MAAOMANIKE SUHTUMINE KAITSEALADEGA SEOTUD PIIRANGUTESSE 2009

1. Composing of current document is supported by EU LIFE programme (EAGLELIFE project) MAAOMANIKE SUHTUMINE KAITSEALADEGA SEOTUD PIIRANGUTESSE 2009 Hella Kaldaru Eesti Ornitoloogiaühing 1

2. Uuringu läbiviimisest • Käesolev aruanne on koostatud küsitluse põhjal, mis viidi läbi maaomanike seas, kelle valdustes kehtivad piirangud seoses ohustatud lindude kaitsega. • Uuring viidi läbi telefoniküsitlusena • Vastanud valimi suurus oli 202 vastajat • Andmebaasi valimiks esitas tellija, osa telefoninumbreid otsiti internetist • Valim sisaldas nii eraisikuid kui firmasid ja metskondi • Vastajaiks olid isikud, kes olid kursis firma, metskonna või pere maaküsimustega • Ankeet kordas põhiosas 2005.a. läbiviidud küsitlust • Küsitlus toimus 18.-26. aprillil 2009 Eesti Ornitoloogiaühing 2

3. Vastajaskonna struktuur. Kõik vastajad n=202 Metsa ligikaudne pindala Vastaja tüüp Tööalane positsioon Eesti Ornitoloogiaühing 3

4. KOKKUVÕTE • Suur enamus (74%) ohustatud linde “omavatest” maaomanikest suhtub piirangutesse positiivselt, 20% pigem või (vähesed) täiesti negatiivselt. Üldine suhtumine piirangutesse on keskmise hinnangu järgi pisut jahenenud, kuigi piirangute vastaste osakaal ei ole kokkuvõttes suurenenud • Negatiivsuse põhipõhjus on saamata jääv majanduslik tulu, peamine positiivne aspekt on kaasaaitamine ohustatud liigi säilimisele • Põhiosa (80%) maaomanikest peab pesade ümber kaitsealade loomist vajalikuks ja õigustatuks, see arusaam on märkimisväärselt süvenenud võrreldes 2005.a.-ga. Peaaegu kõik jagavad arvamust, et kotkastel ja must-toonekurgedel on looduses tähtis roll ning võrreldes 2005.a. uuringuga on oluliselt laienenud tõdemus, et neid linde võib pidada looduskaitse sümboliteks • Võib öelda, et nii kotkaste kui must-toonekure kaitset väärtustatakse täna rohkem kui 2005.a., ent hetkeolukord nõuab endisest rohkem tähelepanu majanduslikele aspektidele • Eelnevale kinnituseks pidasid peaaegu kõik vastajad (92%) vajalikuks riigipoolset kompensatsiooni metsa mittemajandamise eest. Võrreldes 2005.a.-ga on selline soov märgatavalt tugevnenud • Peale kompensatsioonimehhanismide paikapanemist oodatakse riigi poolt kõige enam looduskaitselist teavet ja koolitust (32%) – ilmselt kogu ühiskonnale. Looduskaitseorganisatsioonidelt soovitakse kõige enam iga-aastast infot läheduses pesitsevate lindude käekäigust (45%). Endiselt tuntakse muret, kas äkki ei piirata tegutsemist ka siis, kui linnud on juba piirkonnast lahkunud • Enamus vastajaist, rohkem kui 2005.a., peab end siiski kotkaste ja must-toonekurgede osas piisavalt informeerituks, kuigi rohkem kui kolmandik vastajaist sooviks saada infot rohkemgi. Pisut on suurenenud nende osa, kes infost huvitatud ei ole (11%). Info järel on suurem nälg eraisikutest maaomanikel Eesti Ornitoloogiaühing 4

