Kodanikeühenduste riikliku rahastamise korrastamise kontseptsiooni rakendusprogramm

1. Kodanikeühenduste riikliku rahastamise korrastamise kontseptsiooni rakendusprogramm Marion Bobkov, EKAK ühiskomisjon 27.10.2009

2. Kodanikeühenduste riigieelarvelise rahastamise korrastamise kontseptsioon • VV kabinetinõupidamise heakskiitev otsus 26.03.09 – luua ühenduste riikliku rahastamise terviklik süsteem riigi- ja KOV tasandil • Kontseptsiooni rakendusprogramm Haldussuutlikkuse meetme alasuund 5.1, indikatiivne kogueelarve 2 555 556 kr, taotluse esitamine riigikantseleile ühiskomisjoni istungi järgselt.

3. Rahastamise korrastamine • Kodanikeühenduste korrastatud rahastamine on seisund, kus avalikus sektoris kasutatakse ühtlustatud rahastamispraktikaid, mis aitavad kaasa läbipaistva, ligipääsetava, avalikke huve kaitsvale ja tulemuslikule rahastamisele ning mis tõstavad ühenduste võimekust

4. Rahastamise eelduseks on: • Otsuste sidumine riigi ja KOV strateegilise planeerimise ja tulemusjuhtimise mudeliga; • Ühenduste rahastamise tulemuslikkuse hindamisega - rahastamine on tulemuslik kui koostöös saavutatakse planeeritud väljund-, tulemus- ja mõju eesmärgid; Tähendab vajadust ja oskust asjakohaste mõõdikute seadmiseks (ühendustele abikõlbulike rahastamisprogrammide üld- ja spetsiifiliste eesmärkide indikaatorid, rahastamisega saavutatud mõjude süsteemne ja teadlik hindamine)

5. Rahastamise eelduseks on: 3. Lähtumine ühenduste võimekusest saavutada rahastamisega seatud eesmärke ning pakkuda avalikke teenuseid. Riikliku rahastamispoliitika eesmärgid: 1: avaliku sektori ja kodanikeühenduste strateegiline partnerlus strateegiliste eesmärkide planeerimisel ning elluviimisel 2: institutsionaalselt võimekad ning jätkusuutlikud kodanikeühendused;

6. Rahastamise kategooriad - liik, allikas ja viis • Liik/milleks? Projektirahastus 2) avalike teenuste delegeerimine, teiste teenuste ostmine 3) tegevustoetus (märksõnaks ühenduste võimekus!) • Allikas/kust?Riigieelarve, KOV eelarve, riiklikud fondid, välisvahendid 3. Viis/kuidas?(rahastamisprogrammi alusel v mitte, konkursi alusel v mitte (sh riigihange); detailsem tasand: koostööleping, haldusleping, sihtfinantseerimise leping, teenusleping)

7. Kontseptsiooni rakendusprogramm (1) • Inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Suurem haldusvõimekus“ meetme „Riigi, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute strateegilise juhtimissuutlikkuse tõstmine” raames. • Programmi rakendaja ja otsene toetuse saaja on Siseministeerium • Programmi kestus dets 2009 – 2013 • Rahaline maht 2 555 555 kr, sh omafinantseering 10% • Tegevused viiakse ellu koostöös partneritega, sh ministeeriumide, üleriigiliste omavalitsusliitude ning eestkosteühendustega • Partnerid on kaasatud programmi rakendamisse töögruppide töös osalemise kaudu  • Ministeeriume kaasatakse tegevuste elluviimisesse lähtuvalt valitsemisala ülesannetest ning vajadusest jagada vastutust horisontaalsetes arendustegevustes

8. Kontseptsiooni rakendusprogramm (2) Programmi üldeesmärk: Välja on töötatud kodanikuühiskonna ja -kodanikeühenduste rahastamise riiklik korraldusmudel ning rahastamise info- ja aruandlussüsteem. Ühenduste rahastamine ministeeriumide ja KOVide eelarvetest on reglementeeritud ning toimub ühtlustatud praktikate alusel. Alaeesmärk 1: Avaliku sektori (riigi ja KOV) ja kodanikeühenduste partnerlus strateegiliste eesmärkide planeerimisel ning elluviimisel. Alaeesmärk 2: Kodanikuühiskonna tugevdamine: institutsionaalselt võimekad ning jätkusuutlikud kodanikeühendused.

9. Kontseptsiooni rakendusprogramm (3) • Rahastamispraktikate ühtlustamiseks vajalike toetavate tegevustena peetakse silmas meetmete kogumit, mis aitavad erinevatel asutustel juurutada kokkulepitud põhimõtteid. • Programm toetab riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste rahaeraldamise protsessi ja menetlusreeglite korrastamist ühenduste rahastamise ühtse tava rakendamisel • sellel on tugev horisontaalne mõju kodanikuühiskonna arengule. • Ühtne infosüsteem aitab infotehnoloogilisi lahendusi kasutades vähendada nii avaliku kui kolmanda sektori organisatsioonide halduskoormust, kuna taotlus- ja aruandlusprotsessid on ühtlustatud ning optimeeritud. • Paraneb avaliku sektori strateegiliste partnerite valiku protsess ning rahastamise otsuste tegemine muutub läbipaistvaks ning põhjendatumaks.

10. Toetatavad tegevused • arendusprojektide (nt seminaride, analüüside, rahastamise ühtne info- ja aruandlussüsteem) väljatöötamine jaläbiviimine; • metoodikate ja juhendmaterjalide väljatöötamine ja kirjastamine; • Ametnike ja ühenduste koolituste ja koolitusega seotud koolitusprogrammide väljatöötamine programmi sihtgruppidele; • koolitusega seotud õppevahendite väljatöötamine ja kirjastamine.

11. Küsimused • kuivõrd käsitleda programmis KOV tasandi rahastamise korrastamist? • milliseid tegevusi peavad ühiskomisjoni liikmed olulisemateks?

12. Tänan!