Avalike teenuste delegeerimisest

2. Avalike teenuste delegeerimisest • Annika Uudelepp & Kaupo Reede • Praxis HEAK

3. Mis on teenuste delegeerimine? Avaliku teenuse delegeerimine (ehk lepinguline üleandmine): avalik võim annab avaliku teenuse osutamise üle eraõiguslikule juriidilisele isikule, kuid säilitab kontrolli ja vastutuse teenuse pakkumise üle. Variandid: Üks-ühele delegeerimine Ühtlustatud teenus Ühtlustamata teenus

4. Tulevikutendentsid MTÜdele delegeerimisel KOVdel on suur huvi avalike teenuste delegeerimise edasiarendamise vastu. Enamik KOVdestleiab, et nad delegeeriksid rohkem avalikke teenuseid kodanikeühendustele, kui: • see võimaldakskaasata lisaressursse (98% vastajatest) • see aitaks tõsta teenuste kvaliteeti (98%) • vastavasvaldkonnas oleks võimekaid ühendusi (96%) • Enamasti on KOVde huvi teenuseid senisest rohkemdelegeerida samades valdkondades, kus täna juba peamiselt teenuseid delegeeritakse: elu edendamine, sport, kultuur, noorsootöö, sotsiaalteenused. • Ühendusi peetakse võimekaks enamjaolt samades valdkondades: kultuur (83%), sport (81%) ja piirkondliku elu edendamine (79%). • OLULISENA KERKIB ÜLES KOV-de VAHELISE KOOSTÖÖTEENUSTE DELEGEERIMINE !!!

5. Delegeerimise valdkonnad Avaliku teenuse delegeerimine (ehk lepinguline üleandmine): avalik võim annab avaliku teenuse osutamise üle eraõiguslikule juriidilisele isikule, kuid säilitab kontrolli ja vastutuse teenuse pakkumise üle.

6. Plussid ja ohukohad Konkurentsi jõud: Efektiivsus teenuse pakkumisel  parem hinna-kvaliteedi suhe ja parem kättesaadavus Teadmised ja oskused: Teenuse kvaliteedi tõus ja järjepidevus Bürokraatia vähendamine Parem kontakt sihtrühmaga Kust võtta häid tegijaid? Madal haldussuutlikkus Regulatsioonide ja teenusestandardite puudumine Lühike ajahorisont -> jätkusuutlikkus? Keskendumine tulemuste asemel protsessile.

7. SUHTETURUNDUSE ELLUVIIMISEL JÄTA MEELDE: • Võimaluse/probleemi lahendusel kasuta meetodit „kuidas on võimalik“, mitte vastupidi • Ole alati personaalne – suhtu klienti kui inimesse, kellel on alati oma mured ja rõõmud. Tee selgeks, mis on tema huvialad, milline on tema perekond jne. Küsige alati nõu ja tähtsustage kliendi rolli. Las ta tunneb ennast targana ja otsustajana. Sellise suhtumise varjus on alati hea jõuda oma eesmärkide täitmiseni; • Ole asjalik – tunne oma ja konkurendi toodet, ära ole alatu konkurendi vastu; • Ole isikupärane - ära püüa olla keegi teine, see on naeruväärne; • Ole alati oodatud - järgmiseks kohtumiseks jätke alati midagi õhku, et klient ootaks teie uut infot.

8. MÕNED MÕTTED PRAKTIKULT: • Vaheta regulaarselt infot valla juhtidega (mitte liiga tihe, n: 2 x aastas, uue valitsuse puhul kohe alguses)‏ • Osale volikogu teemakohases komisjonis • Löö kaasa omavalitsuse ettevõtmistes (ole nähtav), kaasa ise teisi inimesi omavalitsuse ettevõtmistesse • Tee ise omavalitsusele ettepanekuid kooperatiooniks • Uuri omavalitsuse probleemkohti • Kirjuta mõni artikkel aastas oma tegemistest omavalitsuse infokandjas • Proovi olla oma tegemistes apoliitiline • Suhtle omavalitsuse teiste partneritega • Kaasake omavalitsuse ametnikke ja juhte oma tegevustesse (mitte juhatuse liikmena)‏ • Kord aastas anna volikogule info oma tegemistest ja majandusseisust

9. Millest alustada? 1. Mõtle läbi, kas Su ühendus soovib avalikke teenuseid osutada – see on pikaajaline otsus! 2. Mõtle läbi, mis on Sinu pakutav teenus ja miks Sinu ühendus on selleks hea? • Mis on ühiskondlik vajadus, lahendamist vajav probleem? • Kes on teenuse sihtrühmad? • Kuidas üldjoontes teenust osutada? 3. Otsi koostööpartnereid ja neid, kellelt õppida!