5. TULEMUSTEST LÄHEMALT 1 Nagu 2005.a., nii ka tänavu oli kõige enam piiranguid vastajate maadel kehtestatud nende teada seoses väike-konnakotka, must-toonekure, lihtsalt konnakotka, merikotka ja metsisega. Võrreldes 2005.a.-ga mainiti veidi harvemini must-toonekurge ja metsist, sagedamini aga väike-konnakotkast. Suurte, üle 100 ha suuruseid maa-alasid ja/või metskondi esindavate vastajate puhul mainiti kõige enam metsist ja must-toonekurge. Eraisikutest vastajate puhul nimetati kõige enam väike-konnakotkast (35%). Endiselt suhtus põhiosa, ca ¾ vastajaskonnast ohustatud lindudega seotud piirangutesse positiivselt. Täiesti või pigem negatiivset hoiakut väljendas 20% vastajatest. 2005.a. oli negatiivsete vastuste osakaal sama suur, ent keskmine hinnang on siiski pisut langenud võrreldes 2005.a.-ga, seda põhiliselt ettevõtete, veidi ka eraisikute tõttu. Tõenäoliselt mängib siin rolli valitsev majanduskitsikus. Kerge langus on tingitud hinnangute “täiesti positiivselt” osakaalu väikesest kahanemisest ja “pigem positiivselt” kasvust. Nagu 2005.a., nii ka nüüd oli keskmine hinnang piirangute vajalikkusele kõige parem eraisikute, kõige madalam firmade seas. Metskondade seas valitseb kõige suurem arvamuste lahknemine: selles grupis anti kõige enam täiesti negatiivseid hindeid (11%), ent samas oli keskmisest enam ka täiesti positiivset suhtumist -37%. Kaitsetsoonide heade külgedena nimetati kõige sagedamini nagu ka 2005.a. ohustatud liigi säilimise võimalust (64%). Sellega liituvad ka “muu” all kirjas olevad rohked arvamused à la “linnud saavad rahus pesitseda” jms. Teisi vastusevariante mainiti harvadel kordadel. 11% vastanuist leidis, et meeldivat ei ole midagi. 2005.a. oli selliseid vastajaid 4%. Kaitsetsoonide ebameeldivatest külgedest oli endiselt domineerival esikohal argument, et need takistavad omanike majandustegevust (48%). Endisest veidi sagedamini kõlasid ka tähtsuselt järgmised argumendid: piiravad omanike liikumisvabadust (24%) ja otsustusõigust (16%). Vähesel määral oli endiselt selliseid vastajaid, kes kurtsid, et piirang kehtib vaatamata sellele, et linnud on lahkunud, piirangud on liiga jäigad, kompensatsioonid liiga väikesed või puuduvad hoopis ja et tsoonid võiksid olla väiksemad. 27% vastajaskonnast nentis, et ebameeldivat ei ole midagi. Eesti Ornitoloogiaühing 5

6. TULEMUSTEST LÄHEMALT 2 Arvamused kotkaste ja must-toonekure rollist ja tähendusest Eesti looduses on endiselt vägagi soosivad. Peaaegu kõik vastajad olid nõus, et neil lindudel on tähtis roll looduses. Võrreldes 2005.a.-ga on märksa suurema kõlapinna leidnud seisukoht, et need linnud on looduskaitse sümbolid. Siiski leidis 69% vastajakonnast, et pesapaikade kaitse takistab oluliselt maaomanikel metsast kasu saada ning see arvamus ei ole muutunud võrreldes 2005.a.-ga. Kõige rohkem oldi selle arvamusega nõus firmade grupis, keskmisest veidi vähem eraisikute seas. Võrreldes vastajate arvamusi, kes pidasid piiranguid positiivseks, nende omadega, kes neis pigem negatiivset leidsid, selgus ootuspäraselt, et põhiline negatiivsuse põhjustaja ongi saamata majanduslik tulu, kuigi ka negatiivselt häälestatud vastajatest oli enamus nõus, et kotkad-must-toonekured on meie looduskaitse sümbolid ja neil on tähtis roll looduses. Ligi ¼ vastajaskonnast ei osanud öelda, kuidas on lood kaitsealuste lindude arvukusega. Teavitustöö on siiski ilmset vilja kandnud, sest 2005.a. oli selliste vastajate osakaal 1/3. Arvukuse küsimuses oli suur vahe eraisikute ning firmade-metskondade arvamustes: eraisikute seas oli palju enam neid, kes lindude arvukust madalaks pidasid (64%). Metskondadest tervelt 45% avaldas aga arvamust, et arvukusega probleeme ei ole. Vastustes küsimusele, millega tuleks kotkaste ja must-toonekure kaitsel põhiliselt tegelda, joonistus välja samasugune tegevuste pingerida kui 2005.aastal. Esikohal, peaaegu ilma vastasteta, oli endiselt soovitus välja töötada korralikud kompensatsioonimehhanismid (92%). Võrreldes 2005.a.-ga on selle aspekti osatähtsus veelgi suurenenud (tollal 78%). Teisel kohal, mida toetas 76% vastajaist, oli endiselt soov saada rohkem looduskaitsealast teavet ja koolitust. Vastuseks palvele valida aspektidest välja kuni 2 kõige olulisemat tõusis eelduspäraselt taas esile kompensatsioonimehhanismide (65%) ja teabe (32%) vajadus. Endisest sagedamini soovitati luua rohkemgi kaitsealasid (19%, 2005.a. 10%). Endisest märksa rohkem on aga sugenenud ka neid, kes leidsid, et teha pole vaja midagi, sest linnud saavad ise hakkama (16%, 2005.a. 1%). Selliseid vastajaid oli rohkesti eraisikute ja firmade grupis, ent väga vähe metskondades. Samas oli metskondade grupis väga vähe neid, kes leidsid, et tuleks luua rohkem kaitsealasid. Eraisikutest pooldas seda ideed aga 41%. Eraisikute seas toonitati muudest vastajatest sagedamini ka kontrolli tugevdamise vajadust seaduse täitmise üle. Eesti Ornitoloogiaühing 6

