1 / 23

I. Tervis (4 tundi)

I. Tervis (4 tundi). 2. TUND. Tervist mõjutavad tegurid. Õppesisu: Nimetab tervist tugevdavaid ja tervist kahjustavaid tegevusi ning selgitab nende mõju inimese füüsilisele, vaimsele ja sotsiaalsele tervisele. Õpitulemused :

ciel
Download Presentation

I. Tervis (4 tundi)

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. I. Tervis (4 tundi) 2. TUND

  2. Tervist mõjutavad tegurid Õppesisu: Nimetab tervist tugevdavaid ja tervist kahjustavaid tegevusi ning selgitab nende mõju inimese füüsilisele, vaimsele ja sotsiaalsele tervisele. Õpitulemused : Analüüsib tervist tugevdavate ja tervist kahjustavate põhiliste tegurite mõju inimese tervise kolmele aspektile. Õppetegevusi: • F (frontaalne): loeng-diskussioon • K (koostöö): lauamäng rühmatöö, paaristöö • I (iseõppimine): loovtöö, individuaalne töö, päeviku pidamine Lõiming: • Ü(üldpädevused): enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus • L(läbivad teemad): keskkond ja jätkusuutlik areng, tervis ja ohutus • T(teised ained): eesti keel ja kirjandus ning kunst (eneseväljendust toetavad • tegevused) , kehaline kasvatus (ohutu liikumine ja liiklemine)

  3. TERVIST MÕJUTAVAD: 1. eluviis- inimese harjumuseks kujunenud tegevused Milline on sinu elustiil? /tööta vastavalt võimetele, puhka vastavalt vajadusele, toitu tervislikult, tee sporti/ Füüsilist tervist saab tugevdada tervisliku eluviisiga : • kehalise liikumisega, • tasakaalustatud toitumisega, • õige töö ja puhkerežiimiga, • positiivse eluhoiaku ja mõtlemisega, • alkoholi, nikotiini jm. narkootiliste ainete vältimisega, • kord nädalas saunas käimisega

  4. 2. Pärilikkus Organismi omadus, mis aitab säilitada ning anda lastele edasi vanemate tunnuseid. (geenide kaudu) Lisaks välistele omadustele saadakse kaasa ka sellised omadused mida silmaga ei näe. (näiteks pärilikud haigused) Näiteks on päritav soodumus halvenenud nägemiseks Vanematelt saadavaks omaduseks on näiteks ka musikaalsus

  5. 3. Keskkond Kõik mis meid ümbritseb: loodus ja ruumid kus me viibime ning inimesed meie ümber. Eestis on 4 aastaaega, mida saame tervise tugevdamiseks ära kasutada. Eesti kliimat ei peeta väga tervislikuks. Keskkonda kujundame meie kõik, mõnus seltskond on alati toetav.

  6. 4. tervishoiusüsteem Kuidas on korraldatud inimese tervise eest hoolitsemine ja arstiabi andmine. Sinu tervist on hakatud jälgima juba enne sinu sündi. Esimese kahe eluaasta jooksul saab laps palju kaitsesüste, et ära hoida mitmed rasked haigused Koolis jälgib sinu tervislikku seisundit ja kehalist arengut kooliarst EESTIS ON LASTELE ARSTIABI TASUTA.

  7. VAIMSET TERVIST MÕJUTAVAD: ? Mis on vaimne töö? Kas vaimne töö väsitab? • Õppimise või töötamise koht Tooli ja laua kõrgus peavad vastama õppija kasvule (jalad maas!) Valgus peab töökohale langema ülevalt või vasakult (vasakukäelistel paremalt). Otsene päikesevalguses lugemine kahjustab nägemist. Töökoht peab olema korras (igal asjal oma koht). Oluline on ruumide tuulutamine.

  8. 2. Puhkus Oluline vaimse töö tegemisel. Kui tunned, et oled väsinud, tee paus. Kehalise töö puhul hakkab organism puhkama kohe pärast koormuse lõppemist, vaimse töö katkestamise korral mõtted jäävad s.t aju töötab edasi. Puhkust vajavad nii silmad kui aju. Vaimsest tööst parim puhkus on kehaline tegevus. Kindlasti ei ole puhkuseks teleka vaatamine või arvutil mängimine (silmalihased ja ka aju pinges)!

  9. 3. Uni Taastab vaimset ja kehalist jõudu, värskendab ja annab energiat taas tööle asumiseks. Inimene suudab olla söömata kauem kui magamata. 10-13 aastaste laste ööpäevane unevajadus on 8-10 tundi.

