200 likes | 475 Views
Andrus Pirso Keskkonnaministeeriumi strateegia ja investeeringute osakonna nõunik. ELUKESKKONNA ARENDAMISE RAKENDUSKAVA. Struktuurivahendite kasutamise kavandamine Eestis. Senisel perioodil on struktuurivahendite kasutamine kavandatud Riikliku Arengukava raames
E N D
Andrus Pirso Keskkonnaministeeriumi strateegia ja investeeringute osakonna nõunik ELUKESKKONNA ARENDAMISE RAKENDUSKAVA
Struktuurivahendite kasutamise kavandamine Eestis • Senisel perioodil on struktuurivahendite kasutamine kavandatud Riikliku Arengukava raames • Ühtekuuluvusfondi kavandamine oli eraldiseisev ja projektipõhine • Programmperioodil 2007-2013 toimub struktuurivahendite kavandamine Riigieelarve Strateegia lisana koostatava Struktuurivahendite kasutamise strateegia kaudu (hõlmab ESF-i, ERDF-i ja ÜF-i vahendite planeerimise) • Lisaks koostatakse eraldi maaelu arengustrateegia ja kalanduse arengustrateegia maaelu ja kalanduse vahendite rakendamiseks
Suuremad muutused võrreldes käesoleva perioodiga • Struktuurivahendite maht suureneb ca kolmandiku võrra aasta kohta • Maht ca 53 miljardit krooni, millest • 1/3 ühtekuuluvusfond • 720 miljonit krooni territoriaalse ja piiriülese koostöö programmidele • Lisaks 14 miljardit krooni maaelu arenguks
Struktuurivahendite kavandamine Eestis „Riigi eelarvestrateegia 2007-2010“ Eesti omavahendid + välisvahendid „Riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013“ Valdkondlikud rakenduskavad – OP-d 2007-2013
Struktuurivahendite strateegia • Nõutav esmakordselt (ÜF, ERF ja ESF üldmääruse eelnõu alusel) • Koostatakse Ühenduse strateegiliste suuniste (eelnõu) alusel • Peab olema vastavuses liikmesriigi „Lissaboni strateegiaga“ (Eestis “Eesti majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava“) • Strateegia põhjendab prioriteedid, näitab nende elluviimiseks kavandatud rakenduskavad ja rakenduskavade rahastamise ÜF, ERF ja ESF-st • Strateegia kinnitab Euroopa Komisjon
Strateegia prioriteedid • Prioriteet 1: Haritud ja tegus rahvas • Prioriteet 2: Teadus- ja arendustegevuse võimekuse ning ettevõtete uuendusmeelsuse ja tootlikkuse kasv • Prioriteet 3: Paremad ühendusvõimalused • Prioriteet 4: Väiksem keskkonnakoormus • Prioriteet 5: Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng
Rakenduskavad • Inimressursi arendamise rakenduskava • Elukeskkonna arendamise rakenduskava • Hariduse, teadus- ja arendustegevuse ning tervishoiu ja hoolekande infrastruktuuri arendamise rakenduskava • Ettevõtluse, infoühiskonna, transpordi ja energeetika infrastruktuuri arendamise rakenduskava
RakenduskavadRahajaotus • Inimressursi arendamise rakenduskava – 6 mlrd krooni • Elukeskkonna arendamise rakenduskava – 19 mlrd krooni • Hariduse ja teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise rakenduskava – 11,3 mlrd krooni • Ettevõtluse, infoühiskonna ja transpordi infrastruktuuri arendamise rakenduskava – 16,9 mlrd krooni
Elukeskkonna arendamise rakenduskava • Elukeskkonna rakenduskava struktuurivahendite strateegia järgmisi prioriteete: • väiksema keskkonnakoormuse prioriteet (v.a energiasäästu tegevused); • piirkondade tervikliku ja tasakaalustatud arengu prioriteet. • Rakendukava eelnõu on esitatud Rahandusministeeriumile • Koostamiseks on keskkonnaminister moodustanud juhtrühma ning looduskaitse ja keskkonnavaldkonna töörühma, sise- ja regionaalminister on moodustanud töörühma kohaliku ja regionaalarengu valdkonnas. • Rühmadesse on kaasatud partnerorganisatsioonide esindajad
Töörühmad Juhtrühm Juht- KKM minister Liikmed: KKM, SiM, RM, PõM, MKM, HTM, KIK, EAS, EKO, ELL, EMOL Keskkonna- ja looduskaitse- valdkonna töörühm Juht – KKM kantsler Liikmed:KKM, SiM, RM, PõM, MKM, HTM, KIK, EAS, EKO, ELL, EMOL, ELKS, Jäätmekäitlejate Liit, Veeühing Regionaal- arengu töörühm(SiM) SIO
Rakenduskava sisukord • Lühikokkuvõte • Sissejuhatus • Rakenduskava valdkondade tugevate ja nõrkade külgede analüüs • Prioriteetsete suundade kirjeldus • Rakenduskava rahastamine ja lisanduvuse arvestus • Abivaldkondade indikatiivne jaotus • Rakenduskava juhtimine • Kokkuvõte rakenduskava eelhindamisest • Kokkuvõte rakenduskava keskkonnamõju strateegilisest hindamisest
