200 likes | 400 Views
Antihistamiinsed ravimid hambaarsti praktikas. Aleksandra Vorobjova Hambaarstiteaduse III kursus. Definitsioon. Antihistamiinsed raviained – ained, mis pöörduvalt blokeerivad histamiini retseptoreid konkurentsi põhimõttel , mille tõttu pidurduvad histamiiniga vahendatavad mehhanismid .
E N D
Antihistamiinsedravimidhambaarstipraktikas Aleksandra Vorobjova Hambaarstiteaduse III kursus
Definitsioon • Antihistamiinsedraviained– ained, mispöörduvaltblokeerivadhistamiiniretseptoreidkonkurentsi põhimõttel, mille tõttupidurduvadhistamiinigavahendatavadmehhanismid. • Tavaliselt mõeldakse selle all H1-retseptori antagoniste • H1-retseptori antagonist mõjutab põletiku jaallergiamehhanisme. • Mõningane toimeka H2 retseptorile (maosekretsioonivähendamine).
Histamiin • Histamiini vabastavad nuumrakud koekahjustuse või allergia puhul. HistamiinipõhitoimedH1 retseptoriga seostudes: • Perifeerne vasodilatatsioon • Vedeliku kadu läbi kapillaaride seina • Bronhiaalne spasm • Silelihaste kontraktsioon • Valu (sügelus) • Neurotransmitterina vabastatuna: • Une regulatsioon
Antihistamiinsete ainete toime*Mõned efektid on tingitud antihistamiinsete ainete toimest teistele retseptoritele • Kapillaaride permeaabluse vähendamine • Vedeliku sekretsiooni vähendamine • Perifeerse vasokonstriktsiooni suurendamine • Lokaalne anesteetiline efekt (lidokaiini-taoline toime: Na+kanalite blokaad erutuvates membraanides) • Sedatiivne toime (varieerub sõltuvalt konkreetsest raviainest ja patsiendi reaktsioonist)
Antihistamiinsete ainetetoime (2) • Iiveldust ja oksendamist vähendav toime (I) • Silelihaste lõõgastumine • Koeturse tekke ennetamine • Põletikuvastane toime • Histamiini, tsütokiinide ja kemokiinide vabastamise pidurdamine • Haavade paranemise soodustamine
Antihistamiinseid preparaate jaotatakse I, II ja III põlvkonna preparaatideks I põlvkond • Struktuur on sarnanele nende ainete struktuurile, mis avaldavad toimet M-kolinoretseptoritele, α-adrenoretseptoritele, serotoniini ja lokaalse anesteesia retsptoritele • Rahustav, uinutav toime • Merehaiguse sümptomite ennetus • Lokaalne anesteetiline efekt • Toime kestvus4-5 tundi • Kõrvaltoimete lai spekter • Suu- ja ninaõõne ning bronhide limaskestade kuivus • Lihastoonuse nõrgenemine • Pikaajalisel kasutamisel kutsuvad esile allergiat • Resistentsuse arenemine
II põlvkond • Ei avalda kolinolüütilist toimet • Ei läbi hematoentsefaalbarjääri (ei mõjusta oksekeskustajus) • Vähene sedatiivne toime või selle puudus • Ei alanda füüsilist ja vaimset aktiivsust • Kõrge afiinsus H1-retseptorite suhtes • Ei mõjusta gastrointestinaaltrakti organite tööd • Kiire terapeutiline toime • Vähem kõrvaltoimeid ja interaktsiooneteiste ravimitega • Näide: Cetrizine – ei mõjuta maksarakkude tsütokroom P-450 ensüümide tööd. Täielik suulimaskesta H1-retseptorite blokaad. Toimeaeg 24 tundi.
III põlvkond • Teise põlvkonna ravimite aktiivsed metaboliidid. • Kõrgem efektiivsus ja kardiotoksiliste toimete puudumine.