7. TULEMUSTEST LÄHEMALT 3 Vastajatelt küsiti, kuivõrd õigustatuks peavad nad kaitsealade loomist pesade ümber, sh oma kinnistul. Tuleb tunnistada, et selles osas on küll suhtumine tugevasti paranenud. Tervelt 80% vastajatest pidas seda õigustatuks, sh 77% ka oma kinnistul. 2005.a. pooldas seda vaid 62% vastajatest. Kõigis sihtrühmades on vähenenud on nende osa, kes küsimusele vastust anda ei osanud. Kõige enam on suhtumine paranenud metskondade seas, kellest 2005.a. pidas seda vajalikuks vaid 48%, nüüd aga 85%. Kuigi 76% vastajatest leidis, et kotkaste ja must-toonekure kaitsel oleks oluline üldsust looduskaitseliselt ikka ja veel harida, on veidi vähenenud nende vastajate osakaal, kes ise sellist täiendavat teavet vajaksid. Kui 2005.a. soovis täiendavat teavet 50% vastanuist, siis nüüd 38%, kusjuures 11% vastajaist teatas, et ei olegi sellisest infost huvitatud. Nagu varemgi, oli mittehuvitatuid keskmisest rohkem ettevõtete grupis (15%). Piisavalt infot omas keskmiselt 51% vastajaskonnast (2005.a. 45%). Kõige teadlikumad olid metskonnad, kus siiski 22% oleksid huvitatud rohkemastki infost. Eraisikute seas oli neid, kes vastavat teavet valdavad, keskmisest veidi vähem (46%), ent võrreldes 2005.a.-ga on nende osakaal siiski kasvanud (tollal 40%). Täiendavat teavet vajataksegi eraisikute seas kõige enam (42%), kuigi võrreldes 2005.a.-ga on pisut rohkem sugenenud ka neid, kes ei ole sellest infost huvitatud (12%). Vastustes küsimusele, millist riigi-poolset tegutsemist oodatakse, on silmnähtavalt vähenenud nende vastajate osakaal, kel seisukoht puudub. Kõige olulisemaks sammuks peetakse endiselt kompensatsioone mittemajandamise eest, mida seekord toonitati tugevamalt kui aastal 2005 (89%, 2005.a. 72%). Ka muude tegevuste pingerida on endiseks jäänud ning nende toetajaskond suurenenud, ulatudes juba üle poole vastajakonnast (toetused toitumisalade hoolduse eest, asendusmaad, võimalus maa riigile müüa). Samas on pisut suurenenud ka nende vastajate osakaal, kes üht-või teist meedet ei soovi: kõige enam -40%- on selliseid vastajaid asendusmaade küsimuses. Väga väheseks (8%, 2005.a. 15%) on jäänud selliseid vastajaid, kes leidsid, et eriti polegi vaja midagi teha. Kõige vähem kohtas sellist suhtumist metskondade grupis (4%). Eesti Ornitoloogiaühing 7

