsest kirjeldusest • …olema formuleeritud konkreetsetes terminites, olema pigem lühem kui pikem • …suunama õppima just seda, mida selle kaudu tahetakse õpetada (õpiväljund) • …võimaldama eelteadmiste põhjal hüpoteetiliste lahenduste püstitamist • …olema etteantud ajaga lahendatav • … olema seotud õpetatava eriala/kutse keskse temaatikaga;

13. Johnston lisab hea juhtumi/probleemi omadusi: • See seostub erinevate moodulite ja teemadega ning integreerib neid lahendustes; • See tõstatab küsimusi, mis tekitavad arutelu; • See eeldab uue teadmise omandamist, sest pole kergesti lahendatavad;

14. Juhtumi/ probleemi kirjutamise protsess • Kaardista kõik erinevate distsipliinide kontseptsioonid, k.a. teadmine ja oskused, mida on vaja situatsiooni lahendamiseks. • Kirjuta õppeväljundid. Milline peaks olema õppimise tulemus teadmiste, oskuste ja hoiakute keeles? • Identifitseeri tegeliku elu tegelik probleem, mis on õppijatele oluline ja potentsiaalselt seotud nende tulevase elukutsega. • Korda 3. sammu kuni kõik õpitulemused on kaetud.

15. Juhtumi/probleemi kirjutamise protsess (2) Juhtumit kirjutades jälgi, et: • Kasutad oleviku vormi • Kirjeldad konteksti ja tegutseja rolli: mis, millal ja kus • Pakud võimalikult konkreetset informatsiooni • Annad suuna, mis selle juhtumiga peaks tegema • Eeldad, et tudengid vormistavad kas otsuse või raporti Juhtumi kvaliteet selgub proovimise käigus

16. Mis võib minna valesti? • Liiga palju mitterelevantset informatsiooni • Liiga lai (eeldab liiga pikka õppimisaega) • Liiga suunav • Liiga üldine • Ei vii välja kavandatud õpiväljundite omandamiseni

17. Lisalugemist • Jonassen, D.H. (2004) Learning to Solve Problems. An Instructional Design Guide • Mikk, J., Asser, H. (2000). Probleemõpekõrgkoolis. Maastrichtikogemus. http://raud.ut.ee/~jaanm/probleemope.htm • Pilli, E. (2008). Hindaminekõrgkoolis ja Väljundipõhine hindamine kõrgkoolis (2010). Olemas elektrooniliselt. • Pilt. L. (2008). Juhtumianalüüsi kasutamine e-õppes. http://dspace.utlib.ee/dspace/html/10062/8584/index.html • Valgmaa, R. (2005) Juhtumi analüüs. Raamatus “Õppimine ja õpetamine avatud ülikoolis”, lk 300-305