Kooli kvaliteedijuhtimine

1. Kooli kvaliteedijuhtimine Tanel Linnus, direktor

3. MEIEMISSIOON Euroopa Liidu konkurentsivõimelise tööjõu koolitamine MOTO Hea kool kogu eluks!

4. VISIOON 2013 VKHK on polüfunktsionaalne kutseõppeasutuste koostöövõrgustiku põhine keskusLõuna-Eestis, kus toimub tööturu muutustele paindlikult reageeriv, õppija individuaalset arengut ja võimeid arvestav pädevuspõhine õpe ning tugiteenuste kaudu piirkonna arengu toetamine

5. Täna 4 maakonna kutseõppeasutused Parksepa Keskkool Põlva Keskkool Eesti Maaülikool Tartu Ülikool Tallinna Tehnikaülikool Tallinna Ülikool Homme Integreeritud kool EL kõrghariduse ja kutseõppeasutuste võrgustik Ettevõtjate koostöövõrgustik Koostööprojektid VISIOON 2013 koostöövõrgustiku põhine keskus

6. Täna Rakenduskõrgharidus Kutseõpe gümnaasiumi baasil Kutseõpe gümnaasiumis Töökohapõhine õpe Täiskasvanute koolitus Homme Kutseõpe põhikooli baasil Kutsekeskharidus Täiskasvanute koolitus RKT alusel VISIOON 2013 väljundipõhine õpe

7. Täna Turuuuringud Inkubatsiooni keskus Homme Tehnoloogia uuringud Infokeskus (nõustamine ja konsultatsioonid) Tehnopiirkond Eksperimentaalne tootmine Katselabor VISIOON 2013piirkonna arengu toetamine

8. Vajalikud väärtused • DEMOKRAATIA – kõik peaksid saama mõjutada, enamiku tahe, kõigi vastutus otsuste täitmisel • SOLIDAARSUS – üksteise toetamine ja “kokkuhoidmine” • VÕRDSUS – kõik on võrdsed oma võimalustega, kõik on tähtsad inimesena • ÕIGLUS – võrdsus seaduste ja reeglite ees • VABADUS – oma arvamuse väljendamise vabadus, õigus teha valikud, millega kaasneb vastutus • KASULIKKUS – olukordade või tegude tagajärjed aitavad eesmärke saavutada, kinni pidada seadustest, reeglitest ka kõlbelistest

9. Kaheksa organisatsioonilise täiuslikkuse põhimõtet • Tulemustele orienteeritus • Kliendikesksus • Eestvedamine ja eesmärgi ühtsus • Protsessidel ja faktidel tuginev juhtimine • Töötajate arendamine ja kaasamine • Pidev õppimine, innovatsioon ja parendamine • Partnerluse arendamine • Vastutus ühiskonna ees

10. Juhtimine Juhitav Juht juhtiv jälgib juhitava objekti funktsioneerimist varem püstitatud eesmärkide saavutamisel

11. Efektiivne juhtimine • eesmärgid • juht + juhitav • võimalus objektiivselt jälgida süsteemi funktsioneerimist(enesehindamine) • võimalus mõjutada (korrektsioon), vältimaks vigu

12. Demingi ratas

13. Kooli protsessid

14. Enesehindamise eesmärgid • Alus juhtimiseks • Õpetamise kvaliteedi parandamine ja arendamine • Ressursside otstarbekas kasutamine • Hindamisoskuste arendamine

15. Sisemise hindamise protsess • Kooli missioon ja eesmärgid • Hindamise mõte (Miks? Kelle jaoks?) • Hindamisprotsessi organiseerimine (eeldused, ressursid) • Hindamisobjektide indikaatorite valik • Andmete kogumine, meetodid • Hindamine (tõlgendus) ja järeldused • Hindamistulemuste kasutamine • Otsused • Korrektsioon ja arendamistöö

16. Osalevad hindamises Võrumaa Kutsehariduskeskuses osalevad hindamisprotsessis: • Võrumaa Kutsehariduskeskuse töötajad; • VKHK õppurid ja vilistlased, täiendkursustel osalejad, tööandjate esindajad; • hinnatav ise.