8. TULEMUSTEST LÄHEMALT 4 Kui oli vaja valida nimetatud meetmete hulgast üks kõige tähtsam, siis enamus (55%) valis endiselt kompensatsioonidevariandi, 13% asendusmaad ja 11% võimaluse maa riigile müüa. Asendusmaa oli teistest sihtrühmadest olulisem firmadele (20%). Looduskaitseorganisatsioonidelt oodatakse etteantud variantide hulgast kõige enam iga-aastast infot läheduses pesitseva linnu käekäigust (79%), eriti vajaksid sellist teavet ettevõtted (85%). Ligi pool (45%) vastajaskonnast vajaks juhendmaterjale, kuidas majandada loodussäästlikult metsa ja/või toitumisalasid. Metsa loodussäästliku majandamise vastu tunti kõige väiksemat huvi firmade grupis (25%), ent eraisikutest tunneksid sellise juhendmaterjali üle heameelt peaaegu pooled (48%). Toitumisalade majandamise juhendmaterjalide vastu oli huvi keskmisest suurem metskondade grupis (56%). Kõikide meetmete osas on huvi suurenenud ning endisest vähem oli neid, kes ei tahakski enam midagi rohkemat (14%). Vastajatelt küsiti, kas nad soovivad midagi antud teemal lisada. Kõik väljakirjutused ankeetidest on toodud aruande lõpus. Süstematiseeritult jagunesid nad võrdlemisi ühesuurustesse gruppidesse, millest kõige rohkem oli arvamusi seoses vajadusega piiranguid aeg-ajalt üle vaadata ja kohandada oludega, leevendada, muuta loogilisemaks. Eesti Ornitoloogiaühing 8

9. Ohustatud liigid, millega seoses on vastaja teada kehtestatud maa-alal piirangud. Spontaansed vastused.n=kõik vastajad Eesti Ornitoloogiaühing 9

10. 2. Suhtumine piirangute kehtestamisse Eesti Ornitoloogiaühing 10

11. 3. Kaitsetsoonide head küljed (ilma etteantud vastuse-variantideta)n=kõik vastajad Muu (väljakirjutused): väldib lindude häirimist pesitsuse ajal hea vaadata, kuidas ta lendleb ja toimetab tore lind- tuleb kaitsta see, et ei häirita lindude rahu metsas see on hea, et lind seal elab see hoiab ära lindude häirimise ja metsatööde sattumise nendele aladele riik vahetab maid ümber riik pidi need kinnistud ära ostma pesitsuse ajal ei pääse inimesed ligi mürast eemal ja ei tehta raiet linnuliik säilib ja siis ei hakata sinna kindlasti ehitama linnud saavad rahus pesitseda lindudel on hea elu seal lindudel on hea lindude koha pealt lind saab seal elada lind saab rahulikult elada lind saab pesitseda lind saab rahulikult pesitseda ilus vaadata, aga see on kõik minule piirang haruldane lind, uhke tunne, kui see elab ei võta kogemata pesapuud maha ja lind saab seal elada ei oska midagi öelda, aga las olla ei häiri linde Eesti Ornitoloogiaühing 11

12. 4. Mis ei meeldi seoses kaitsetsoonidega? (ilma etteantud vastusevariantideta)n=kõik vastajad Muu: riik ei tee maaomaniku heaks mitte midagi. Mingit koostööd ei tehta maaomanikuga tahtsin metsa vahetada, aga asi venib piirangud kehtestatakse alates 1.veebr, peaks olema 1.märtsist algul teadmatus, kus maal on piirid inimene oleks pidanud teadma ennem ostmist, et on ohustatud lindude kaitseala km ei soovi püsielupaiku paika panna suur bürokraatia maa väljavahetamisel asju otsustatakse kontori laua taga, mitte kohapeal nii rangeid piiranguid mõne koha peal pole vaja ja hiljem ei tunta huvi, kas liik veel elab seal võiks ikka ise ka pesapaikadest teada riik ei peaks omavoliliselt vahetama Eesti Ornitoloogiaühing 12

13. 5. Arvamus kotkaste ja must-toonekure rollist. n=202 Eesti Ornitoloogiaühing 13

14. 6. Arvamus kotkaste ja must-toonekure rollist. Hoiakute lõikes, n=vastajaid grupis Eesti Ornitoloogiaühing 14