Elukeskkonna arendamise rakenduskava Prioriteetsed suunad rakenduskavas: 1. Keskkonnainvesteeringud Ühtekuuluvusfondist 2. Keskkonnainvesteeringud Euroopa Regionaalarengufondist 3. Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng 4. Tehniline abi
Prioriteetsed tegevused Prioriteetne suund 1: Keskkonnainvesteeringud Ühtekuuluvusfondist • Veemajanduse arendamine • Jäätmemajanduse arendamine
Prioriteetsed tegevused Prioriteetne suund 2: Keskkonnainvesteeringud Euroopa Regionaalarengu Fondist • Veemajanduse arendamine • Jäätmekäitluse arendamine • Looduse mitmekesisuse säilitamine ja loodusvarade säästliku kasutamise tagamine • Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arendamine • Keskkonnaseire võimekuse parandamine • Keskkonna hädaolukordadeks valmisoleku parandamine • Välisõhu kaitse ja kliimamuutuste leevendamine
Prioriteetsed tegevused Prioriteetne suund 3: Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng • Kohalike avalike teenuste arendamine maapiirkondades • Linnaliste piirkondade arendamine • Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine
Prioriteetne tegevus: Looduse mitmekesisuse säilitamine ja loodusvarade säästliku kasutamise tagamine Eesmärk: Tagatud on ohustatud liikide ja elupaigatüüpide soodsa looduskaitselise seisundi säilimine. Indikaator: Ohustatud liikide ja elupaigatüüpide seisund (hinnang seisundile) Tegevused: Looduse mitmekesisuse säilitamine ja loodusvarade säästliku kasutamise tagamine • Kaitsealade kaitsekorralduskavade ja ohustatud liikidele kaitsekavade koostamine ja elluviimine • Kaitsekorralduskavade ja tegevuskavade koostamine koos ettevalmistavate rakendusuuringute läbiviimisega • Kaitsekorralduskavade ja tegevuskavade ellurakendamine, sh pool-looduslike rohumaade jt ohustatud elupaikade taastamine, ohustatud liikide elupaikade taastamine, ohustatud liikide populatsioonide taastamine, võõrliikide arvukuse piiramine • Kavade elluviimise tulemuslikkuse hindamine
Prioriteetne tegevus: Looduse mitmekesisuse säilitamine ja loodusvarade säästliku kasutamise tagamine Tegevused (jätkub): Kaitsealade looduskaitselise infrastruktuuri rajamine ja korrastamine • Elupaikade säilitamiseks ja taastamiseks vajamineva infrastruktuuri rajamine või rekonstrueerimine (teed, sillad, kraavid, luidete kindlustamine jm) • Elupaikade säilitamiseks ja taastamiseks vajamineva varustuse ja karja hankimine (traktorid, niidukid, kariloomad jm) • Külastusvõimalusi loova infrastruktuuri rajamine või rekonstrueerimine, (loodusmajad, infostendid, loodusrajad, vaatetornid, viidad, matkarajad) • Looduskaitse administreerimiseks vajamineva infrastruktuuri rajamine ja varustuse hankimine (haldushooned, õppe- ja külastuskeskused, järelevalvetehnika jm)
Seosed teiste prioriteetsete suundadega Elukeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetne suund 2: Keskkonnainvesteeringud Euroopa Regionaalarengufondist • Külastusvõimalusi loova infrastruktuuri rajamine või rekonstrueerimine, (loodusmajad, infostendid, loodusrajad, vaatetornid, viidad, matkarajad) Elukeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetne suund 3: Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng • Kultuuriliselt ja looduslikult väärtuslike objektide väljaarendamine külastusobjektideks (sh külastussadamad, muuseumid, teemapargid, külastuskeskused, matka- ja õpperajad, supelrannad jms), sh tugiinfrastruktuuri väljaarendamine (sh juurdepääsu- ja kergliiklusteed, parklad, sanitaar- ja jäätmehooldustingimused, viidad, puhkekohad, internetiühendused jms) Ettevõtluse, infoühiskonna, transpordi ja energeetika infrastruktuuri arendamise rakenduskava prioriteetne suund 1: Ettevõtluse uuendus ja kasvuvõime • Külastuskeskuste loomine tõmbekeskustesse
Edasine tegevuskava • 15. juunil esitati rakenduskavad Rahandusministeeriumile • 19. juuni kantslerite nõupidmine • 29. juuni valitsuskabinet • Juuni-juuli – avalik konsultatsioon • Juuni lõpp –struktuurivahendite strateegia ja tõlgitud rakenduskavad Euroopa Komisjonile mittemetlikuks tutvumiseks • Läbirääkimised Euroopa Komisjoniga sept.-november • Struktuurivahendite strateegia ja rakenduskavade heakskiitmine EK poolt tõenäoliselt 2007. a alguses.