Kasutamine stomatoloogias • Ülitundlikkus ravimite (nt tuimestuse) suhtes – allergilise reaktsiooni ennetamiseks • Ägedate allergiliste reaktsioonide puhul • Ahafülaktilise reaktsiooni korral manustatakse koos adrenaliini, steroidide ja hapnikuga, tagades sümptomaatilist ja profülaktilist toimet. • Allergilise reaktsiooni ennetamiseks enne röntgenkontrastsete ainete manustamist • Lokaalanesteetikumina traditsioonilistest anesteetikumidest tingitud allergia puhul
Kasutamine stomatoloogias (2) Protseduurides, mis vajavad tuimastuse tegemist (anesteetikum + antihistamiinne preparaat) • Suuvedelikke sekretsiooni vähendamine • Preoperatiivse ärevuse vähendamine patsiendil • Postoperatiivse iivelduse leevendamine • Anesteetikumi doosi vähendamine
Kasutamine stomatoloogias (3) • Ekssudatiivse erüteemi, kroonilise retsidiveeruva aftoosse stomatiidi, angioneurootilise turse ja teiste suuõõne allergiliste ilmingute ravi. • Suuhaavandite valu leevendamine, eriti kui need on allergiast tingitud. • Allergiline stomatiit, gingiviit, glossiit. • Stomatiidi tekkepõhjuseks on tihti ravimallergia (antibiootikumid), toidu- ja kontaktallergeenid (proteeside ning täidiste materjalid).
Kasutamine stomatoloogias (4) • Generaliseeritud parodontiidi ravis (tihti areneb allergia taustal) – viimase hüposensibiliseeriva etapina • Postoperatiivse valu leevendamine • Okserefleksi vältimiseks jäljendi võtmisel või eemaldatava ülalõua proteesi paigaldamisel
Manustamise viis • Toopiline (lokaalne) • Oraalne (lokaalse ja süsteemse reaktsiooni saavutamiseks) • Intravenoosne • Intramuskulaarne
Negatiivne külg: üleannustamise tagajärjed ja kõrvaltoimed • Suukuivus – pikaajalisel kasutmisel tõstab kaariese tekke riski • Hägune nägemine (M-kolinoretseptorite blokeerimine) • Pearinglus ja –valu • Unisus, üldine nõrkus (HEB läbimine) • Arteriaalse vererõhu järsk langus (α-adrenoretseptorite blokeerimine) • Uriini peetus (M-kolinoretseptorite blokeerimine) • Diarröa • Oksendamine
Negatiivne külg (2) • Alkoholi ja teiste KNS-I depressantide toime potentseerimine → vastunäidustatud inimestele, kelle töö vajab tähelepanulikkust • Pärast manustamist on ebasoovitav auto juhtimine • Atsetüülkoliini ja serotoniini toime blokeerimine • Kooma, hingamispeetus ja südame vatsakeste arütmia (antikoliinergilise efekti tõttu) • Ülitundlikkusreaktsioon
Millele tuleb pöörata tähelepanu, kasutades antihistamiinseid ravimeid • Ravimi efektiivsus • Kõrvaltoimed • Toimeaeg • Kokkusobivus teiste ravimitega (nt uinutid, antidepressandid, lihaseid lõõgastavad ravimid) • Ravimi hind • Eeldatav kasu peab ületama kõrvaltoimete kahjulikkust • Rasedatel vältida
Märkused • Tuleb meeles pidada, et antihistmiinsed ravimidei blokeeri antigeen-antikeha reaktsiooni. • Lastestomatoloogias: • Allergiliste reaktsioonide puhul H1-retseptorite tundlikkus ravimite suhtes on alanenud, seega peaks doosi suurendama. • Ilmuvadtoksilised efektid üleannustamise tõttu: KNS-i depression, krambid.
Kasutatud kirjandus • Rang & Dale's PharmacologyH. P. Rang, M. Maureen Dale • Pharmacology for the Dental HygienistAustin H.Kutscher • http://pharmacologycorner.com/animation-on-histamine-release-and-antihistamines-mechanism-of-action/ • http://en.wikipedia.org/wiki/Histamine_antagonist • http://familydoctor.org/online/famdocen/home/otc-center/otc-medicines/857.html • http://en.wikipedia.org/wiki/Histamine • http://www.stomatology.org.ua/modules/myarticles/article_storyid_36.html • http://bone-surgery.ru/view/gistamin_i_antigistaminnye_sredstva/ • http://www.detskie-zubi.ru/content/view/137/138/