Eesti inimvara raport (IVAR): võtmeprobleemid ja lahendused 2010

1. Eesti inimvara raport (IVAR):võtmeprobleemid ja lahendused 2010 Esitlus 18. augustil 2010

2. Ülesehitus • Inimvara mõiste • Rahvastikuprotsessid • Ühiskonna sidususe, sotsiaalse ja kultuurilise kapitalisuurendamine • Inimvara kvaliteet ja rakendus

3. Inimvara mõiste Inimvara moodustab IVARi autorite määratletuna: • rahvastik, • selle tervis ja töövõime, • inimeste personaalne kvaliteet: haritus, oskused ja võimed, • võimalus neid realiseerida, s.o vastav majanduse ja tööhõive struktuur, • rahvakehandi sotsiaalne sidusus, ühiskonna eri osaliste panuse arvestamine ning • kultuuri ja väärtuste ühtsus, avatus ja motiveeritus uuteks arengusuundadeks.

4. I Rahvastikuprotsessid

5. Rahvastiku arvu ja koosseisu muutus Elanikkonna vähenemine u –100 tuhat aastaks 2050 Põhjused: 1. liiga väike sündimus, SSK 1,65 (vaja 2,1) 2. liiga varane suremus, -4000 in. (kuni 65a) /a. 3. negatiivne rändesaldo, hinnanguliselt -2000 in /a. Eakate osakaalu kasv rahvastikus, u +100 tuhat Ressurss: Üle 130 tuhande kaasmaalase maailmas, sh. u 40 tuhat hilisväljarändajat

6. Sünnid ja surmad Eestis 1994-2009

7. Meeste surma põhjused vanuseti Eestis 2008. aastal Allikas: Eesti Statistika

8. Eesti rahvastiku soo-vanuskoosseis 2009

9. Eesti registreeritud välisränne 2000–2009 ja saldo

10. Surma põhjuste dünaamika 1989–2009 (1989 = 100%)

11. Võimalikud eesmärgid 1. (põlvkondade) rahvastiku taastootmise tagamine, perekondades soovitud laste arvu saamine; 2. enneaegsete surmade vähenemine, tervena elatud aastate lisandumine; 3. Eesti vajadustest lähtuva efektiivse rändepoliitika kujundamine; - kaasmaalaste kaasamine 4. vanemaealiste kasvav majanduslik aktiivsus koos sotsiaalkindlustuse ja pensionisüsteemide stabiilsuse tagamisega.

12. III. Ühiskonna sidususe, sotsiaalse ja kultuurilise kapitalisuurendamine

13. Sotsiaalse ja kultuurilise kapitaliga seotud probleemid 12. ääremaaliste kogukondade hääbumine, loodus-, kultuuri- ja inimressursside alarakendus; 13. suured regionaalsed arenguerinevused, mis suurendavad veelgi ääremaade laienemist ja tühjenemist Harju- ja välismaale; 14. venekeelse elanikkonna vähene usaldus Eesti riigi institutsioonide vastu ja vähene kaasatus Eesti avalikku ellu; 15. senise eesti keele õppe kesised tulemused, mis takistavad venekeelse töötajaskonna, sh ka Eestis kooli lõpetanud noorte eneseteostust tööturul; 16. Eesti kultuuri ja eesti identiteedi ohustatus globaliseeruvas maailmas, kultuurilise kapseldumise oht; 17. loovuse asendumine tarbijaliku ja meelelahutusliku kultuurisuhtega; 18. Eesti vähene atraktiivsus kõrgetasemelise ja innovatiivse loomekeskkonnana – järelkasvu vähesus ja ajude pöördumatu äravool.

14. Eesti ääremaad Ääremaalised on ligi pooled omavalitsused, kus elab ligikaudu140 000 inimest ja mis hõlmavad üle 50% Eesti pindalast Rahvastiku kahanemine viimase 50 aasta jooksulvähemalt poole võrra või alates 2000. aastast keskmiselt vähemalt 1% aastas. Elanike tihedus alla 8 in/km2 või kaugus suuremast keskusest on üle 50 km.

