1 / 13

I. Tervis (4 tundi)

I. Tervis (4 tundi). 3. Tund. Tervisenäitajad. Õppesisu: Teab enda põhilisi tervisenäitajaid: kehakaalu ja kehapikkust, kehatemperatuuri, pulsisagedust ning enesetunnet. Õpitulemused: Teab tervise erinevaid näitajaid ja nende omavahelisi seoseid. Õppetegevusi:

esben
Download Presentation

I. Tervis (4 tundi)

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. I. Tervis (4 tundi) 3. Tund

  2. Tervisenäitajad. Õppesisu: Teab enda põhilisi tervisenäitajaid: kehakaalu ja kehapikkust, kehatemperatuuri, pulsisagedust ning enesetunnet. Õpitulemused: Teab tervise erinevaid näitajaid ja nende omavahelisi seoseid. Õppetegevusi: • F (frontaalne): loeng-diskussioon • K (koostöö): lauamäng rühmatöö, paaristöö • I (iseõppimine): loovtöö, individuaalne töö, päeviku pidamine Lõiming: • Ü(üldpädevused): enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus • L(läbivad teemad): keskkond ja jätkusuutlik areng, tervis ja ohutus • T(teised ained): eesti keel ja kirjandus ning kunst (eneseväljendust toetavad • tegevused) , kehaline kasvatus (ohutu liikumine ja liiklemine)

  3. Millised on nende inimeste tunded ja meeleolu?

  4. Ülesanne 1. Loe läbi kirjeldused. Millised olukorrad võiksid panna inimesi just nii oma tundeid avaldama? A. Kaarna Indrek oli seisnud: kohmetu, tulipunane, mustaträhnilised silmad vihased, aga kuidagi abitud. Ta ei teadnud, kuhu vaadata või mida öelda. (A. Maripuu “Oota järgmise hommikuni järgi) Olukord ……………………………..

  5. B. Kairit ja Jane kõndisid mööda Laagri asulat. Ilm oli suviselt kuum ning päike paistis heledalt, ehkki augustikuu elas oma viimaseid päevi. Tavaliselt oli Kairit sõbratarist jutukam. Kuid täna oli vastupidi, Jane ei suutnud oma rõõmu ohjeldada ega varjata, see õhkus tema ülevoolavast kõnest ja isegi kekslevast kõnnakust, mis ei sobinud hästi kokku neljateistkümneaastase tütarlapsega. (I.Lember “Musta kaarna küüsis” järgi Olukord………………………………………………

  6. Tervise hindamine Kui me teame, mis on tervis ja millised tegurid tervist mõjutavad saab igaüks oma tervist hinnata. Tervise hindamisel arvestatakse inimese kehalist arengut ja elundite (inimese organismi osa) töövõimet. Tervisekontroll aitab avastada ja juhtida inimese tähelepanu puudustele. Õpilaste tervisekontrolli mõtteks on saada kinnitust õpilase eakohasele arengule. (mitte vigade otsimine) Igal õpilasel on tervisekaart kuhu on kantud tervisenäitajad ja kaitsesüstimised. Tervisekaart asub kas koolis või perearstikeskuses.

  7. ? Milliseid tervisenäitajaid saab kodus mõõta? Milliseid tervisenäitajaid kontrollib arst? • Kehapikkus ehk kasv Oleneb inimese east ja soost. (Täiskasvanud mehed üldjuhul pikemad kui naised). Kehapikkus on suurel määral pärilik, kuid kasvu mõjutavad ka töö ja puhkus, kehaline koormus, toit, haigused. Ühekülgne toitumine, suitsetamine ning alkoholi tarbimine aeglustavad kasvamist.

  8. Kehakaal Koos pikkusega annab üldpildi inimese kehalisest arengust. Mida pikem inimene, seda suurem kehakaal. Kehakaal on samuti päritav tunnus, kuid kehakaalu on inimesel võimalik mõjutada. (Sportimine ja toitumine)

  9. Südametegevus ja hingamine Lihtne endal mõõta. 10-12 aastase lapse süda lööb puhkeolekus 70-80 korda ja selline laps hingab 13-15 korda minutis. Et kopsud ja süda vastu peaksid on vaja sportida. Sportimine on igasugune kehaline tegevus, mis eeldab lihaste tööd. Sellepärast ongi tunniplaanis kehaline kasvatus.

  10. Testi iseennastVasta järgnevatele küsimustele. • Millised sinu tegevused tulevad sinu tervisele kasuks? • Millised sinu tegevused kahjustavad sinu tervist? • Millised on sinu söömisharjumused? • Millised on sinu liikumisharjumused? • Kuidas on korraldatud sinu vaimne töö ja puhkus? Milline on nende vahekord? • Kas sa viibid mõnikord tervistkahjustavas keskkonnas- näiteks autos, kui seal suitsetatakse? TEE JÄRELDUS, KAS SINU ELUVIIS ON TERVISLIK. KUI VASTAD EITAVALT, SIIS MÕTLE, MIDA PEAKSID OMA ELUVIISIS MUUTMA.

  11. Kodus: • Meenuta ühte viimase kuu jooksul aset leidnud sündmust. Sündmus ……………………………………… Kirjelda, millised tunded sul siis olid. ………………………………………………………. Kirjelda, kuidas tunned end praegu. ………………………………………………………. Põhjenda, miks tunded on muutunud. ………………………………………………………

  12. 2. Mida teed selleks, et sinu eluviis oleks tervislik? Too näiteid. 3. Mida teevad sinu vanemad selleks, et sinu eluviis oleks tervislik? Too näiteid. 4. Vaata oma vanemate pilte ajast, mil nad olid umbes sama vanad kui sina praegu. Kas sa leiad midagi, mille oled pärinud emalt või isalt (näiteks silmade värv, juuste värv, nina kuju jms) ? 5. Selgita välja, kuidas sinu vanemad on meelde jätnud või kirja pannud selle kuu tegemised. (arstilkäik, juuksur, kosmeetik, arvete tasumine jms)

  13. Kasutatud kirjandus • K.Lepik “Tervist, tervis!” 5. klassi inimeseõpetuse õpik • K.Lepik “Tervist, tervis!” 5. klassi inimeseõpetuse töövihik • Internet

More Related