1 / 15

Arko Lepik Stom II 1.rühm

Mees- ja naissuguhormoonide teke, primaarsete ja sekundaarsete sugutunnuste mõiste ning seos sugunäärmete talitlusega. Suguhormoonide mõju käitumisele. Arko Lepik Stom II 1.rühm. Suguhormoonid.

gaston
Download Presentation

Arko Lepik Stom II 1.rühm

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Mees- ja naissuguhormoonide teke, primaarsete ja sekundaarsete sugutunnuste mõiste ning seos sugunäärmete talitlusega. Suguhormoonide mõju käitumisele Arko Lepik Stom II 1.rühm

  2. Suguhormoonid • Mees- ja naissuguhormoonid mõjutavad suguelundite arenemist, panevad aluse sekundaarsetele sugutunnustele ning mõjutavad seksuaalkäitumist. • Naisel ja mehel tekib lisaks soo hormoonidele ka vastassuguhormoone. • Väga tähtsad nii naisel kui mehel esinevad hormoonid on LH (luteiniseeriv hormoon) ja FSH ( folliikuleid stimuleeriv hormoon).

  3. Sugutunnused • Primaarsed sugutunnused- kaasasündinud soolised eripärad • Munasari, emakas, munand, suguti.. • Sekundaarsed sugutunnused- suguküpsete välised morfoloogilised soospetsiifilised tunnused, mis pole vahetult seotud suguelundkonnaga. • lihasmass, karvakasv, kehakuju, hääl..

  4. Meessuguhormoonid • Mehel on kõikidest androgeenidest 2/3 testikulaarse ja 1/3 adrenaalse päritoluga. • Tähtsaim adrenaalne androgeen on dehüdroepiandrosteroon (DHEA). • Tähtsaim testikulaarne androgeen on testosteroon. • DHT e dihüdrotestosteroon ja androstenedioon on vähem tähtsad testikulaarsed androgeenid. • Meestel esineb ka naissuguhormoone, kuid teistes kogustes.

  5. Meessuguhormoonid • Keskne meessuguhormoon on testosteroon • See on tähtsaim testikulaarne androgeen, mida sünteesivad Leydigi interstitsiaalrakud. • Mõjub valk-anaboolselt, s.t stimuleerib valgu sünteesi. Töötavad anaboolsete steroididena nii meestel kui naistel. Anaboolsed märklauad on seejuures lihased, luud ja neerud, vähemal määral ka aju. • Eriline tähendus seksuaalse, kuid ka agressiivse käitumise kujunemisel.

  6. Meessuguhormoonid • Testosteroon toimib efektorelundi rakkudele osalt otseselt, osalt toimub tegelikult toimiva hormooni moodustumine taandusreaktsiooni teel. • Nii teostub adrogeenne toime mehelikule karvakasvu tüübile ja rasunäärmetele 5-α-dihüdrotestosterooni kaudu. • Ka lisasugunäärmetesse (prostata, seemnepõieke) toimivaks androgeeniks on 5-α-DHT.

  7. Meessuguhormoonid • Ilmselt piisab normaalse seksuaalse ja meheliku käitumise säilitamiseks ringleva testosterooni teatud hulgast, mis mehel on 1-2 ng/ml piirides. • Sellest läviväärtusest kõrgem testosterooni nivoo ei põhjusta meheliku käitumise intensiivistumist. • Seega on tegemist kõik-või-mittemidagi-fenomeniga.

  8. Naissuguhormoonid • Naissuguhormoone nimetatakse östrogeenideks. • Keskne östrogeen on östradiool. • Lisaks toodetakse progesterooni, oksütotsiini, östriooli, östrooni, prolaktiini, koriogonadotropiin (hCG).

  9. Naissuguhormoonid • Prolaktiin- produtseeritakse hüpofüüsi laktotroopsetes rakkudes. • Peaaegu kõik toimed on suunatud biokeemiliste eelduste loomisele järglaste eest hoolitsemiseks, seega liigi säilitamiseks. Imetajatel on toime sihtelundiks esmajoones rinnanääre • Inimesel toimib see hormoon laktatsiooni käivitavalt ja säilitavalt.

  10. Naissuguhormoonid • Oksütotsiin- toodetakse hüpotaalamuse nucleus supraopticus`e ja nucleus paraventricularis`e suurtes rakkudes. • Oksütotsiini sihteluniks on müomeetrium, s.t emaka muskulatuur ning rinnanäärme müoepiteel. • Oksütotsiin põhjustab rinnanäärme müoepiteeli kontraktsiooni. Samuti müomeetriumi kergeid kontraktsioone.

  11. LH ja FSH • Mõlemal sugupoolel kutsuvad nad esile suguhormoonide gonaadset produktsiooni ja väljapaiskumist. • Mehel stimuleerib LH androgeenide produktsiooni munandi Leydigi interstitsiaalrakkudes ja spermatosoidide teket. • Naisel stimuleerib FSH folliikulite kasvu ja östrogeeni produktsiooni. • LH stimuleerib ovaariumis gestageenide väljapaiskumist. Kutsub esile munaraku väljapääsu munasarja folliikulist e ovulatsiooni ja folliikuli muutumise kollakehaks.

  12. Sooline diferentseerumine • Naisgenitaalide edasiseks arenguks pole mingi endokriinne aktivatsioon vajalik. • Meesgenitaalide diferentseerumine toimub embrüonaalsetes testistes produtseeritud kahe hormooni mõjul. • Leydigi rakud setserneerivad androgeene, Sertoli rakud produtseerivad ühte proteiinhormooni, nn. Mülleri inhibeerivat hormooni.

  13. Sooline diferentseerumine • Naislootel arenevad välisgenitaalid samuti ovaariumidest sõltumatult. • Mehe välisgenitaalide areng on aga sõltuv androgeenidest. • Androgeenide mõjul sugutialge kasvab ja moodustab penis`e.

  14. Sooline diferentseerumine • Meessuguhormoonide toimel maskuliniseerub ka loote aju. • Mehe ja naise ajul on sedastatavad morfoloogilised erinevused. • Embrüonaalselt androgeenide poolt mõjustamata aju jääb feminiinseks.

  15. Kasutatud kirjandus • Schmidt, R. F., Thews, G. (1997). Inimese füsioloogia. Tartu. Lk 397-399, 402-403, 410, 820-824,829-830. • Zilmer M., Karelson E., Vihalemm T., Rehema A., Zilmer K.- ``Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded``- Tartu 2010. Lk 177, 181-183, 305. • Peet-Henn Kingisepp- ``Inimese füsioloogia`` Tartu 2006. Lk 226, 235-236.

More Related