15. Iga kuu toimetulekutoetust saanudleibkondi 1000 el kohta 2008. a

16. Eesti institutsioonide usaldajaid ja mitteusaldajaid eesti ja vene keelt suhtluskeelenakõnelevate inimeste seas (% küsitletud keelerühmast)

17. Eesti koht 16 ELi liikmesriigi seas kultuuri-tarbimise aktiivsuse koondindeksi väärtuste alusel

18. Võimalikud eesmärgid • 5. kvaliteetsele haridusele juurdepääsu ja kõigi alaealiste õppimise tagamine üle riigi; • 6. kõrgem õpetus- ja õpimotivatsioon; • 7. hariduse sisu ja mahu (sh täiskasvanuõppe) vastavusseviimine Eesti tulevikuvajadustega; • 8. Eesti kõrgharidussüsteemi konsolideerimine, õppe- ja teadustööks väärikate võimaluste loomine, teadlaste senisest oluliselt suurem osalus poliitikakavade väljatöötamisel ning ettevõtete arendusprojektides; • 9. suurema tootlikkusega traditsioonilised majandusharud ja lisandunud suurema lisandväärtusega ettevõtlus; • 10. töötuse määra alandamine; • 11. tippkompetentsusega tööjõu lisandumine eri kanalitest (kõrgharidus, suunatud immigratsioon).

19. II. Inimvara kvaliteet ja rakendus

20. Inimvara kvaliteedi ja rakenduse probleemid 5. hariduslik kihistumine ja hariduse ebavõrdne kättesaadavus, suur koolist väljalangus ja alanevosalusmäär; 6. Eesti õpilaste ja õpetajate väike motivatsioon ja rahulolu kooliga; 7. hariduse struktuuri ja sisu mittevastavus ühiskonna arenguvajadustele; 8. kõrghariduse killustumine, piisavate tingimuste puudumine vaimse potentsiaali täielikuks realiseerimiseks, kõrghariduse vähene rahvusvaheline konkurentsivõime, ebapiisav sisend majandus-ja ühiskonnaprobleemide lahendamisse; 9. väikese tootlikkuse ja vähese arengupotentsiaaliga majandusstruktuur; 10. kasvav pikaajaline töötus; 11. tippkompetentsusega tööjõu vähesus.

21. Tööjõu tootlikkus, EU 2007 = 100% Allikas: Eurostat

22. Tööjõus osalemise määr2007

23. Eesti töötud 1995-2010

24. Töötuse kestvus Eestis 1997-2009 Allikas: Eesti statistika

25. Kõrgharitute osakaal hõives ja SKP elaniku kohta 2007. *Taani 2004. aasta, Kreeka 2005. aasta andmed

26. Kõrghariduse avaliku sektori kulutuste % SKPst 2006 Allikas: OECD 2009

27. Võimalikud eesmärgid 12. kõikides Eesti piirkondades elementaarsete kommunikatsiooni-, transpordi- ja sotsiaalteenuste, kohalike kultuurikogukondade ja külatasandi ühenduste elujõu tagamine; 13. piirkondliku halduse tugevdamine – haldus- ja arengukeskuste üleriigilise võrgustiku loomine; 14. rahvusvähemuste usalduse suurendamine Eesti riigi vastu ja erinevuste vähendamine eestlaste ja mitte-eestlastest Eesti kodanike karjäärivõimalustes, sissetulekutes ning poliitilises osaluses; 15. eesti keele õppe efektiivsuse suurendamine üldhariduskoolis ning täiskasvanute õppes; 16. Eesti kultuuriruumi elujõulisuse ja rahvusvahelise atraktiivsuse tagamine; 17. loovuse ja innovatiivsuse motiveerimine kõikidel elualadel; 18. noorele põlvkonnale rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliste eneseteostusvõimaluste loomineEestis.

28. Tänan tähelepanu eest! Eva-Maria.Asari@kogu.ee