15. 7. Arvamus kotkaste ja must-toonekure rollist. Vastajagruppide lõikes, n=vastajaid grupis Eesti Ornitoloogiaühing 15

16. 8. Millega tuleks põhiliselt tegelda kotkaste ja must-toonekure kaitsel. n=202 Eesti Ornitoloogiaühing 16

17. 9. Millist meedet peetakse kõige olulisemaks? N=kõik vastajad Muu (2009): võimalikult vähe segada nende elutegevust vabastada maamaksust riik võiks omanik olla kõikidel nendel kaitstavatel aladel, siis oleks see kontrollitav ja ei segaks inimeste tegevust. pesapaigad kaitse alla metsavahetus las spetsialistid tulevad vaatavad seda pesapaika ja annavad nõu las jääb nii, nagu on kaitsma peab et kaitsealad oleksid tegelikult kaitstud: see on, et kontrollitaks korralikult ei tohi linde häirida Eesti Ornitoloogiaühing 17

18. 10. Millega tuleks rohkem tegelda kotkaste ja must-toonekure kaitsel Eesti Ornitoloogiaühing 18

19. 11. Millega tuleks rohkem tegelda kotkaste ja must-toonekure kaitsel. Piirangutesse suhtumise lõikes Eesti Ornitoloogiaühing 19

20. 12. Kas on vaja luua pesade ümber kaitsealasid? Kõik vastajad Eraisikud Metskonnad Ettevõtted Eesti Ornitoloogiaühing 20

21. 13. Kas omatakse piisavalt infot kotkaste või must-toonekurgede kohta? Kõik vastajad Eraisikud Metskonnad Ettevõtted Eesti Ornitoloogiaühing 21

22. 14. Millist riigipoolset abi oodatakse. n=kõik vastajad Muu: Riik peaks turuhinnaga maa ostma riigile Müügi eest suuremat tasu Müüa võrdväärse hinnaga, nagu maa ostetud Minu kinnistu peaks saama maamaksu osas soodustust Maamaksust peaks vabastama Kompensatsioonid õigel ajal välja maksta Kompensatsioon, mis katab saamata jäänud tulu Kaitsealasid pindalalt vähendada Kaitsealad on natuke liiga suured võetud Kaitseala vöönd peaks olema väiksem, see ei hävita teda Riik on saamatu, alates 2003. aastat on probleem lahendamata. Olukord on masendav Ootaks valitsuse ja teiste struktuuride poolt paindlikumat suhtumist nende küsimuste lahendamisel Kõik asjaajamine on veniv, peaks olema kiirem Metsiste osas tuleks riigipoolselt asjad lõplikult lahendada Suhtlema rahvaga rohkem, see on nagu sundvõõrandamine. Riik on nagu peremees eramaal Toitumisalade kraavid peaks nad ise puhtad hoidma Kotkad ei ela seal juba viis aastat, peaks seiret rohkem tegema Kontrollima, kas neid linde seal ikka on Kontroll seaduste üle, metsavahi ameti taastamine Keeldusid on lihtne panna, keegi kannatab selle all Tõsta inimeste teadlikkust (metsandusringkondades tegutsevate) Suvel olgu kotkaste aeg, talvel olgu mets vaba, puid on vaja Majandustegevus ümber musta toonekure pesa ei häiri linnu elu Mitte häirida linnu elutegevust Kaitsealade kaitsele peaks rohkem tähelepanu pöörama, võimaldada segamatult pesitseda Eesti Ornitoloogiaühing 22

23. 15. Riigi poolt kõige enam oodatud abi (lubatud üks vastus).n=202 Muu: seadust võiks muuta-seda, et sealt üldse aasta jooksul midagi maha võtta ei tohi (suurelt pindalalt) piirangud maha võtta normaalne kompensatsioon nagu siiani on käinud kõik tuleb läbi mõelda, enne kui otsust teha iga omaniku suhtes peaks olema erinev - sõltub konkreetsest olukorrast ei saa palki ega küttepuid oma metsast Eesti Ornitoloogiaühing 23

