60 likes | 400 Views
Elukestva õppe strateegia väljakutsed ja kavandatavad struktuurimuutused. Krista Loogma. Haridusmuutuste taust. Väljakutsed haridustrateegia/elukestva õppe starteegia projektis Ettepanek ametliku strateegia protsessi algatamiseks (jaan, 2012)
E N D
Elukestva õppe strateegia väljakutsed ja kavandatavad struktuurimuutused Krista Loogma
Haridusmuutuste taust • Väljakutsed haridustrateegia/elukestva õppe starteegia projektis • Ettepanek ametliku strateegia protsessi algatamiseks (jaan, 2012) • Hariduskorralduse kaasajastamise 12 sammu (Minister Aaviksoo ettekanne EKK, EHF, HTM ühisel hariduskonverentsil 11.04.2012) • Kuidas sisulised ja korralduslikud muutuste plaanid kokku saavad?
12 koolikorralduse muutmise sammu (Allikas: Minister Aaviksoo ettekanne EKK, EHF, HTM ühisel hariduskonverentsil 11.04.2012) • Vastutuse selge jagamine riigi ja KOV vahel põhikooli ja keskkooli juhtimise, rahastamise, korraldamise osas • Koolivõrgu kujundamisel riigi ja KOV vaheline koostöö investeeringute koordineerimise kaudu • Koolivõrgu kavandamisel lahendatakse transpordi ja õpilasmajutuse probleemid • Keskhariduse (II taseme) käsitletakse tervikuna; G ja KÕA võrgu kujundamine koordineeritult ja nendevahelise koostöö toetamine • Põhikooli ja gümnaasiumi rahastamise lahutamine: tugev linna/maakonna G, kodulähedane põhikool, kvaliteetse hariduse kättesaadavus • HEV õppijad • Õpetajatöö korraldamisel lähtutakse õpetaja ametist kui tervikust • Koolijuhi vastutus õppetöö korraldamise ja tulemuste eest kasvab • Haridusasutuste kulude planeerimisel esikohal õpetajate palgatõus • Õppevahendite hangete korraldamine vaadatakse üle (e-vahendid) • Sammud õpi- ja õpetamiskoormuse vähendamiseks • Järgmise ESF perioodi prioriteedid: koolivõrgu ümberkorraldamine ja õpetajate koolitus
Tänase foorumi arutlusteemad • “arengu ja koostöö keskne õpikäsitus”? palju juttu, vähe villa – miks? Ehk siis, miks pole toimunud süsteemset muutust “hinnetekeskselt arengukesksele” õppele? • Tõendid: väljalangevuse kõrged näitajad, üldoskuste, loovuse, probleemilahendamise oskuste tagasihoidlik tase, faktikeskse õpetamise domineerimine • tugev surve kognitiivsetele võimekustele ja tugev tendents “kutselisuse” trend; samas üha suur(enev) nõudmine mittekognitiivsete/üld/võtme/baasoskuste järele elus ja tööl • uued, erinevad keskkonnad/elavikud, kus õppijad elavad ehk siis noorte sotsiaalsete maailmade mitmekesisustumine • kuidas need erinevad maailmad võiksid koos toimida õppijate üldarengu heaks? Kuidas muutub nn traditsioonilise pedagoogika roll siinjuures?
Arutelu jätkub kauemakski… • Palju vastuseta küsimusi: teesid muutuste kohta on hetkel üldised ja läbiarutamata • Vaja analüüsida, kes muutustest võidaksid ja kes kaotaksid ja kas üldised huvid (nt inimvara jätkusuutlikkusega seotud) saaksid tagatud? • Üks võtmeküsimusi: kuidas teha nii, et võidaks põhikool ja arengukeskne õppimine?