17. Hindamise põhiliinid VKHK-s • Klientide hinnangud (uuringud) • Üldised hinnangud kooli kohta (lõpetajad) • Üksikprotsesside analüüsid (õppeainete hindamine) • Vilistlaste hinnangud • Eneseanalüüs • Vastavus kutsestandardile • Kooli personali küsitlused • Tulemuste dünaamika • Võrdlev analüüs • Vastavus kutsestandardile (väline hinnang) • Kogemuste vahetus teiste koolidega

18. Kooli tegevuse kvaliteedi hindamisega kaasnevad probleemid ja aspektid: • Keeruline on mõõta õpilaskonna hariduse arengut - seega on vaja lihtsaid kriteeriume • Olulised on nii välishindamise kriteeriumid, kui ka sisemine hindamine (vastavus standardile) • Tähtis on protsesside dünaamika, mis kirjeldab kooli arengut kui protsessi • On vaja arvestada kooli pikaajalist toimeefekti • Analüüs ja hindamine ei tohi muutuda liiga töömahukaks • Hindamine peaks olema seotud tulemuslikkusega ja töötajate stimuleerimisega.

19. Info Protsessi kirjeldamiselkavandamisel tuleb otsustada info kogumise ja töötlemise küsimused • Millist infot on protsessis vaja • Millist infot on vaja protsessi kvaliteedi juhtimiseks Millist infot on vaja õppeprotsessis? Millist infot on vaja õppeprotsessi kvaliteedi kohta?

20. Kui kvaliteetsed on kooli andmed oma õppeprotsessi kohta? • Kas andmed on õiged, täpsed ja täielikud • Kuivõrd need andmed on kvaliteedi seisukohalt asjassepuutuvad • Kas andmed on arusaadavas vormis • Kuivõrd on kasutada olevad andmed usaldatavad

21. Infosüsteem • Info liikumine ja töötlemine kaasneb iga tegevusega • Infosüsteem – kogu tegevust ja kõiki osakondi läbiv • Infosüsteem seob kooli tegevused tervikuks

22. Kas ja kui palju on vaja infosüsteemi? Vajame infosüsteemi mis: • Võimaldab teada saada kvaliteedi taset • Võimaldab protsesside seisundit teada ja jälgida • Toetab otsuste tegemisel • Edastab organisatsioonile infot

23. Kvaliteedisüsteem ja infosüsteem on sarnased • Mõlemat vaadatakse tihti kui omaette süsteemi – see on vale • Väljatöötamine on harilikult planeeritust töömahukam ja tihti ebaõnnestub • Mõlema väljatöötamisel kasutatakse MODELLEERIMIST

24. Teha kvaliteedisüsteemi ja infosüsteemi seostatult • Infosüsteem ilma kvaliteedisüsteemita - andmete kogumine ja töötlus ei ole suunatud asutuse eesmärkidele • Kvaliteedisüsteem ilma infosüsteemita – andmete kogumine jääb piiratuks ja ebatõhusaks

25. Infosüsteemi piiratus • Tegelikult sõltub kõik sellest, millised on inimesed • Suur osa infost antakse vahetus suhtlemises ega jõua kunagi ametlikku infosüsteemi • Infosüsteemi infol on erinevaid tõlgendusi • Infost, mida ei kasuta, on vähe kasu

26. Mõtteid aruande koostamiseks 1 Sisehindamine kui arendustegevuse suunaja • Sisehindamise aruanne on sisend õppeasutuse arengusuundade kavandamiseks. • Õppeasutuse võtmetulemused/näitajad??? Mida õppeasutus ise peab oma võtmetulemusteks ning kuidas seda sisehindamise käigus hinnatakse • Sisehindamise käigus hinnata enda missiooni, visiooni, põhiväärtuste rakendumist. • Oluline on õppeasutuse eripära tugevdamine, analüüsige, mida koostöös partneritega olete teinud parimate võimaluste loomiseks õppija arengu toetamisel.