24. 16. Mida oodatakse looduskaitseorganisatsioonidelt. n=kõik vastajad Muu (2009): tihedat info liikumist kotkapesade kohta teabepäevad, võiks ka loeng olla, et teada, kuidas linnul läheb rohkem teavet looduskaitsjad peaksid otse omanikele rohkem infot andma kokkutulekut neile, kellel maadel pesitsevad ohustatud linnuliigid omanikke võiks teavitada, kui tullakse kontrollima või vaatlema nad peaks kõiki kinnistu omanikke adekvaatselt teavitama, mitte ainult ühte, paljudel on kaasomand nad peaks kotka eest hoolt kandma, söötma teda, mitte ainult uurima linnud ei ole põlistatud. Kui lindu enam pole, siis piirangud ära võtta Kui endal idee tuleb, oleks organisatsioon ja riik huvitatud koostööst Kotkaklubi võiks omanikuga rohkem suhelda võiks olla mõni meil Kotkaklubist, praegu ainult keelud ja käsud tulla maaomanikele rohkem vastu, mõistlik suhtumine et nad ei segaks niipalju loodusele vahele, loodus on tasakaalust välja viidud kiiremini reageerida, kui neid teavitatakse pesade kohta, tagasiside, mis nad said isegi lähedastele ei tohi öelda, samas peab olema lippudega märgistatud - vastuolu pesakohtade reaalset märgistust koolides panna rõhku looduskaitsele Eesti Ornitoloogiaühing 24

25. 17. Vastajapoolsete soovide ja arvamusavalduste temaatiline jagunemine. Kõik vastajad n=202 Eesti Ornitoloogiaühing 25

26. 18. Vastajapoolsed soovid ja arvamusavaldused. Väljakirjutused ankeetidest tahaks, et saaks oma metsas ikka käia. see toitumisalade hooldamine on pisut vastuoluline, ma ei tohi seal piirkonnas käiagi, kuidas ma saan seda veel hooldada. seaduseid peaks täpsustama. Kaitseala piirangud on liiga suured. Ei saa oma metsa isegi hooldada. piirata tuleks suurt metsaraiet piiranguid pole nii palju vaja- vahel on nad absurdsed pesakaitse tsoonis võiks talvel ikka majandada nende elukeskkonda tuleks säilitada seal, kus majandustegevus puudub, näit rabasaartel natuke imelik on see kaitseasi. Naisele ei või ma öelda, kus pesa on, aga naabrimees võib kasvõi traktoriga metsast läbi sõita, sest tema ei tohi teada, et seal kotkas pesitseb. ma ei tohi oma metsa minna, puid võtta ei tohi, ainult jalutada loodust tuleks kaitsta selgete mängureeglitega looduskaitsega ei ole mõtet üle pingutada, piirangud peavad olema mõistlikud, varsti peame juba hakkama inimesi kaitsma lippudega tähistatud ala juhib sellele tähelepanu ja kui seal keegi midagi halba teeb, siis mina saan trahvi. Vastukäivad seadused. Soodustused peaks olema loogilised. keskkonnamin. ametnikud teadlikumaks, määruste väljatöötajad ka teadku praktilist külge igaks juhuks kaitsealade moodustamine, järsku mõni liik tuleb pesitsema - see on mõttetu ei saa puid võtta. Marjule ega seenele ei saa minna. Isegi küttepuid ei saa, võiks vähemalt anda puid. Kõik on risustatud vanade mädanenud puudega. sisuliselt toetan ma riiki ja hoian riigi linde oma rahakoti peal. Kaotan iga aasta pool miljonit krooni. riiklik programm ei tohi kahjustada metsaomanike huve, maadevahetus ja kompenseerimine iga-aastane, muidu keegi hakkab pesi hävitama riik ostku kinnistud ja müügu maad nad on meile on vajalikud ja neid on vaja kaitsta, aga seda on vaja kompenseerida meie riigis on metsa hindamise metoodika vale. See kajastab ainult maj. külge. Tegelikult tuleks metsa väärtuse hindamisel arvesse võtta ka loodust. Kuni seda tegema ei hakata, võin ma oma metsa selle kotkaste ja must-toonekurgedega müüa välismaalasele linnud kaitstud ja omanik ei tohi kannatada lasta lindudel elada ja riik ostku maa õiglase hinna eest kui on riigi poolt kaitse alla pandud, peab kaasnema alati kompensatsioon ja kahju hüvitamine, sest ma ei saa kasutada oma maad kui ma ei saa sellelt osalt midagi, kus ma ei saa midagi teha, siis ma tahan kompensatsiooni kompensatsioonimehhanismid tuleb paika panna, ma ei saa oma metsas midagi teha võiks olla rohkem õigeaegset informatsiooni: tegin juba sellel territooriumil metsa ja siis tuli teade, et ei tohi. tahaks rohkem informatsiooni saada oma konnakotka kohta tahaks infot, kas lind ikka elab sellel kaitsealusel maal ootan ikka oma kurge siia metsa, praegu mul pole andmeid, kas ta on või ei. omanikku tuleks informeerida kaitsealuste lindude olemasolust tema metsas. korraliku info pärast soovin tihedat koostööd infot võiks saada rohkem ja otsigu rohkem pesi üles ja võtku neid kaitse alla info vahendamine ja andmine Eesti Ornitoloogiaühing 26