  10. 4. Päevakava Aitab paremini planeerida igapäevaseid tegevusi. Õpilasel abiks päevik, täiskasvanutel abiks kalendermärkmik, kodus sildid nähtaval kohal (nt. külmutuskapp) Päeviku pidamine.

  11. 5. Emotsioonid Sündmustest või tegevustest saadud vahetud elamused. Üks ja sama sündmus tekitab erinevates inimestes erinevaid tundeid Nt lumesadu Tunnete muutumisele vastab keha (hingamine kiireneb või aeglustub, võib tekkida kõhulahtisus, pisaranäärmed hakkavad tööle) Teiseks väljendab inimese meeleolu ja seisundit või suhtumist kehakeel (peanoogutus- nõustumine) Tunded on hästi märgatavad silmast-silma suheldes. MSN-is pildike -  ?Mis on mobiili abil suhtlemisel head küljed? Halvad küljed?

  12. 6. Positiivne mõtlemine Tegutsemine heade eesmärkide nimel, enesekindlus, rõõmus ellusuhtumine. Positiivne mõtlemine aitab probleeme edukamalt lahendada. Kui tuleb pähe mõni paha mõte asenda see otsekohe positiivsega.

  13. 7. Otsustamine Valikute tegemine. Tuleb selgusele jõuda, mis on sinu jaoks oluline. Otsustada võib kahel viisil tuginedes kas mõistusele või tunnetele. Otsustada tuleb sul endal, aga teistega tuleb ka arvestada.

  14. 8. Enesehinnang Inimese arvamus iseenda kohta. Oluline inimese arenemisel. On kolme tüüpi enesehinnangut: madal, kõrge ja ülikõrge. Madala enesehinnanguga ei austata ei ennast ega teisi. (Naerab teiste saavutuste või vigade üle) Kõrge enesehinnanguga inimene on sõbralik, räägib meeldivalt. Usaldab ennast ja teisi. Laseb end vähem häirida kriitikast. Ülikõrge enesehinnanguga inimene keskendub üksnes iseendale. Teistega suheldes hoolimatu ja rahulolematu

  15. Vaimse tervise mõjutajad

  16. Vaimset tervist rikuvad: • stress, • muremõtted, • erinevad hirmud, • vihastamine, • solvumine, • pidev virisemine, • alkoholi, tubakasuitsu ja narkootikumide tarbimine jne. • Väsimus ei teki alati kehalise töö tagajärjel, vaid võib tekkida ka vaimsest pingest nagu õppimine, mõttega töö tegemine, muremõtetest ja seda nimetatakse vaimseks väsimuseks.Vaimset tervist näitab ka pingetaluvus (ehk kuidas keegi erinevaid õppimise, töö või suhete pingeid talub ).

  17. Ülesanne 1. Sina ja õppimine. Missugused õppeained on sinu arvates enam seotud vaimse tööga • Koosta oma pingerida, alustades tunnist, kus vaimne pinge on kõige suurem. • 4. • 5. • 6.

  18. B. Võrdle oma pingerida klassikaaslaste omadega. Vasta küsimustele Millised on sarnasused? ……………………………………………………… Mis on nende sarnasuste põhjus? ……………………………………………………… Millised on erinevused? ……………………………………………………… Mis on sinu arvates nende erinevuste põhjus? ………………………………………………………

  19. Ülesanne 2. Enesehinnang. Lõpeta laused. • Ma olen ……………………………………………………… • Ma oskan ……………………………………………………. • Ma tahan ……………………………………………………. • Ma ei ole (kes ?) ………………………………………. ja see ………………………. • Ma ei oska (mida?) ……………………………….. ,kuid … • Ma ei taha (mida teha ?) …………………….., sest …….. • Mulle meeldib (mida teha?) …………………, sest ……… Tee järeldus, milline on sinu enesehinnang …………………………………………………………………

  20. KODUS: Ülesanne 1. Õppimisharjumused kodus. Vasta küsimustele ja tee vajalikud järeldused. • Mille järgi otsustad, mis järjekorras hakkad koduseid õppeülesandeid täitma? …………………………………………………………………… B. Kirjelda, milline on sinu õppimiskeskkond. Missugune on sinu õppimiskoht kodus? …………………………………………………………………… Pane kirja kõik asjad, mis on sinu õppimislaual. Kes veel seda lauda kasutab? ……………………………………………………………………

  21. Ülesanne 2. Kokkuvõtteks kirjuta, millega oled rahul oma õppimisharjumustes ja millega mitte. Olen rahul …………………………………………… Ei ole rahul ……………………………………………

  22. Kasutatud kirjandus • K.Lepik “Tervist, tervis!” 5. klassi inimeseõpetuse õpik • K.Lepik “Tervist, tervis!” 5. klassi inimeseõpetuse töövihik • Internet

More Related