27. Mõtteid aruande koostamiseks 2 Tegevuste ja tulemuste vaheliste seoste analüüsimine • Andmete/ statistika, tulemuste kogumine, töötlemine ja analüüsimine- asjakohane andmebaas on üks võtmeküsimusi • Analüüsige, kas kogutud tegevus-ja tulemusnäitajad annavad teile tervikpildi erinevate protsesside toimimise tasemest • Tooge välja järeldused tulemusnäitajate põhjal • Analüüsige, millised tegevused on enam mõjutanud tulemusi, kas on vaja teha muudatusi lähenemisviisides (õppekavas, õppekorralduses, inforessursside juhtimises …) • Mida peate ise oma tugevusteks (miks?), mida tahate muuta, parendada, milliste uute tegevustega alata (miks?)

28. Mõtteid aruande koostamiseks 3 • Kriteeriumide analüüsimisel püüdke vahet teha tegevustel (1-5) ja tulemustel (6-9) • Tulemuste analüüsimine: mõelge läbi, mida antud tulemus näitab õppeasutuse kontekstis, kavandage järgmiseks perioodiks eeldatav tase. Kirjeldusest analüüsiks, mida vaja teha? • Demingi ratta põhimõtted (planeeri-tegutse-hinda-korrigeeri) sama skeem ka analüüsimisel sisehindamise aruandes. • Põhjus- tagajärg seoste ilmnemine – kuidas õppeasutuse valitud tegutsemisviis on taganud oodatud tulemused (eesmärk – tegevus – tulemus – järeldus – eesmärgi või tegevuse korrigeerimine).

29. Kasu personalile enesehindamisest • Suureneb teadlikkus oma tegevuse tulemuslikkuse kohta; • Võimaldab õppida üksteiselt, õpetajate ühised tegevusvaatlused aitavad kogemusi võrrelda, näha tegevust läbi teiste silmade; • Saab teavet, kui hästi on hakkama saadud, kui tulemuslik oli õpetamine; • Analüüsitud andmete alusel võimalus muuta õpetamise meetodeid, plaane, saab probleeme arutada ja tegevust edaspidi arendada; • Meeldiv võimalus kasvada nii indiviidina kui meeskonnaliikmena; • Positiivne tagasiside annab jõudu tööga toime tulla veel paremini.

30. Hindamisel otsitakse vastust kolmele küsimusele: • kuidas meil läheb? • kust me seda teame? • mida me peaksime tegema teisiti?

31. 6 abistavat küsimust: • Millised on meie peamised võtmetulemused? • Kui hästi täidame ümbruskonna vajadusi? • Kui head haridust suudame pakkuda? • Kui hea on meie juhtimine? • Kui hea on meie eestvedamine? • Milline on meie parenduste suutlikkus?

32. Kuidas me teame, kuidas meil läheb? • Kogutakse materjale meeskonnalt, õppijalt • Jälgitakse tunde klassis • Vestlused õppijatega • Õpilaste tööde, õppeprotsessi vaatlemine • Dokumentide kontroll • Õpitulemuste analüüs • Vestlus/küsitlus vanematele, huvipooltele • Tulemuste analüüs ja võrdlus kooli sees ja väljaspool

33. Skeem sisehindamise kriteeriumite analüüsimiseks • Mis oli meie eesmärk antud valdkonnas? • Milliseid tegevusi planeerisime /rakendasime eesmärkide saavutamiseks? • Miks valisime just sellised tegevused, lähenemised (põhjendatus)? • Kas rakendatud tegevused olid ühekordsed või korduvad igal aastal? • Kuidas tegevuste tulemust hinnatakse meil? • Kuidas on hindamistulemused rakendatud edasise tegevuse arendamiseks? • Millised on antud valdkonna tugevused? • Järeldused: mida soovimee jätkata, milliseid parendusi järgmisel perioodil sisse viia?

34. Lõpetuseks: • Enesehindamine on õige valik arengu suunamiseks • Arvestage Deming´i ratta põhimõtteid! • Olge ausad, ärge kartke • Ärge unustage inimest • Olge rõõmsad, et Teil on “oma nägu” ja arendage seda!