27. 19. Vastajapoolsed soovid ja arvamusavaldused. Väljakirjutused ankeetidest see on oluline, et nii enda kui teiste maadel aitaks riik järjepidevalt kaitsta kotkaste pesitsemise piirkondi. Pesapaik ei ole ainult kotkale vajalik, vaid ka teistele liikidele. see oli positiivne uudis, kui leiti konnakotka pesa RMK võiks rohkem pooldada lindude kaitset minu poolest võiks neid rohkem olla miks jäeti lendorav välja küsitlusest? kotkas on asjalik lind kotkaid võiks rohkem olla et lindudel oleks optimaalsed tingimused ja vajadusel neid tuleb aidata, sest on näha, et nad ikka ise hakkama ei saa alati kotkaste poolt võiks vanad metsise kaitsealad üle vaadata, kas seal metsised ikka veel pesitsevad vabaks lasta need piirkonnad, kus lind pole aastaid pesitsenud tuleks üle vaadata, kas linnud ka tegelikult elavad, või on mitme aasta tagune piirang peale jäänud. tuleks selgeks teha, kas seal kotkas üldse ongi, keegi pole teda näinud, kui pole, tuleks piirangud ära kaotada musta toonekurge on vähe, aga kotkast on juba piisavalt (Väike konnakotkas). Keegi peab hoolitsema selle eest, et need maj. piirangud võetaks maha, kui kotkast enam pole. kui kotkas ei ela enam metsas, siis peaks piirangud maha võtma kui kotka pesas viis aastat poegi ei ole, peaks kaaluma, kas tuleks piirang maha võtta pole vaja midagi teha, loodus ise taastab ennast. Inimene segab: rohelised ei lase enam küttida - kährikud ja rebased on kõik maapeal poegivad linnud täielikult hävitanud. Karuteene põldude pritsimisega. looduskaitsjad teevad teinekord rohkem kahju kui tavaline inimene. Inimene, kui avastab oma maalt kotka pesa, mida veel ei teata, siis ta võib selle pesa hävitada hirmus, et ta ei saa muidu maad kasutada loodus ise reguleerigu las linnud elavad oma elu tulgu klubid maa peale tagasi, rääkigu metsas elavate inimestega, mitte ainult teoreetikutega tagasiminev mure - ilma omaniku nõusolekuta tehti minu metsast Natura-ala - kahepoolne leping ilma teise poole õigusteta. riik peaks andma maaomanikele ja firmadele hea koolituse ( eriti firmadele). paindlikum suhtumine ja läbirääkimine omanikuga. Ei arvesta omaniku arvamusega musta toonekurge ei tasu üle tähtsustada metsandusringkondades tegelevad inimesed peaks rohkem andma tagasisidet looduskaitseorganisatsioonidele. enne oli suur-konnakotkas, nüüd helistati, et on väike-konnakotkas ja võib siiski talvel midagi teha Eesti Ornitoloogiaühing 27

28. Projektirühm Projekti juhtimine ja aruanne: Hella Kaldaru Küsitluse läbiviimine: Kea Väinoja Tabeltöötlus: Kaire Siimon Graafilised tööd: Hella Kaldaru Kontakt: Telefon: 6 684 859 Faks: 6 277 584 E-post: Hella@turu-uuringute.ee Kodulehekülg: www.turu-uuringute.ee Aadress: Tatari 6, 10 116 Tallinn Eesti Ornitoloogiaühing 28