110 likes | 281 Views
Ettevaatusprintsiibi rakendamine GMOdega seotud otsustele. VVOde vaatenurk ja tõstatatud probleemid. Kärt Vaarmari, 07. aprill 2006. Olulisemaid juriidilisi aluseid. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll
E N D
Ettevaatusprintsiibi rakendamine GMOdega seotud otsustele VVOde vaatenurk ja tõstatatud probleemid Kärt Vaarmari, 07. aprill 2006
Olulisemaid juriidilisi aluseid Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll • art 10 lg 6 – võimalik keelduda GMO sisseveost, kuigi võimalik kahjulik mõju ei ole teaduslikult kinnitatud Direktiiv 2001/18/EÜ: • otsesõnu preambula p 8, art 1, art 4 lg 1 • lisaks on terve direktiiv 2001/18/EÜ üles ehitatud ettevaatuspõhimõttele
Ettevaatusmeetmed • Direktiivist 2001/18/EÜ tulenevad peamised ettevaatusmeetmed: 1) loamenetlus (sh riskianalüüs ja avalikkusega konsulteerimine); 2) täiendavad meetmed lubades (nt seiremeetmed); 3) märgistamise ja jälgitavuse nõuded; 4) kaitseklausli kohaldamine; 5) kooseksisteerimise meetmed.
Loamenetlus • Direktiivi 2001/18/EÜ põhinõuded: • GMO keskkonda viimiseks peab olema vastav luba (erinev menetlus turustamise ja muul eesmärgil (nt eksperimentaalsel eesmärgil) keskkonda viimise lubade jaoks) • Loataotlusele tuleb lisada riskianalüüs, mis peaks hindama kõiki GMO keskkonda viimisega seotud mõjusid (sh pikaajalisi, kaudseid ja kumulatiivseid mõjusid) • Teatud juhtudel (praktikas enamikul juhtudest) annavad oma arvamuse EL liikmesriigid, Euroopa Toiduohutuse amet ja Euroopa Komisjon • Avalikkuse arvamust küsitakse taotluse saanud liikmesriigis ja Euroopa Komisjoni kaudu
Loamenetlus (2) • Praktikas: • Riskianalüüs on kontsentreeritud ainult teatud liiki mõjudele (nt toksikoloogilised mõjud, allergeensus) • Katsed lühiajalised, pikaajaliste mõjude kohta info puudub • Kaudseid mõjusid tihti ei hinnata (nt herbitsiidide kasutamise mõju ökosüsteemile ja mullaviljakusele) • Hinnata ei saa ohte, mille olemasolu osas puudub põhjendatud kahtlus; samas ei arvestata avalikkuse poolt esitatud kahtlusi • Järeldusi esitatakse sageli tõsikindlatena (EFSA, Komisjon), jätmata ruumi kahtluste jaoks • Riskide hindamisel tuginetakse ‘puhtale teadusele’, ent arvestada tuleks ka väärtushinnanguid, sh avalikkuse arvamust ja hirme
Täiendavad meetmed lubades • Direktiivi 2001/18/EÜ kohaselt peavad lubades olema sätestatud: • GMO-toote turuleviimise tingimused, sh toote kasutamise, käitlemise ja pakendamise osas, samuti konkreetsete geograafiliste piirkondade kaitse osas; • seirenõuded, kaasa arvatud aruande esitamise kohustus, seirekavaks ettenähtud aeg jms. • Praktikas: • täiendavaid nõudeid turuleviimise tingimuste osas enamjaolt ei kehtestata (sh mitte geograafiliste piirkondade kaitse osas); • turustamislubades seirenõuded üldsõnalised; peamiseks kohustuseks loa omaniku poolt teiste turustamisahela lülide informeerimine, kahjulikest mõjudest peab teavitama, kui neid (juhuslikult?) selgub
Märgistamise ja jälgitavuse nõuded • Nõuded direktiivis 2001/18/EÜ ja määruses 1830/2003: • märgistamise kohustuse piirmäär 0,9% GMO-sisaldusest, kui GMO-sisaldus on tehniliselt vältimatu või juhuslik • turustajad peavad säilitama andmeid selle kohta, kellelt nad on GMO-tooteid omandanud ja kellele edasi andnud/müünud Probleemid: • toiduainete märgistamise kohustus ebaselge (nt restoranitoitu ei märgistata, vastuolu mahepõllunduses GMO-de kasutamise keeluga) • märgistamine siiski pigem tarbija teavitamise, mitte ettevaatusmeede, kuna puudub GMOde keskkonnast “tagasi kutsumise” protseduur
Kaitseklausli kohaldamine • Direktiiv 2001/18/EÜ art 23 lg 1: kui liikmesriik avastab uut või täiendavat teavet ohtude kohta, võib ta selle GMO kasutamist oma territooriumil ajutiselt piirata või selle ära keelata • Praktikas: • Kaitseklauslit on kasutatud nii üksikute GMOde keelustamiseks kui piirkondade GMO-vabaks kuulutamiseks • Euroopa Komisjon: GMO-vaba piirkonna kui sellise loomine ei ole kooskõlas EL seadusandlusega • Ülem-Austria liidumaa juhtum Euroopa Kohtus: Ülem-Austria kaotas, kuna oli kehtestanud üldise keelu GMOdele 3 aastaks, selgitamata, milles täpselt seisnes igast konkreetsest GMOst tulenev oht • Mis on uus ja täiendav teave? Ülem-Austria juhtumi puhul ei loetud selleks uuringut, mis oli läbi viidud pärast direktiivi jõustumist, kuna uuringus kasutati ka varasemate uuringute andmeid
Kooseksisteerimise meetmed • Direktiiv 2001/18/EÜ art 26a: meetmed GMOde ettekavatsemata esinemise vältimiseks • liikmesriigid võivad võtta tarvitusele meetmeid, et ära hoida GMO ettekavatsemata esinemist teistes toodetes • Euroopa Komisjoni soovitus 2003/556/EÜ kooseksisteerimise meetmete kohta (ei ole siduv õigusakt) Praktikas: • liikmesriigid on püüdnud võtta tarvitusele erinevaid meetmeid (GMO-vabad piirkonnad, GMO-toodete hoidmine poes eraldi riiulitel (Küpros) jne) • Euroopa Komisjon on paljude meetmete osas seisukohal, et need on vastuolus EL seadustega ja on eesmärgi suhtes ebaproportsionaalsed
Kokkuvõte • riskianalüüs ei käsitle kõiki võimalikke mõjusid • otsuste tegemisel ei hinnata negatiivseid sotsiaalmajanduslikke mõjusid ega arvestata avalikkuse arvamusega • avalikkuse poolt viidatud ohud loetakse põhjendamatuks, kuna need ei ole teaduslikult tõestatud • kuna turustamisload kehtivad kogu Euroopas, siis on pärast loa saamist GMOde edasine levik sisuliselt kontrollimatu (ehkki jälgitav) • puudub GMOdest tuleneva kahju hüvitamise ja vastutuse süsteem • olukorras, kus direktiivi 2001/18 rakendamisel ei suudeta riske maandada, ei tohiks kooseksisteerimise küsimust taandada ainult majanduslikele meetmetele, vaid tuleks rakendada täiendavaid ettevaatusmeetmeid võimaliku keskkonnakahju vältimiseks
Tänan kuulamast! Kärt Vaarmari Eestimaa Looduse Fond kart@elfond.ee 742 8443 527 4761 www.elfond.ee