Elukestva õppimise võimekuse kasvatamine: väljakutsed eeesti haridusele

1. Elukestva õppimise võimekuse kasvatamine: väljakutsed eeesti haridusele Krista Loogma Tallinna Ülikool, haridusuuringute keskus, haridusstrateegia komisjoni ja ekspertrühma liige Ettekanne EHF eelfoorumil, 08.12.2011

2. Taust: Eestihariduseviisväljakutsetwww.haridusfoorum.ee • Staatus: Haridusstrateegia – elukestva õppe strateegia projekt, algatatud 3.sektori poolt, koostataud kolmepoolse komisjoni (EHF, EKK, HTM) ja laia ekspertkogu osalusel • Viis väljakutset on haridusstrateegia sisuks • Lähtepunktid: 1) kogu haridusüsteemi läbivalt on vaja leida ja tegelda nende küsimustega, mis on “võtmeks”: • inimvara hoidmisel ja arendamisel • kõigi inimeste elukestva õppimise võimekuse tõstmisel kogu elukaare jooksul

3. Taust: Eestihariduseviisväljakutset www.haridusfoorum.ee b) hariduse põhifunktsioone inimvara hoidmisel ja arendamisel tuleb käsitleda koos: • isiksuse areng, • kultuuri kestlikkus, • majanduslik ja sotsiaalne areng c) ühtse ja üldise haridusstrateegia puuudmine“ d) ümberseadistamise” vajadus: keskonna määramautse kasv, olulised vajakajäämised, sh vajadus suurendada igaühe elukestva õppimise võimekust

4. Hariduse “ülesanded” ühiskonnas(allikas: Lauristin, EHF, 2010) • Inimvara jätkusuutlikkus : mida väiksem on inimvara mehaaniline juurdekasv, seda olulisem on hariduse roll • Inimeste heaolu: haridusest sõltub tervis, töövõime, peresuhted, eluga rahulolu, elu kvaliteet tervikuna • Ühiskonna sidusus: haridus loob inimesi ühendavad väärtused, ühise teadmuse ja kultuuridevahelise tõlkimise võime • Haridus määrab kultuuripärandi tähenduse ja jätkumise olulisuse • Haridusest sõltub, kas põlvkondade vahetuses suureneb või väheneb ühiskonna arengupotentsiaal

5. Millest tulenevad peamised väljakutsed?

6. Peamised väljakutsedharidusstrateegia raames

7. 5 väljakutset • Arengu ja koostöökeskse õpikäsituse arendamine (väljalangevuse kõrged näitajad, üldoskuste, loovuse, probleemilahendamise oskuste tagasihoidlik tase, faktikeskse õpetamise domineerimine) • Õpetaja positsioon ja õpetajakutse maine ( töötingimused, madal staatus ja enesetõhusus, õpetajaskonna kihistumine, vähe koostööd) • Õppes osalemise kasv (madala haridustasemega 11,6%, ilma professionaalse ettevalmistuseta 32%, 14% ilma põhihariduseta töötajaid, meeste probleem) • Hariduse parem seostamine teadmusühiskonna ja innovaatilise majandusega (üldine kõrgem haridustase on vähe mõjutanud innovaatilise majanduse arengut, käärid tööjõu nõudmise ja pakkumis evahel - ettevõtluse str pole teadmusmajandusele kohane, ei suuda hariduse ja teaduse potentsiaali ära kasutada) • Digikultuur kultuuriruumi ja majanduse osaks (digikultuur pole saanud hariduse osaks)

9. Väljakutse: õpetaja positsiooni ja maine tõus • Mitmeid näitajaid: töötingimused, sh palk, vähene rahulolu ja enesetõhusus, õpetajaskonna kihistumine, vähe koostööd) • õpetaja elukestva õppe kontekstis • õpetaja töö vastuoluline väärtus: sõnades kõrge, töötingimuste/töö turvalisuse näitajates madal

10. Õppes osalemine • mitteõppivad põhihariduseta noored 11,6%, • ilma professionaalse ettevalmistuseta 32%, • 14% ilma põhihariduseta töötajaid, • sooline kallutatus , sh meeste probleem • väljalangevus kõigil haridustasemetel – erinevad määrad ja erinevad põhjused

11. Meeste osalus hariduses (Allikas: Lauristin, EHF 2010)

12. Mida teha? – üldine muutuste skeem (Lauristin, Eesti hariduse...)

13. Tänan!