1 / 12

I. Tervis (4 tundi)

I. Tervis (4 tundi). 4. tund. Hea ja halb stress Keha reaktsioonid stressile. Pingete maandamise võimalused (1 tund) . Õppesisu : 1. Eristab põhilisi organismi reaktsioone stressi korral ning kirjeldab nendega toimetuleku võimalusi. 2. Väärtustab oma tervist.

myrrh
Download Presentation

I. Tervis (4 tundi)

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. I. Tervis (4 tundi) 4. tund

  2. Hea ja halb stress Keha reaktsioonid stressile. Pingete maandamise võimalused (1 tund) Õppesisu: 1. Eristab põhilisi organismi reaktsioone stressi korral ning kirjeldab nendega toimetuleku võimalusi. 2. Väärtustab oma tervist. Õpitulemused: • Eristab ning selgitab stressi olemust, põhjuseid ja tunnuseid ning kirjeldab tõhusaid stressiga toimetuleku viise. Õppetegevusi: • F: loeng, suunatud selgitus • K: paaristö • I: juhtumianalüüs, individuaalne töö, loovtöö Lõiming: • Ü: enesemääratluspädevus, väärtuspädevus, sotsiaalne pädevus • L: tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus, elukestev õpe ja karjääriplaneerimine • T: eesti keel ja kirjandus, kehaline kasvatus (kehalise aktiivsuse mõju tervisele)

  3. Mis on stress Stress on organismi üldine pingeseisund, kus sul on raske toime tulla kogu sind puudutava informatsiooniga. Tekib välis- ja sisekeskkonnaulatuslikulmuutumisel Väike stress halba ei tee, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Halvem on lugu, kui tunned, et absoluutselt kõik on üle pea kasvanud. Oled ärritunud, väsinud ja ükskõikne. Sa ei usu enam eriti oma võimetesse ja õigeid otsuseid teha on üha raskem. Õppimise vastu puudub igasugune huvi ning kooli ei tahaks minna mitte ühelgi hommikul. Peale negatiivsete mõtete annab stressist teada ka keha. Peavalu, "liblikad" kõhus, seedehäired ja uneprobleemid võivad olla ohumärgiks.

  4. Stress , mis oli vanemate inimeste haigus, on saanud nüüd ka noorte probleemiks. Uurides stressi põhjuseid leiti, et kõige suurem põhjus on laste üksindaolekus.

  5. Stress kui haigus Stress muutub haiguslikuks siis, kui ta on pikaaegne. Lühiaegne stress pole midagi hullu. Aga haiguslik on ta juba siis kui ma ei taha midagi teha, mind ei huvita mitte miski. Tegelikult on stressil kaks poolt - on hea stress (ehk eustress) ja halb stress (ehk distress). Hea stress viib edasi ja aitab meis leida jõudu ning oskust nendes olukordades õppida ja nendega kohaneda. Halb stress aga tekitab meil sellise pinge, et me ei õpi sealt mitte midagi. Viib meid raskesse, võib-olla isegi haiguslikku seisundisse.

  6. Kuidas tekib stress? Stress ei tulene enamasti mitte ränkrasketest pingutustest, vaid oskamatusest oma koormust reguleerida ning tasakaalustamata suhtumisest tehtud ja tegemata töödesse.

  7. Kuidas stressi ära hoida? Igapäevaelu pakub rohkesti nii meeldivaid kui ebameeldivaid olukordi, kumb jääb ülekaalu, sõltub sellest, kuidas toimuvat tõlgendatakse ning iseenda jaoks põhjendatakse. Leia igast asjast midagi head, positiivset.

  8. Stressiga võitlemine Stressist on võimalik välja tulla. Kõige tähtsam on selle puhul, ennast ise aidata ning teada, et sa ei ole siin maailmas üksinda. Kui inimene tunneb, et tal võiks olla stress, tuleks kõigepealt võtta enese jaoks aega ja püüda jõuda selgusele, mis stressi põhjustab. Mõnikord on seda lihtne teada saada, teinekord aga mitte.

  9. Pane kirja oma tunded ja meeleolud, mida kogesid päeva jooksul. Võid need adresseerida ka mõnele väljamõeldud sõbrale. • Ära võrdle oma hindeid ja edasijõudmist kellegi muu kui iseendaga - kuidas oled arenenud võrreldes eelmise aasta või eelmise kuuga. • Püüa leida seos õppeaine ja  endale seatud eesmärkide vahel (mida üldse tahad  saavutada • Et koolimõtetest puhkust saada, leia mõni uus trenn või muu hobi. Tegele loominguga: joonista, laula, tantsi, mängi pilli, kirjuta jutukesi, tee käsitööd... Kõik see aitab vabaneda pingetest ja leida tasakaalu. Samas ei maksa end ka "koolivälisega" üle koormata - nii võib sulle tunduda, et enam ei jätku aega õieti millekski ning esimene, mis tegemata jääb, on kodutöö... • Tegelikult vajab ju iga inimene kuhugi kuulumise tunnet. Umbes nagu Pipi Pikksukk tundis puudust lihavõttevaheajast. Sinul on see olemas.

  10. Räägi sõprade, vanematega. Ehk aitavad nemad sul lahendust leida. Igatahes ei tohiks oma murega üksi jääda ja püüda kõike ise ära lahendada . Liialdatud mõtlemine on küll stressiga seotud, aga kui ikka sisendad endale kogu aeg, et kool on vastik ja kõik on sinu vastu, siis mõne aja pärast ongi juba raske teisiti mõelda... • Seepärast ära mõtle näiteks kehvadest hinnetest, vaid teistele järelejõudmisest. Kui sa millestki aru ei saa, küsi seda kohe, õpetaja ei hinda sind seepärast vähem. • Raske päeva eel mõtle mõnele peatsele sündmusele, tegevusele, kohtumisele, mida väga ootad. Siis on kergem taluda ka rasket päeva. • Samuti ei ole mõtet püüda kõike ühekorraga ära lahendada. Tuleb võtta aega.

  11. Kodus: Kirjuta jutuke teemal “Huvitav nädal”. Võid kirjutada endaga toimunud või juhtunud sündmustest, kuid võid loo ka välja mõelda. • Kirjeldatud sündmused peavad tekitama tegelastes erinevaid emotsioone. • Huvitavad tegevused või juhtumised nõuavad kindlasti ka otsustamist. • Anna oma loos kindlasti hinnangud inimeste tegevustele. Kõige parem, kui need on esitatud sinu loo tegelaste enesehinnanguna. • Lõpuks- mõtle positiivselt!

  12. Kasutatud kirjandus • K.Lepik “Tervist, tervis!” 5. klassi inimeseõpetuse õpik • K.Lepik “Tervist, tervis!” 5. klassi inimeseõpetuse töövihik • Internet

More Related